Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Kolm teost, mis moodustavad nii sündmustikult kui ka ühiste tegelastega triloogia eestlaste muistsest vabadusvõitlusest, on esimene ulatuslik kujutus meie varasemast ajaloost. "Aita" toob meieni selle aja, millal eestlased olid liivlastega ühel meelel ning kaitsesid vanemate Aatso, Kaupo, Imanta ja Lembitu juhatusel oma rahva vabadust võitluses sakslastega. Huvitavaim ja esteetiliselt kaaluvaim on jutustus "Leili". Liivlaste vanem Kaupo laseb ennast piiskop Meinhardil ristiusku meelitada, hoolimata sellest, et ta on lubanud oma rahva usust mitte iialgi taganeda. "Vambolas" võitleb Kaupo ühes oma malevaga juba koos sakslastega eestlaste vastu. Elus romantiliselt häälestatud, oli Saal seda ka oma kirjanduslikus loomingus. Lootes leida rahva iseteadvusele õhutust eesti rahva minevikust, vabadusvõitluse aegadest, tungis ta nii sügavale kodumaa minevikku, kui sel ajal oli selleks andmeid. Romantilisi tegelasi ümbritseb romantiline loodus. Vanad hiied, kuu ja taevatähed aitavad luua tagapõhja tegelaste käitumisele.

"Anna Karenina" (1873-1877) on suuremaid sotsiaalseid romaane mitte ainult Tolstoi kunstilises pärandis, vaid ka kogu vene ja maailma klassikalise kirjanduse ajaloos. Selle väljapaistva teose jäädav ideeline ja kunstiline väärtus seisneb selles, et ta kogu oma rikkaliku ja mitmekülgse sisuga peegeldab vene elu, rahvusliku arengu tähtsamaid probleeme. Annat ei rahuldanud abielu, mis ei rajanenud tunnetel. Selles suhtes erines Anna ühiskonna koorekihist. Ta teadis, et ei saa kunagi vabalt armastada, et jääb igavesti häbistatud naiseks. Ometi pidas ta niisugust tulevikku paremaks abielust Kareniniga. Anna asus võitlema ühiskonna kõlblusvormide vastu, kuigi targa inimesena mõistis, et see võitlus lõppeb tema kaotusega. Jäänud ilma oma elumõttest, armastusest, küsis ta endalt: "Mis oleks olnud see, mis ei oleks olnud küll õnn, aga mitte ka piin."

"Anna Karenina" (1873-1877) on suuremaid sotsiaalseid romaane mitte ainult Tolstoi kunstilises pärandis, vaid ka kogu vene ja maailma klassikalise kirjanduse ajaloos. Selle väljapaistva teose jäädav ideeline ja kunstiline väärtus seisneb selles, et ta kogu oma rikkaliku ja mitmekülgse sisuga peegeldab vene elu, rahvusliku arengu tähtsamaid probleeme. Annat ei rahuldanud abielu, mis ei rajanenud tunnetel. Selles suhtes erines Anna ühiskonna koorekihist. Ta teadis, et ei saa kunagi vabalt armastada, et jääb igavesti häbistatud naiseks. Ometi pidas ta niisugust tulevikku paremaks abielust Kareniniga. Anna asus võitlema ühiskonna kõlblusvormide vastu, kuigi targa inimesena mõistis, et see võitlus lõppeb tema kaotusega. Jäänud ilma oma elumõttest, armastusest, küsis ta endalt: "Mis oleks olnud see, mis ei oleks olnud küll õnn, aga mitte ka piin."

Romaani tegevus toimub Oktoobrirevolutsiooni ja kodusõja päevil ning autor püüab kirjeldada tolleaegset tsivilisatsiooni nii, et see püüdleb rahu ja harmoonia poole. Romaani peategelane leiab, et on saatusest märgitud mees ning püüab leida oma kohta kiiresti muutuvas maailmas, milles revolutsioonilised liikumised tekivad hetkega, impeeriumid lõhutakse ja võimu püütakse jagada kohutavas heitluses punaste ja valgete vahel.

Kogumikku "Etruski vaas" on koondatud Mérimée lühijuttude paremik. Ta on kirjeldanud neis jõulisi ja tsivilisatsioonist rikkumata tegelasi ja seda, kuidas tunded kõrgemas seltskonnas labastuvad. Kuigi paljude juttude tegevus toimub eksootilises ümbruses, on Mérimée stiil jahe, napp ja täpne ning lugude dramaatilisus ilmneb nende kulgedes. Mérimée looming on tõeline aegumatu klassika, mis pole kaotanud oma värskust ka praegu. Prosper Mérimée (1803 – 70), Prantsuse Akadeemia liige, kelle sünnist möödus tänavu 200 aastat, alustas oma kirjanikukarjääri näidendikogumikuga hispaania draama eeskujul "Clara Gazuli teater" (1825) ning nn. Illüüria ballaadide kogumikuga "Guzla" (1827). Kõrgelt on hinnatud tema ajaloolise romaani "Charles IX valitsusaja kroonika" (1829) objektiivsust ja psühholoogilist täpsust. Kõige kuulsamaks aga on Mérimée saanud oma lühijuttudega. Neist tuntuima, "Carmeni" põhjal lõi Bizet oma maailmakuulsa ooperi. Mérimée tõlkis ka vene kirjanike teoseid prantsuse keelde ning avaldas kirjanduskriitikat ja ajalooteemalisi artikleid.

Eesti spordi biograafiline leksikon" (ESBL) jätkab pärast Berliini olümpiamänge 1937. aastal ilmunud leksikoniga alustatud ja aina töömahukamaks kasvanud üritust -- meie spordirahva lühielulugude koondamist raamatukaante vahele. Käesolev väljaanne, Eesti kõigi aegade mahukaim spordiraamat, sisaldab 4051 artiklit, neist 3260-le on lisatud portreefoto. Eestis on rohkem kui sada spordialast liitu, ühendust või piirkondlikku liitu. Leksikoni on hõlmatud ka vaimsed spordialad, nagu male, kabe ja rendju. Isikute valikul on eelistatud häid sportlikke tulemusi saavutanud sportlasi: olümpiamängudel, MM- ja EM-võistlustel osalenuid ning Venemaa, NSV Liidu või Eesti meistriks tulnuid. Leksikoni on võetud ka teenekate treenerite, sporditegelaste, spordiliitude kauaaegsete juhtide, spordikohtunike, sporditeadlaste ja spordiajakirjanike elulooartikleid.

Mina-vormis kirjutatud romaan kahest noorest on õieti kaasaegse kapitalistliku ühiskonna kaine analüüs, milles autor selle ühiskonna variserlikkust naeruks pannes oma hukkamõistva otsuse annab.

Pikaajalise kogemusega eelkooli ja algkooli õpetajate ühistööna valminud tööraamat "Aastaringmäng" sisaldab kõikide olulisemate õppeainete ettevalmistavaid materjale laste koolieelseks õppeaastaks. Raamatu peaeesmärgiks on luua päikseline ja loov õpikeskkond, mis tasakaalustaks palju kõneainet tekitanud konkurentsitihedat ja närvilist koolikatsete rallit. Õpperaamat on jaotatud kahte ossa, mis võimaldab kerge vaevaga õppetükke kalendrisse sättida. Esimene osa katab tunnid suve lõpust kuni jõuludeni ja teine osa jaanuarist jaanipäevani. "Aastaringmäng I osa" katab tunnid suve lõpust kuni jõuludeni. See on põnev juturaamat koos töövihikuga, mis sisaldab põhiõppeainete ettevalmistavaid ülesandeid. Juturaamatu lood on omavahel ladusalt seotud kirjeldades kolme perekonna igapäevaelu ja juhtumisi, mida lapsel on põnev jälgida. Lisaks tööülesannetele leiad raamatu esimese osa lõpust ka praktilised lood õpilaste, õpetajate ja perega, kes oma koolikogemusi jagavad. "Aastaringmäng" on sobiv õppimiseks nii kodus, lasteaias kui eelkoolis.

Nobeli laureaadi Isaac Bashevis Singeri "Ori" on juudi noormehe ja poolatari kirglik armastuslugu. Tegevus toimub 17. sajandi Poolas, kus eelarvamuste ja vaenuga tuleb silmitsi seista nii juudil kristlaste, kui ka kristlasel juutide seas. Isaac Bashevis Singer (1902-1991) teemadeks on antisemitism ja ksenofoobia, aga samas ka armastus ja usk inimloomusesse.

Sophie on kena noor poolatar, kel on õnnestunud koonduslaagrist eluga pääseda. Ta on kaotanud kõik omaksed. Koos oma armastatu, juudi teadlase Nathani ja Ameerika lõunaosariikidest pärit noore kirjaniku Stingoga veedab ta 1947. aasta kuuma suve ühes Brooklyni pansionis. Läbi surmaga küllastunud mineviku jõuab lugeja loo tuumani - Sophie kohutava saladuseni, valikuni, mille ta peab tegema. Raamatu põhjal valmis samanimeline film 1982. aastal, Sophie rollis Meryl Streep.

Kasvades üles pere ainsa lapsena, tundis Hajime end sageli üksildasena, kuni leidis kooli ajal endale hingesugulase Shimamotos, kes oli samuti üksiklaps. Kui elutee nad lahku viis, püüdis Hajime leida samasugust lähedust teiste tüdrukutega. Kolmekümnendatesse eluaastatesse jõudnuna on ta viimaks saavutanud selle, mida ta soovis: ta on õnnelikult abielus, tal on kaks toredat tütart ja tema töö populaarse džässiklubi mänedžerina võimaldab tal muretult ära elada. Nüüd näib kõik tema elus olevat täiuslik, ent sellegipoolest tunneb Hajime, et midagi oleks justkui puudu. Ja siis tuleb tema ellu tagasi kunagine klassiõde Shimamoto, kellest on saanud imekaunis naine. See taaskohtumine viib Hajime minevikumälestuste radadele ja paneb teda küsima, kas elu, mida ta pidas täiuslikuks, ikkagi on seda. Tema ebakindlust süvendab veelgi veetleva Shimamoto mõistatuslik käitumine. Korraga hakkavad mehe elus toimuma sündmused, milleks ta pole valmis, kuid mis sunnivad teda vaatama sügavale hingepõhja, et leida vastus oma kõhklustele.

Charles Dickensi suurepärasest romaanist loeme Davidi raskest lapsepõlvest – lapsendamisest ekstsentrilise tädi poolt, lapsepõlvesõbra reeturlikkusest, karjääri alguse muredest, ebaküpsest noorest armastusest ning viimaks edust ja õnnest. Davidi lapsepõlve tundeline kujutamine on teinud «David Copperfieldist» ühe maailma kõige armastatuma romaani. Inglise kultuurilukku ja koguni briti mõtlemisviisi on see raamat vähemalt niisama püsivaid jälgi jätnud kui näiteks «Kevade» Eestis. Imelise sujuvusega põimub selles teoses vahetu lapsepõlveelamus ja üldinimlik lapsepõlvenostalgia, traagiline ja koomiline.

Jaan Rannapi uus juturaamat "Lips-laps, lehelind" on kimbuke kireva tegelaskonna ja seiklusliku sündmustikuga lühilugusid. Viis väikest rotipoega teevad lumetormis läbi ellujäämiskursuse, mardikas saab oma esimeses koolitunnis teada, milleks on tahvel, ning kobraste ja saarmate lapsed ehitavad jõekaldale liumäe. Samuti on tegutsemas kirjaniku eelmistest raamatutest tuttav jänesepoeg Juss. Kuigi raamatu tegelased räägivad inimkeeli, jäävad veeloomad siiski veeloomadeks, metsloomad metsaelanikeks, linnud lindudeks ning lugeja saab nende kohta paljugi uut teada.

Mis juhtub, kui euroopa pere kolib Jaapanisse? 1996. aastal otsustasid Riho-Bruno ja Kertu Bramanis elus uue lehe keerata ning kolida Jaapanisse, üks käsipalli mängima ning teine õppima, lisaks kaasas ka laps. Jaapanis veedetud aeg venis kaheksale aastale, mille jooksul jõudis juhtuda nii mõndagi: õhtumaa inimeste kohanemine idamaa kultuuri ja kommetega, sageli päris koomilisedki vahejuhtumid, teise lapse sünd, edukas sporditee ja pidev millegi uue õppimine. "Õhk riisiterade vahel" pole järjekordne stereotüüpe kinnitav reisiraamat Jaapanist, vaid ühe pere väga isiklik, soe, südamlik ja naljakas lugu.

Geenid kontrollivad meie keha talitlust ja neist sõltub, millised me välja näeme. Miks siis ikkagi mõjutab meid ka keskkond, kus me elame ja see, mida me sööme? Kas geenitehnoloogia hakkab muutma meid kõiki? Kas geenitehnoloogia areng toob inimkonnale head või halba? Omapärane koomiksiraamat tutvustab kõige olulisemaid geneetikaga seotud küsimusi -- seda lugedes avaneb tulevik, mille juured peituvad minevikus.

Oxfordi ülikooli professor Niko Tinbergen kirjeldab väikese looduseuurijate rühma pikaajalist loomade käitumise uurimist nende tavaümbruses. Vaadeldakse putukate ja lindude, nagu röövikuhundi, mesilasehundi, nõmmesilmiku, lõopistriku, haha, hõbe- ning naerukajaka käitumist ja instinkte. Autori eesmärk on innustada lugejaid jälgima elavat loodust. Raamat kõigile loodusest huvitatud lugejaile.

Kaunilt illustreeritud raamatus tutvustatakse lastele põhilisi põhjamaade metsloomi, nende käitumist, jälgi ning seda, kuidas neid vaadelda ja ära tunda.

Raamat räägib Maire Aunaste elust illegaalina Ameerikas, kus ta veetis viis aastat, kogedes 'unelmate elu' suure lombi taga.

Bill Gates, kelle kujutlus personaalarvutist tegi Microsofti üheks maailma tuntuimaks firmaks, hämmastas 1996. aastal äriilma, reorganiseerides kogu oma firma Interneti ümber. Oma bestselleri "Teel tulevikku" täielikult ajakohastatud versioonis selgitab Gates, miks toob Internet revolutsioonilise muutuse nii Microsofti kui ka kõigesse muusse ja kiiremini, kui koguni ta ise oleks osanud oodata. Gates kirjeldab, kuidas mõjutab meid interaktiivsete arvutivõrkudega ühendatud maailm. Ta näitab, kuidas infoajastu töövahendid muudavad põhjalikult seda, kuidas me töötame, ostame, õpime, suhtleme ja koos aega veedame.

Käesolevast kogumikust leiab lugeja kahekümne kultuuriinimese mälestused oma lapsepõlvest ja kooliaastatest