Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud
Ilukirjandus
Vaata veelElust, kunstist ja muusikast inspireeritud luulet.
Jaanus Tamme luulekogu „1+1“ on autori teine raamat, mis jätkab tema varasemat loomingulist suunda, kuid lisab uusi kihistusi ja tähelepanekuid. Teos on üles ehitatud poeetilisteks mõtisklusteks, kus omavahel põimuvad isiklik kogemus, ühiskondlikud motiivid ja inimese sisemiste pingete kirjeldus. Autor toob lugeja ette küsimusi, mis puudutavad nii igapäevast eksistentsi kui ka laiemalt inimsuhteid, pakkudes seeläbi lugejale äratundmishetki ja mõtteainet. Kogumiku pealkiri „1+1“ viitab sümboolselt liitmisele ja ühendamisele, olgu see siis kahe inimese, kahe mõtte või kahe maailma kokkupuude.
Raamat käsitleb inimeste tunde- ja mõttemaailma sõlmpunkte, tuues esile sisemisi vastasseise ja otsinguid. Tamm vaatleb armastuse, läheduse ja üksinduse teemasid, samuti arutleb ta inimese koha üle ühiskonnas ja ajas. Luulekogus vahelduvad intiimsemad, isiklikud tekstid üldisemate, filosoofiliste mõtisklustega, mis puudutavad elu mööduvust ja väärtuste püsivust. Autori kujundikeel on lakooniline, kuid tihe, suunates lugejat süvenema pigem sisusse kui vormilisse kaunisse kõlama.
Jaanus Tamm (1957–2010) on eesti luuletaja ja proosakirjanik. Tema loomingusse kuuluvad nii luulekogud kui ka jutustused, mille keskmes on inimese sisemaailm ja eksistentsiaalsed teemad. Tamm alustas avaldamist 1980. aastatel ning on tuntud oma lakoonilise ja samas sügava väljenduslaadi poolest. „1+1“ on tema teekonna varasemat etappi iseloomustav raamat, mis kinnitas tema positsiooni eesti luule maastikul.
Raamatusse on üleskutsena kogutud 100 luuletust isadest ja isadele. Siin on luuleridu nii tuntud poeetidelt kui ka inimestelt, kes iga päev loominguga ei tegele. Kogust leiab isadele mõeldud luuletusi Leelo Tunglalt, Contralt, Ilmar Trullilt, Lauri Räpilt, Juhan Liivilt ja teistelt. Raamat on välja antud koostöös Eesti Naisliiduga.
Kallis isa, Sind armastan ma, Sa oled mu kindlus ja tagala. Sa kaitsed ja hoiad mind iga päev, see ei ole Sinu jaoks mingi vaev.
Trükis koosneb tosinast novellist. Neid kõiki ühendab see, et tegevus leiab aset jõulude ajal. Kuid pühalikku rahu ei oska tegelased saavutada, sest nad jäävad igasuguste probleemidega räheldes oludele jalgu ning mässivad end jaburatesse ja ennekuulmatutesse situatsioonidesse. Tegu oleks justkui lihtsate inimestega, kellel on aga keeruline hingeelu ja kes ei oska ega tahagi normaalselt elada.
Ksenia on venelane, ta on sakslane, ta on juut, ta kasvas Jehoova tunnistajatega, ta on noor naine, ema, kirjanik ja doktorant – ta on seda kõike ja samal ajal mitte midagi. Oma pluralistliku identiteedi uuringutes kogub ta eBay kuulutusi, milles sisaldub sõna „vene“, märgib vestluseid üles, jälgib linna peal vene emasid ja Facebookis Iisraeli sugulasi, käib araabia ärides, töötab ühes põgenike psühhoteraapia keskuses tõlgina, meenutab ikka ja jälle lapselikku traumaatilist peataoleku- ja võõraste kontrolli all olemise tunnet, ta puudutab oma keha umbusklikult ja otsib oma olemasolule definitsiooni ja väärtust.
Halastamatu romaanidebüüt (2022), milles on rohkesti kibedat huumorit ja lõikavaid ülestähendusi igapäeva ja iseenda arvel. Slata Roschal sündis 1992. aastal Peterburis. 1997. aastal emigreerus Roschalide pere Saksamaale, kus autor kasvas üles kakskeelsena. Roschalilt on ilmunud kaks luulekogu, romaanidebüüdi tegi ta käesoleva teosega. Oma tekstides kirjeldab Roschal teravalt-irooniliselt saksa igapäeva, töö- ja peresuhteid ning nooreks kirjanikuks olemise raskuseid.
Kas pulli ka saab? Kohemaid silmas Julius raketina lähenevat tõuksi. Polnud pull, jõnglane hoidis lenkstangi kramplikumalt kui Banksy Monkey Detonator lõhkamismasina hooba. Pärdik, nii või naa.
Roland aitas prügiurnile karanud Juliuse maale tagasi ega mõistnud samuti, miks kolmele köitele kirjutada, paljalt triloogia nime pärast, üks lisaks. Iseasi, kui lõigata nüüd raamatul nurgad maha – võõrutaks lehenurkade järjehoidjaks murdmiseks. Ühel endal pole mingit nime vajagi, üks on üks, kosmilise olemasolu allikas, ja ainulise anonüümsus ülev kui üksildus.
Pulli saab, igas kolmest 196I novellis – olé!
Kaks sõbrannat, Aili ja Viola, otsustavad oma elu käsile võtta ning 24 päeva jooksul iga päev midagi uut teha. Ja seda juba detsembris, mitte uue aasta algul. Kas sellest väljakutsest ka asja saab või annavad nad juba eos alla? Kas igapäevased pisimuudatused toovad ellu ka suuremaid pöördeid või on tegu vaid järjekordse moevooluga? Kas teadlikult tehtud väikesed sammud viivad lõpuks parema eluni?
Romantiline lühijutustus „24 päeva uue ja parema eluni“ on kirjaniku ja blogija Meelike E. Villupi teine avaldatud teos ning sarja „Mõni õhtu romantikat“ 9. raamat. Kirgliku reisisõltlase ja life coach’i tegevusel saab silma peal hoida blogis aadressil www.villupwritings.com, kus autor (kes on tegelikult hoopiski suur koerasõber) kirjeldab oma argipäeva ning elu Zwolles hollandlasest abikaasa Marco ja kahe (kasu)kassiga.
Kui surivoodil lebav Mallory palub oma pojal helistada numbril, mis on kirjas lauasahtlisse peidetud paberitükil, ei oska Link midagi arvata, kõige vähem seda, et telefonile vastab Jake McCloud isiklikult. On 2020. aasta hiliskevad. Jake’i abikaasa Ursula on eelseisvate presidendivalimiste favoriit. 28 suvist nädalavahetust alates aastast 1993 toovad lugeja ette loo ühest armastusest, mis piinab ja ülendab, rikastab ja hävitab, kuid ometi ei kustu.
soodukaga
Vaata veel"Külmvereliselt" on tegelikkuses aset leidnud mõrvaloo ja selle uurimise põnev ja haarav kirjeldus. Autoriks ameerika XX sajandi teise poole nimekamaid ja stiilimeisterlikumaid kirjanikke Truman Capote.
II köide ilmus 1992. aastal ning selle kaante vahel on:
- romaan "Tuulearmuke"
- romaan "Invaliidid"
- poeem "Viletsuse komöödia"
- novellikogu "Kõmpa"
Teise köitesse on võetud ainult need proosateosed, mida autor ise oli nõus uuesti avaldama.
Uued tooted
Vaata veelKalamaja on Tallinna suurim ajalooline eeslinn. Kalamaja nimetust on peetud juba Tallinna linna eelseks – enne linna, võõrvõimusid ja sadamat olid sellele, ilmselt tänase linna vanima asumi kohale koondunud kalurid. Arvatakse, et Suur-Patarei tänava piirkonnas olid juba muinasajal ümberkaudsete külade kalameeste hooajaliselt kasutatavad hooned (sõna „maja“ tähendaski algselt ajutist peatuspaika – siit Kalamaja nimi, varem esines paralleelvormina Kalamäe).
„Kalamaja ajaloo“ koostamisel on autor lisaks traditsioonilistele ajalooallikatele kasutanud päevikuid, memuaare, fotosid, perekonnaalbumeid, põliselanike küsitlemisel saadud andmeid jpm. Sisaldab kokkuvõtet inglise keeles, samuti on raamatu lõpus toodud inglise keeles fotode nimetused.
Me vestlesime Vladimir Putiniga kuus korda. Mitu tundi järjest. Nii tema kui meie olime kannatlikud ja tolerantsed. Tema siis, kui meie esitasime tema jaoks ebamugavaid küsimusi või lihtsalt üritasime „hinge pugeda“. Meie siis, kui tema hilines või palus diktofoni välja lülitada, öeldes: „See on väga isiklik.“ Me rääkisime Putiniga elust. Peaasjalikult tema elust. Rääkisime, nagu seda Venemaal ikka juhtub, mitte just köögis, kuid siiski kaetud laua taga. Vahel jõudis ta kohale üpris vaevatuna, väsinud silmadega, kuid siiski mitte kordagi ei katkestanud ta ise vestlust. Vaid korra, see oli juba kaugelt üle südaöö, küsis ta tagasihoidlikult: „Noh, kuidas on, kas olete kõik ära küsinud või lobiseme veel?“
Teine trükk Balzaci provintsielu piltide sarja kuuluvast romaanist. Kompositsiooniliselt loetaksegi Balzaci romaanidest parimaiks just „Eugénie Grandet“, „Isa Goriot“ ja „Kolmekümneaastane naine“, millest kaks viimast kuuluvad tema eraelu piltide sarja.
Rahutukstegev ja kaasahaarav „Inimesed puude võras“ on traagiline nägemus sellest, mis võib juhtuda kultuuride kokkupõrkel. Loo aluseks on reaalselt aset leidnud sündmused viroloog Daniel Carleton Gajduseki elust.
Noor arst Norton Perina sõidab kaugele Mikroneesia saarele otsima kadunud suguharu. Ta ei leia mitte ainult suguharu, vaid ka sellest eraldunud kummalise väga pikaealise metsahõimu. Perina oletuste kohaselt peitub saladus haruldase kilpkonna liha söömises. Oletused osutuvad tõeks ning Perina teenib oma tööga ära ülemaailmse tuntuse ja Nobeli preemia. Kuid edul on ka süngem pool ja üsna varsti ilmneb, et kättevõidetu eest tuleb maksta hirmsat hinda.
Hawaii päritolu Hanya Yanagihara on üks Ameerika märkimisväärsemaid noori kirjanikke, kelle on hästi vastu võtnud nii kriitikud kui ka lugejad.
Autorilt: „Minu vaatluste keskpunktis on väljakaevamised vee all, nende tulemused ja selle kaudu elustunud minevik.“
Raamat annab põhjaliku ülevaate sellest, kuidas laevu merepõhjast üles vinnatakse, kuidas neid taastatakse. Kõike selgitatakse ohtrate tõsieluliste juhtumite näitel.
Romantismiperiood ei olnud enam aristokraatlik, ent mitte ka veel kodanlik. Traditsioonilised hierarhiad ja endised väärtushinnangud hakkavad kaduma, uued ühiskondlikud normid pääsevad mõjule pikkamööda ja väga suurte kõhklustega. Seitsme portree varal, mis kujutavad romantismiajale iseloomulikke inimtüüpe, kirjeldatakse selles raamatus ühiskonda 1789. aasta Prantsuse revolutsioonist 1948. aasta revolutsioonideni.