Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Adrian Albert Mole laseb jälle päeviku kaudu kiigata oma liigutavalt jaburasse ellu. Ta on lõpuks ometi vähemalt füüsiliselt täiskasvanuks saanud, kuid tema kirjutatud päevaraamatu lehekülgedelt vaatab endiselt vastu juba ammu tuttav poisike. Olles viimaks hüvasti jätnud jumaldatud Pandoraga, otsib ta nüüd lohutust Bianca käte vahel ning loodab nõudepesijana töötades ja oma eepilisele romaanile punkti panna püüdes, et au ja kuulsus ei lase end enam kaua oodata.

Umbes kümneaastaseks saades või varemgi hakkavad paljud tüdrukud huvi tundma, mis nende kehaga toimub. Tihti ei ole just lihtne täiskasvanutega sel teemal rääkida. See raamat on nagu veidi vanem ja targem sõber, kes räägib tüdrukule kõik sellest, mis tema kehaga murdeeas toimuma hakkab. Esiteks saab vastuse kõikidele küsimustele menstruatsiooni kohta: millal, miks ja kuidas see algab, kuidas selleks valmistuda, kuidas hakkama saada "päevade"-aja tujumuutustega jne. Peale selle annab Vic Parker sõbralikku nõu, kuidas jääda kogu murdeea tohuvabohu keskel iseendaks ning tunda sellest imelisest ajast rõõmu.

Akne on üks maailma populaarsemaid uusi koomikseid, mis meie lugejatele tuttav Postimehe koomiksiribast. Jeremy Duncan on 15-aastane rokkar, kes võitleb igavuse, maailmavalu ja oma vanematega. Tabav kirjeldus teismelise elust, milles jagub äratundmist kõigile.

„Andreas Kakssilm ja Lohekoopa saladus“ on lugu paljust, kuid kõige rohkem on see lugu kolmest sõbrast, kes põgenevad kodumaalt ning hakkavad merd sõitma. Nad ei kuuletu kellelegi ning sõidavad ise oma lipu all. Allumatuse tõttu on nad hakanud mereröövliteks, kuigi ise nad röövimas ei käi. Ka muidu on nad ühed veidrad mereröövlid – hoolivad loodusest ja keskkonnast, on ausad ega laamenda. Peategelane Andreas käib ettekuulutuse rada, ise seda teadmata. Märkamatult kistakse tema ja terve meeskond hämarasse ja äärmiselt ohtlikku seiklusesse, mis peidab ka müstilist aaret. Aaret aga kaitseb lohe.

Väljapaistva rootsi prosaisti Sven Delblanci (sünd. 1931) romaan andeka ja ausa inimese, pastor Samuel Erikssoni ja tema perekonna konfliktist konservatiivse seisusliku ühiskonnaga. Teose eest määrati autorile 1982. a. Põhjamaade romaaniauhind.

Romaan on eelkõige Beatrice Bonningtoni lugu. Erinevalt paljudest teistest kangelannadest ei ole ta silmatorkavalt ilus ja tema figuurgi on pigem täidlane kui habras. Tal on aga raudne tahtejõud ja eksimatu ärivaist ning isalt päranduseks saadud kaubamaja lööb tema käes lausa õilmitsema. Sellest on aga talle vähe! Nõustunud abielluma mehega, kes vajab eelkõige tema raha, seab ta endale peaaegu võimatuna näiva eesmärgi võita mehe armastus. Selle nimel on ta valmis väga paljuks. Mida Beatrice Bonnington teha otsustab ja kas tema ellu tuleb lõpuks ihaldatud romantiline armastus, seda on juba võimalik teada saada käesolevast raamatust.

Tööraamatu "Aastaringmäng" II osa jätkab kooliks valmistuva lapse aastaringi jaanuarist juunini. Raamatu ülesehitus on sarnane esimesele osale – peatükki alustab lugu, kus tegutsevad juba tuttavad lapsed. Järgnevad emakeele, matemaatika, loodus- ja kunstiõpetuse, muusika ning liikumise ülesanded. Õppimine kulgeb ikka mänguliselt ning aastaringi ja loodusega ühes rütmis. Emade ja õpetajatena on autorid raamatu koostamisel pidanud kõige olulisemaks lapse kasvamist kooliküpseks võimalikult loomulikus ja loovas keskkonnas. "Aastaringmäng" on sobiv õppimiseks nii kodus, lasteaias kui eelkoolis.

Poistebändidest ei tulda elusana välja. See võib juhtuda kogemata ja ainult geniaalsete muuskikutega. Näiteks nagu George Michael... Kui Robbie 1995.aastal Take Thatist jalga lasi ning terve suve erinevate rokimeestega kaelakuti õllekõht punnis ja kotid silmade all vabõhufestivalidel poseeris, arvasid väga vähesed, et temast saab asja. Praegu aga ei saa Robbie Williams minna ühegi tavalise pubi uksest sisse. Esiteks seetõttu, et ta rikuks kõigi tuju - Rob on rääkinud, et alati hakkavad kõik mehed talle jooke välja tegema ja kõik naised talle silma tegema, seejärel kõigi naiste mehed teda vihkama. Teine põhjus on kirjas selles raamatus. Nende lehekülgede vahel otsustab mees hakata karsklaseks. Ja ta on rohkem elus kui kunagi varem...

See ei meeldinud talle. Tema alahuul kerkis hammaste vahele ja kulmude otsad tõmbusid järsult alla. Kogu tema nägu muutus teravajooneliseks ja rebaslikuks ja õelaks. Uksekell jätkas oma laulu. Minule see ka ei meeldinud. Kui külalised juhtusid olema Eddie Mars ja tema poisid, siis võidi mind lihtsalt sealoleku pärast külmaks teha. Kui tulid politseinikud, polnud mul neile pakkuda midagi peale naeratuse ja lubaduste. Ja kui tegemist oli Brody sõpradega – kui tal sõpru oli –, võisid need osutuda temast kangemateks meesteks. Blondiinile ei meeldinud samuti kellahelin. Ta tõusis järsult ja rehmas käega. Närvipinge tegi tema näo vanaks ja inetuks. Brody tõmbas minult pilku pööramata väikese laualaeka lahti, võttis sealt luust päraga automaatpüstoli ja sirutas selle blondiini poole. Naine tuli tema juurde ja võttis värisedes relva vastu. "Istu tema kõrvale," ütles Brody. "Sihi teda sellega, nii et seda uksest näha ei ole. Kui ta käitub kahtlaselt, siis tee, nagu õigeks pead. Me ei ole veel löödud, beebi." Raymond Chandler (1888-1959) on loetavamaid ameerika kriminaalromaani karmi koolkonna autoreid. Ta teoste paremikku ühendab minajutustaja eradetektiiv Philip Marlowe. Käesolevas romaanis palgatakse Marlowe lahendama väljapressimisjuhtumit, kuid tal tuleb tegemist teha hooopis mõrvade ja laipadega. Nagu ikka ripub ta elu mitu korda juuksekarva otsas, ent tänu leidlikkusele ja kainele mõistusele lõppevad kõik intsitendid siiski hästi

Napisõnaline, kuid väga informatiivne raamat, kus käsitletakse kogu ajaloo 50 kõige mõjukamat usuliidrit ja teoloogi alates Jeesus Kristusest ja Buddhast ning lõpetades Muhamedi ja Konfutsiusega. Lisaks neile käsitletakse ka kümmet kõige tähtsamat maailma suurimaid usundeid kujundanud kontseptsiooni ning antakse ülevaade põhimõistetest ja ideedest. Religioosne mõtlemine ja teoloogilised arutelud on tänapäeva maailmas aktuaalsed nii poliitilises kui ka isiklikus plaanis. Selles raamatus on üles loetletud kõigi oluliste usundite tõekspidamised.

"See ebatavaliselt kaunis raamat on terve maailm. "Mida küll keha meid uskuma sunnib? Et me pole kunagi meie ise, kuni meis pole kaht hinge." Võib-olla on just sellesse kätketud terve maailm. "Athos, kui suur on õieti süda?" küsisin temalt kord, kui olin alles väike laps. Ta vastas: "Nii suur ja nii raske nagu peotäis mulda." Seda tulebki Anne Michaelsi imepärase raamatu ette kujutamiseks ette kujutada. Imepärase -- sest see muudab lootusetut ja tantsib hüljatutega. Seda tasub kindlasti lugeda!" -- John Berger, teoste "G, nägemise viis" ja "Laulatuse" autor. "Aeg-ajalt ilmub romaan, mis lausa rabab oma ilu, terviklikkuse ja inimlikkusega. Lugu Teise maailmasõja tõttu orvuks jäänud luuletaja otsingutest on nii vahetu, et meil tuleb taas õudustele silma vaadata. Hämmastav saavutus." -- Rosemary Sullivan, teose "Varjudelooja: Gwendolyn MacEweni elu" autor. "Kõik leheküljed ergavad harukordse kõlbelise tarkuse ilu ja energiat, väljendades ühtaegu armastust inimese vastu ja häbi tema pärast... Nagu kõik suured kirjandusteosed, pürib ka see meelteigatsuste täitumisele. Kogu raamatus pole ainsatki ülearust sõna." -- Sean Virgo, teose "Selakhi" autor.

Raamatus on kolm juttu. Nendest esimene, Olga Mõõgakandja lugu, käsitleb Eesti lähiajaloo inimsaatusi 90ndatel aastatel. Peategelane Olga on hilismigrant, kes abielludes eestlasega õppis ära eesti keele ja püüab sulanduda varakapitalistlikku Eesti ühiskonda. Tema esimene mees sureb kopsuvähki. Siis abiellub ta venelasega, kellest ta lahutab, kui see pärast Eesti isesisvumist läheb Venemaale elama. Kolmas mees tema elus on eestlane Peeter, kelle ema, endine nomenklatuurikommunist, on jutus samuti tähtis tegelane. Turumajandus lõi paljude inimeste elud segi ja nad pole senimaani sellest toibunud. Kaks järgmist juttu käsitlevad elu pärast Teist maailmasõda. "Admirali lend" jutustab nooruki mälestustest, kui tema isa arreteeriti julgeoleku poolt. Sama teemat puudutab ka lühijutt "Verekäkid".

Kogumikus on 75 novelli ja lühijuttu.

"Põhja ja itta" eesmärgiks on lugeja tutvustamine uurali keelte varasema uurimisloo huvitavamate lehekülgedega, eriti aga suurte keeleuurimisretkedega, mis on tehtud ülemöödunud sajandil ja eelmise sajandi alguses. Et lugejat viia lähemale vastavale keskkonnale, on ulatuslikult tsiteeritud mitme uurija reisikirju, milles kajastuvad retkede rõõmud ja vaevad ning leidub alusa põnevaid detaile läbitud alade ja kohatud rahvaste kohta. Pearõhk raamatus on asetatud obiugrilastele ja samojeedidele. Vaatlused piirduvad 1917. aastaga, sest pärast Suurt Sotsialistlikku Oktoobrirevolutsiooni siirdusid Nõukogude Liidus asuvad uuralilased täiesti uude ajastusse, mille vaatluseks peab iga rahva kohta avaldatama eri teoseid.

"Tapa kohe, maksa hiljem" sisaldab kolm lühijuttu Nero Wolfe'i juurdlustest. Kõik kolm puudutavad Wolfe'i ja tema majakondseid tavalisest lähemalt.

Sisukord:

Minu naine
Hüpik
Pärast teatrit
Katkend
Ühe äriettevõtte ajalugu
Pagenduses
Kala armastus
Naabrid
Palat nr. 6
Hirm
Tundmatu mehe jutustus
Volodja suur ja Volodja väike
Must munk
Naiste riik
Rotschildi viiul
Üliõpilane
Kirjanduse õpetaja
Mõisas
Vanemaedniku jutustus
Kolm aastat

"Saint-Pholieni kiriku poodu" on üks paremaid Maigret'-lugusid, milles kuulus politseikomissar endale erilised õigused võtab. Üks saladuslik ja närvitsev reisija jääb Saksa-Hollandi piiri lähedal raudteejaamas ilma oma kohvrist ning laseb ennast Bremenisse jõudnult maha. Komissar Maigret'l, kes seda enesetappu läbi lukuaugu pealt näeb, tuleb nüüd välja selgitada, mis õigupoolest toimus ning kes oli too saladuslik reisija. Varsti saab selgeks, et ta ei olnud üldse sama inimene, kelle pass tal taskus oli, ning loo juhtniidid näivad viivat hoopis Prantsusmaale.

Sisukatkend: "Vronski läks konduktori järel vagunisse ja seisatas kupee uksel, et väljuvale daamile teed anda. Seltskonnainimese kogenud vaistuga määras Vronski kohe, ainsa pilgu selle naise välimusele heitnud, ta kuuluvuse kõrgemasse seltskonda. Ta vabandas ja tahtis vagunisse minna, kuid tundis vajadust veel kord teda vaadata - mitte niipalju ta väljapaistva ilu ja selle elegantsuse ja tagasihoidliku graatsia pärast, mis ilmnes kogu ta kujus, vaid just sellepärast, et ta armsa näo ilmes, kui ta möödus Vronskist, oli midagi erakordselt õrna ja hella. Kui Vronski tagasi vaatas, pööras ka daam oma pea. Säravad, tihedate ripsmete tõttu tumedaina paistvad hallid silmad peatusid sõbralikult ja tähelepanelikult Vronski näol, otsekui tunnistades teda, ja pöördusid kohe möödakõndivale rahvajõugule, nagu kedagi otsides. Selles lühikeses pilgus jõudis Vronski märgata mahasurutud elavust, mis mängles ta näol ja tuksles ta säravates silmades ning painutas ta punased huuled vaevu märgatavaks naeratuseks. Nagu oleks mingi üleküllus täitnud kogu ta olemuse, nii et see tahtmatult avaldus kord ta pilgu säras, kord naeratuses."

Sisukord:

Abikaasa
Anna kaelas
Ariadne
Maja ärklitoaga
Minu elu
Talumehed
Petšeneeg
Kodupaigas
Küüdivankris
Inimene vutlaris
Karusmarjad
Armastusest
Jonõtš
Juhtum praktikast
Südameke
Uus suvila
Ametiasjus
Daam koerakesega
Jõulu ajal
Orus
Pruut

Sisukord:

Suudlus
Poisikesed
Kaštanka
Preili N. N. jutustus
Pealkirjata
Magada tahaks
Stepp
Ebameeldivus
Tuled
Kaunitarid
Nimepäev
Haigushoog
Kingsepp ja paharet
Kihlvedu
Igav lugu
Gussev
Naised
Duell