Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Elust, kunstist ja muusikast inspireeritud luulet.

 

Raamatusse on üleskutsena kogutud 100 luuletust isadest ja isadele. Siin on luuleridu nii tuntud poeetidelt kui ka inimestelt, kes iga päev loominguga ei tegele. Kogust leiab isadele mõeldud luuletusi Leelo Tunglalt, Contralt, Ilmar Trullilt, Lauri Räpilt, Juhan Liivilt ja teistelt. Raamat on välja antud koostöös Eesti Naisliiduga.

Kallis isa, Sind armastan ma, Sa oled mu kindlus ja tagala. Sa kaitsed ja hoiad mind iga päev, see ei ole Sinu jaoks mingi vaev.

 

Trükis koosneb tosinast novellist. Neid kõiki ühendab see, et tegevus leiab aset jõulude ajal. Kuid pühalikku rahu ei oska tegelased saavutada, sest nad jäävad igasuguste probleemidega räheldes oludele jalgu ning mässivad end jaburatesse ja ennekuulmatutesse situatsioonidesse. Tegu oleks justkui lihtsate inimestega, kellel on aga keeruline hingeelu ja kes ei oska ega tahagi normaalselt elada.

 

Ksenia on venelane, ta on sakslane, ta on juut, ta kasvas Jehoova tunnistajatega, ta on noor naine, ema, kirjanik ja doktorant – ta on seda kõike ja samal ajal mitte midagi. Oma pluralistliku identiteedi uuringutes kogub ta eBay kuulutusi, milles sisaldub sõna „vene“, märgib vestluseid üles, jälgib linna peal vene emasid ja Facebookis Iisraeli sugulasi, käib araabia ärides, töötab ühes põgenike psühhoteraapia keskuses tõlgina, meenutab ikka ja jälle lapselikku traumaatilist peataoleku- ja võõraste kontrolli all olemise tunnet, ta puudutab oma keha umbusklikult ja otsib oma olemasolule definitsiooni ja väärtust.

Halastamatu romaanidebüüt (2022), milles on rohkesti kibedat huumorit ja lõikavaid ülestähendusi igapäeva ja iseenda arvel. Slata Roschal sündis 1992. aastal Peterburis. 1997. aastal emigreerus Roschalide pere Saksamaale, kus autor kasvas üles kakskeelsena. Roschalilt on ilmunud kaks luulekogu, romaanidebüüdi tegi ta käesoleva teosega. Oma tekstides kirjeldab Roschal teravalt-irooniliselt saksa igapäeva, töö- ja peresuhteid ning nooreks kirjanikuks olemise raskuseid.

 

Kas pulli ka saab? Kohemaid silmas Julius raketina lähenevat tõuksi. Polnud pull, jõnglane hoidis lenkstangi kramplikumalt kui Banksy Monkey Detonator lõhkamismasina hooba. Pärdik, nii või naa.

Roland aitas prügiurnile karanud Juliuse maale tagasi ega mõistnud samuti, miks kolmele köitele kirjutada, paljalt triloogia nime pärast, üks lisaks. Iseasi, kui lõigata nüüd raamatul nurgad maha – võõrutaks lehenurkade järjehoidjaks murdmiseks. Ühel endal pole mingit nime vajagi, üks on üks, kosmilise olemasolu allikas, ja ainulise anonüümsus ülev kui üksildus.

Pulli saab, igas kolmest 196I novellis – olé!

 

Kaks sõbrannat, Aili ja Viola, otsustavad oma elu käsile võtta ning 24 päeva jooksul iga päev midagi uut teha. Ja seda juba detsembris, mitte uue aasta algul. Kas sellest väljakutsest ka asja saab või annavad nad juba eos alla? Kas igapäevased pisimuudatused toovad ellu ka suuremaid pöördeid või on tegu vaid järjekordse moevooluga? Kas teadlikult tehtud väikesed sammud viivad lõpuks parema eluni?

Romantiline lühijutustus „24 päeva uue ja parema eluni“ on kirjaniku ja blogija Meelike E. Villupi teine avaldatud teos ning sarja „Mõni õhtu romantikat“ 9. raamat. Kirgliku reisisõltlase ja life coach’i tegevusel saab silma peal hoida blogis aadressil www.villupwritings.com, kus autor (kes on tegelikult hoopiski suur koerasõber) kirjeldab oma argipäeva ning elu Zwolles hollandlasest abikaasa Marco ja kahe (kasu)kassiga.

 

Kui surivoodil lebav Mallory palub oma pojal helistada numbril, mis on kirjas lauasahtlisse peidetud paberitükil, ei oska Link midagi arvata, kõige vähem seda, et telefonile vastab Jake McCloud isiklikult. On 2020. aasta hiliskevad. Jake’i abikaasa Ursula on eelseisvate presidendivalimiste favoriit. 28 suvist nädalavahetust alates aastast 1993 toovad lugeja ette loo ühest armastusest, mis piinab ja ülendab, rikastab ja hävitab, kuid ometi ei kustu.

 

1943. aastal sündinud bioloogiharidusega autorite-kaksikvendade esikromaani sündmustik hargneb 1960ndate aastate teisel poolel Tartus. Sõjaväest ülikooliõpinguid jätkama naasnud peategelane on enesele avastanud aja väärtuse, ühtlasi jõudnud veendumusele, et ainul noorusiga on suurte teaduslike ideede genereerimise aeg. Maksmalistlik tahe võimalikult varakult midagi väärtuslikku saavutada satub vastamisi elu realiteetidega: ande, kaasinimeste iseloomude ja veendumuste, armastuse ja ohuga.

ajalooline noorsoojutt

AIVAR HALLERI senine elu on olnud justkui üks võimas, kindlakäeliselt juhitud sümfoonia. Tundub, et tema taktikepi puudutuseta on Eestis jäänud vaid üksikud viimaste aastakümnete võimsate äride edulood. Samuti tundub, et meil siin ei ole ühtegi lugupeetud õpetlast, kelle elutee poleks Aivari omaga ristunud. Ainulaadsete partiidena on kõlanud profisport, teater, vangla ja ettevõtlus, sealhulgas tippärimeeste mentorlus, aga ka Eestile uue haridussüsteemi visandamine. Kõige selle juures on ta suutnud olla armastav pereisa ning abikaasa. Lõpuks ometi on kogemused ja taipamised, mis seda ülipõnevat elurada palistavad, kokku seotud üheks looks. Kutsume sind, kallis lugeja, nautima selle üsna uskumatu ja õpetliku teose esimest osa.

 

"See raamat omab kahte kõige olulisemat komponenti, mida üks hea raamat minu arvates edasi annab. Ühelt poolt põnevaid lugusid, mis muudavad raamatu luge­mise kaasakiskuvaks, nii et raske on seda käest panna. Ja teiselt poolt elulisi ja väärt õppetunde, mis panevad enda elu üle järele mõtlema ja võivad tulevikus kaasa aidata paremate otsuste tegemisele." ROLAND TOKKO

 

"Ma pole raamatut lugedes ammu niimoodi naerda saanud. Mõnusa huumori ja eheda keelekasutusega autobiograafiline, ajalooline dokument. Väikese Eesti poisi kasvamine meheks, oma kukkumiste, tõusmiste, traagika ja õppetundidega. See on rohkem kui ühe inimese analüüs oma arengust ja ühiskonna mõjust inimese kujunemisele." RITA RÄTSEPP

Nimeka rootsi kirjaniku P. O. Sundmani (1922-1992) romaan teisest nimekast rootslasest, insenerist ja maadeavastajast Salomon August Andréest ning tema traagiliselt lõppenud õhulennust 1897. aastal, mil ta koos kahe kaaslasega üritas esimesena jõuda põhjapoolusele.

Lugu leiab aset mitte lihtsalt rahvusvahelise maadeavastamise palaviku taustal, vaid meeles tuleb pidada veel kahte aspekti: ühelt poolt oli Rootsi ja rootslaste jaoks vaja tõestada, et ligi kakssada aastat peale Põhjasõda ollakse ikka veel üks suurte hulgast, teisalt tuli aga norralastel iga hinna eest tõestada oma jõudu ja pealehakkamist.

Kutsume lugeja teekonnale läbi rahvusliku kooli ajaloo, taustaks Eesti rahva ja riigi sündmusterikas heitlik saatus I maailmasõja lõpust kuni 2018. aastani. Esimeses osas jälgitakse, kuidas aastail 1918‒1940, rööbiti riigivalitsemise õppimisega, kujundati eesti kool ajatormidele vastupidavaks. Teine osa näitab, et võõrvõimu aastakümneil (1940‒1991), ka kõige inimvaenulikumatel aegadel, hoidsid eestlased oma kooli, säilitades emakeelse hariduse kõrgkoolidiplomini. Impeeriumi langedes oli meil kuus eestikeelset ja -meelset kõrgkooli. Kolmas osa viib lugeja taas vaba ja demokraatliku Eesti hariduse rõõmude ja murede keskele.

Kõik sündmused, mis maailmas praegu aset leiavad, räägivad sellest, et oleme sisenemas uude reaalsusesse. Sellega seoses on kõige tähtsam kohaneda meid ümbritsevate muutustega. Kuidas muutustega seotud hirmudest üle saada? Mis juhtub, kui ei taha oma emotsioone kontrollida? Kuidas negatiivsetest emotsioonidest ja muretsemisest vabaneda? Millised saavad olema uued suhted inimeste vahel? Milliseks kujunevad uues reaalsuses suhted külluse ja raha energiatega? Neile ja paljudele teistele küsimustele vastab kanaldaja Alexis Varnum oma raamatus “Uus reaalsus. Kuidas tulla toime muutuva maailmaga”. Ta aitab mõista, mida toob inimeste jaoks kaasa see, kui Maa energia sagedus muutub. Raamat on kirjutatud neile, kes soovivad kohaneda uute energiatega, mõista enda ümber toimuvat ning elada uues reaalsuses ja tõsta oma sagedust. Enda kohta ütleb Alexis järgmist: “Olen kanaldaja ja nägija ehk see, kellega ja kelle kaudu räägib universum. Suhtun austusega kõikidesse religioonidesse ja jumalatesse, kuid kuulan loodust ja kosmost ning õpin olema ise enda elu looja. Ma ei sea reegleid ega piiranguid ning suhtun austusega inimese enda valikutesse. Juba kümme aastat olen Facebookis jaganud teistega mulle tulnud informatsiooni, kirjutanud prognoose ja kanaldusi, aidanud inimestel mõista ennast ja saada teadmisi uute energiate kohta. Loodan, et see raamat aitab leida selgust selle kohta, mis praegu toimub ja kuidas me loome enda uut reaalsust.”

Romaani "Naer ja pisarad" sündmused leiavad aset Pariisis, kuhu on põgenenud revolutsiooni eest vene aadlikud. Nicholas oli alles laps, kui tema isal õnnestus osa oma perest kindlast surmast päästa. Ta naine hukkus, kaksikud Nicholas ja Rudi lahutati teineteisest. Mitmekümne aasta jooksul jälgitakse Nicki kujunemist, tema lootusetuna tunduvat armastust, kauni Tasha vastu ning taaskohtumist ammu surnuks peetud lähedastega. Noel Barberi mahukad romaanid viivad lugeja sageli Inglismaalt kaugemale – küll II maailmasõja aegsesse Singapuri või eksootilisematesse paikadesse Euroopas. Neis on ühendatud värvikas olustik, romantilised kangelased ja seiklused – kõik jooned, mida tavaliselt meelelahutuselt oodatakse.

Oma aja inglise filosoofia suurkuju sir Bernard Arthur Owen Williamsi (1929–2003) 1985. a ilmunud peateos küsib, mille kohta eetiline mõte käib ja mida saab filosoofia selle heaks teha. Williams läheneb nendele küsimustele uudse rakursi alt, väites, et kuigi uusaeg on seadnud eetilisele mõttele enneolematuid ootusi, ei ole filosoofia nendele vastamisega toime tulnud. Raamat annab ülevaate peamistest teooriatest, mis on püüdnud vastata küsimusele, miks olla moraalne ja milline on moraalsuse proovikivi, keskendudes Aristotelese ja Kanti süsteemile, aga ka kontraktualismile ja utilitarismile. Kõne all on teemad nagu antiikmõtlejate erinevus uusaja mõtlejatest, õnn, kohus, relativism, objektiivsus, teadus ning eetilise teadmise võimalikkus. Williams püüab filosoofilist eetikat ümber orienteerida, nii et see ei üritaks formuleerida üldkehtivaid moraaliteooriaid ning loobuks keskendumast kohustustele ja tahtlusele. "Ratsionalistlike ratsionaalsuskontseptsioonide" järgimise asemel tuleks keskenduda karakterile ning inimelu "tõele, tõetruudusele ja üksikisiku elu mõttele". Raamatule on lisatud A. W. Moore'i teejuht, mis aitab Williamsi argumentatsioonis orienteeruda, ning tõlkija järelsõna "Moraali hauakaevaja". Tõlkinud Märt Väljataga

Autorilt: „Minu vaatluste keskpunktis on väljakaevamised vee all, nende tulemused ja selle kaudu elustunud minevik.“

Raamat annab põhjaliku ülevaate sellest, kuidas laevu merepõhjast üles vinnatakse, kuidas neid taastatakse. Kõike selgitatakse ohtrate tõsieluliste juhtumite näitel.

 

„Sofie maailm“ on ühtaegu filosoofia ajalugu ja romaan kahest 15-aastasest norra tüdrukust, kelle elud jutustuse käigus põimuvad, nii et on raske otsustada, kus lõpeb Sofie ja kus algab Hilde. Kõik saab alguse salapärastest kirjadest, millest osa on määratud Hildele, kuid saabuvad Sofiele, teised sisaldavad põnevaid filosoofialoenguid. Müstikat tuleb aina juurde.

 

Pühad sünnivad ja kaovad nagu inimesedki. Mõne sündi mäletame veel ise, enamiku algus kaob aegade hämarusse, jõudes meieni vaid nappide kirjakatkete kaudu. Pühad on nii või teisiti osa meie elust ja sellepärast võiks neist veidi rohkem teada. Seda lünka raamatu tegijad täita püüavadki.

John le Carré põnevusromaan „Öine administraator“ viib lugeja imepärasesse maailma, kus üksainus vale sõna võib maksta elu, mis võetakse võikal kombel. Nõukogude Liidu lagunemise järel särama löönud globaalse haardega Ladina-Ameerika narkokartellid ja samaväärsed kuritegelikud võrgustikud Ameerikas ja Euroopas ei kõhkle, kui mängus on nende maapealne paradiis. Külma sõja lõppemine lõi enneolematud võimalused relvaäriks, mida tõttab ära kasutama ka võluvate maneeridega, kuid halastamatu Inglise härrasmees Richard Onslow Roper. Tema teele satub aga hoopis teistsuguste tõekspidamistega noor mees, endine Briti armee sõdur Jonathan Pine, kes töötab nüüd öise administraatorina ühes väärikas Zürichi hotellis. Pine on valmis aitama briti agente, et Roper tabada. Kuid kõik pole siin päris must-valge. Kõigil on tunded, isegi kõige kõvemast puust mänguritel kummalgi pool mõttelist rindejoont. Noor Jonathan Pine teab seda omast käest, kui astub teele, kust tagasivaatamist ei ole. Originaali pealkiri The night manager.

Sisukord: Sissejuhatus majandusse Eesti rahvastik Majanduse geograafia Tulude jaotus ühiskonnas: võrdsus ja vaesus Tööturg, palk ja tööpuudus Nõudmine ja pakkumine Tarbija käitumine Majanduspsühholoogia Ettevõtte kulud ja tulud Ettevõtte finantseerimine ja organisatsioonilised vormid Turundus Konkurents Turu puudulikkus ja valitsuse osa majanduses Raha ja pangandus Makroraamatupidamine. Sisemajanduse kogutoodang Väärtpaberid ja väärtpaberiturud Majanduse tasakaalustatud areng Majandusteaduse ajaloost Kuhu läheb Eesti majandus? Rahvusvaheline majandus

Öösaar on väike, lärmakas ja eksootiline koht ainult loomadele, kes elavad peaaegu nagu inimesed, laiseldes, pidutsedes, mängides ja kindlasti kusagil mõni töötab ka. Saarel pesitsevad hirved, kes peavad restorani, rebased üleval Rebastemäel, nahkhiired Mustas metsas, krokodillid rannikul ja ahvid Palmimetsas. Ja sealt lugu algabki. Näeme maailma ühe rumala ahvi silmade läbi, kes satub igasugustesse sekeldustesse ja vandenõudesse ning saab selle keskel isegi kuningaks. Peagi selgub aga, et kuninga elu polegi nii lihtne, kui alguses paistab. See on imeline, vähemalt kuni vaenlase tulekuni. “Ma olin nõus kooki sööma ja lehvitama ja uskuge mind, see ei ole üldsegi nii kerge töö kui paistab. Vahel söön ma liiga palju ja mu kõht hakkab valutama ja vahel tuleb lehvitamisest kätte kramp.” Oma rahva kaitsmiseks teeb kuningas plaane, leiab liitlasi ning muutub selle konflikti käigus ise ka tublimaks. Humoorikas raamat sobib lugemiseks kõigile, kes naljast aru saavad. Mihkel Rammu, 2020

Sisukord: Paha Katrin ehk Kuidas Katrinist saab ühel päeval Peetrike Peetrike on kadunud Peetrike ja isemeelne lillevaas isa laual Peetrike ja Aadu ning Peetrikese sõber Maidu Peetrike on julge ning aus Peetrike ja külmaveekraan köögis Peetrike ja kokkutulekulaagri rinnamärk Peetrike ja esimene laagripäev ning komandant Peetrike kutsub endale külalise Peetrike ja porikarva sügispäev Peetrike otsustab, et ta ei ole enam Peetrike ehk Hea Katrin