Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Elust, kunstist ja muusikast inspireeritud luulet.

 

Raamatusse on üleskutsena kogutud 100 luuletust isadest ja isadele. Siin on luuleridu nii tuntud poeetidelt kui ka inimestelt, kes iga päev loominguga ei tegele. Kogust leiab isadele mõeldud luuletusi Leelo Tunglalt, Contralt, Ilmar Trullilt, Lauri Räpilt, Juhan Liivilt ja teistelt. Raamat on välja antud koostöös Eesti Naisliiduga.

Kallis isa, Sind armastan ma, Sa oled mu kindlus ja tagala. Sa kaitsed ja hoiad mind iga päev, see ei ole Sinu jaoks mingi vaev.

 

Trükis koosneb tosinast novellist. Neid kõiki ühendab see, et tegevus leiab aset jõulude ajal. Kuid pühalikku rahu ei oska tegelased saavutada, sest nad jäävad igasuguste probleemidega räheldes oludele jalgu ning mässivad end jaburatesse ja ennekuulmatutesse situatsioonidesse. Tegu oleks justkui lihtsate inimestega, kellel on aga keeruline hingeelu ja kes ei oska ega tahagi normaalselt elada.

 

Ksenia on venelane, ta on sakslane, ta on juut, ta kasvas Jehoova tunnistajatega, ta on noor naine, ema, kirjanik ja doktorant – ta on seda kõike ja samal ajal mitte midagi. Oma pluralistliku identiteedi uuringutes kogub ta eBay kuulutusi, milles sisaldub sõna „vene“, märgib vestluseid üles, jälgib linna peal vene emasid ja Facebookis Iisraeli sugulasi, käib araabia ärides, töötab ühes põgenike psühhoteraapia keskuses tõlgina, meenutab ikka ja jälle lapselikku traumaatilist peataoleku- ja võõraste kontrolli all olemise tunnet, ta puudutab oma keha umbusklikult ja otsib oma olemasolule definitsiooni ja väärtust.

Halastamatu romaanidebüüt (2022), milles on rohkesti kibedat huumorit ja lõikavaid ülestähendusi igapäeva ja iseenda arvel. Slata Roschal sündis 1992. aastal Peterburis. 1997. aastal emigreerus Roschalide pere Saksamaale, kus autor kasvas üles kakskeelsena. Roschalilt on ilmunud kaks luulekogu, romaanidebüüdi tegi ta käesoleva teosega. Oma tekstides kirjeldab Roschal teravalt-irooniliselt saksa igapäeva, töö- ja peresuhteid ning nooreks kirjanikuks olemise raskuseid.

 

Kas pulli ka saab? Kohemaid silmas Julius raketina lähenevat tõuksi. Polnud pull, jõnglane hoidis lenkstangi kramplikumalt kui Banksy Monkey Detonator lõhkamismasina hooba. Pärdik, nii või naa.

Roland aitas prügiurnile karanud Juliuse maale tagasi ega mõistnud samuti, miks kolmele köitele kirjutada, paljalt triloogia nime pärast, üks lisaks. Iseasi, kui lõigata nüüd raamatul nurgad maha – võõrutaks lehenurkade järjehoidjaks murdmiseks. Ühel endal pole mingit nime vajagi, üks on üks, kosmilise olemasolu allikas, ja ainulise anonüümsus ülev kui üksildus.

Pulli saab, igas kolmest 196I novellis – olé!

 

Kaks sõbrannat, Aili ja Viola, otsustavad oma elu käsile võtta ning 24 päeva jooksul iga päev midagi uut teha. Ja seda juba detsembris, mitte uue aasta algul. Kas sellest väljakutsest ka asja saab või annavad nad juba eos alla? Kas igapäevased pisimuudatused toovad ellu ka suuremaid pöördeid või on tegu vaid järjekordse moevooluga? Kas teadlikult tehtud väikesed sammud viivad lõpuks parema eluni?

Romantiline lühijutustus „24 päeva uue ja parema eluni“ on kirjaniku ja blogija Meelike E. Villupi teine avaldatud teos ning sarja „Mõni õhtu romantikat“ 9. raamat. Kirgliku reisisõltlase ja life coach’i tegevusel saab silma peal hoida blogis aadressil www.villupwritings.com, kus autor (kes on tegelikult hoopiski suur koerasõber) kirjeldab oma argipäeva ning elu Zwolles hollandlasest abikaasa Marco ja kahe (kasu)kassiga.

 

Kui surivoodil lebav Mallory palub oma pojal helistada numbril, mis on kirjas lauasahtlisse peidetud paberitükil, ei oska Link midagi arvata, kõige vähem seda, et telefonile vastab Jake McCloud isiklikult. On 2020. aasta hiliskevad. Jake’i abikaasa Ursula on eelseisvate presidendivalimiste favoriit. 28 suvist nädalavahetust alates aastast 1993 toovad lugeja ette loo ühest armastusest, mis piinab ja ülendab, rikastab ja hävitab, kuid ometi ei kustu.

 

2006. aastal tähistati Eestis teiste hulgas ka kutselise teatri 100. sünnipäeva. Teatriloolane Reet Neimar on teinud oma valiku meie sõnalavastusteatrites sajandi jooksul tähelepanu äratanud sõnalavastustest ja lisanud igale lavastusele ülevaatliku kommentaari. Nagu autor ise ütleb, olid tema valikute aluseks: Üllatused. Murrangud. Ajastu esinduslavastused. Värskete ideede ja väljendusvahendite tulek. Lavastajatöö – särav debüüt või valus luigelaul, küpse meistri tipplavastus. Kümnendi mentaliteedi või esteetika musternäide. Mõnikord ka lavaloo kestev populaarsus. Näitlejalooming – suurroll või erakordselt viljakas eluetapp; huvitav näitlejakooslus, täiuslik ansambel. Oluline ühiskondlik foon või probleem. Ebatavaline sekkumine teatrimaailma. Silmatorkav lahkheli esialgse kriitika ja hilisemate hinnangute vahel. Igale lavastusele on raamatus ruumi antud paarislehekülg, kuhu mahub ka 5–7 fotot ning 3–6 tsitaati omaaegsest teatrikriitikast, teatriteaduslikest artiklitest või memuaaridest. Raamatus on seega kokku üle 600 illustratsiooni.

Üks 20. sajandi originaalsemaid Ameerika filosoofe ja loogikuid Nelson Goodman argumenteerib mängleva rangusega omalaadse "irrealismi" kasuks – teoste ja teooriate loomiseks ja mõistmiseks ei tarvitse rääkida reaalsusest, mille kohta need käivad. Maailmu on sama palju kui nende kohta käivaid õigeid versioone. Kergejalgsel teekonnal peatutakse stiili mõistel, näidatakse, kuidas pildid saavad tsiteerida helisid, esitatakse kunsti definitsioon, tuuakse näiteid nägemistaju leidlikkusest, antakse ülevaade eelsokraatikutest, vaetakse testide, õigsuse ja kehtivuse vahekorda ning pakutakse kriteeriume maailmaversioonide hindamiseks. Juttu on kunstist ja näidistest, tõest, tajust ja tunnetusest, faktidest ja fabritseeringuest, tegelikkusest ja tehislikkusest, väidetest ja värvustest. Järelsõna Goodmani elust ja tööst on kirjutanud Tartu ülikooli professor Daniel Cohnitz koos Marcus Rossbergiga.

"Jooned" räägib loo sellest, kuidas vanaisa surma üle kurvastav poiss reageerib juhtunule sundmõtete ja -tegudega. Ootamatult näeb ta kõikjal jooni – hoovis tänavakivide vahel, kõigi uste all lävepakkudel, voodi kohal laes. Igal pool. Mida teha, kui sa näed kõikjal jooni ja sa ei saa sellest kellegagi rääkida?

Allan Dibi menuraamat „Lean-turundus“ on praktiline käsiraamat ettevõtjatele ja turundajatele, kes tahavad tõsta oma müüginumbreid, hoides samal ajal kulud madalad. Dib ei paku tühje teooriaid, vaid tõestatud ja toimivaid süsteeme, mis aitavad sul leida õiged kliendid, neid hoida ja lojaalseteks fännideks muuta. Saad ette lihtsa ja struktureeritud raamistiku edukaks turundamiseks, kasvatada ettevõtte tulu ning luua vara, mis on müüdav, kui peaksid kunagi tahtma ettevõttest väljuda. Kõike seda tehakse „Lean-turunduses“ kergesti arusaadaval ja kaasahaaraval moel. Kas mõni järgmistest stsenaariumidest kõlab tuttavalt? • Kulutasid turundus- või brändiagentuurile hiiglaslikke summasid, kuid said vastu ainult tuttuue logo ja ilusa kujunduse. Mõju sinu käibele: nullilähedane. • Palkasid veebilehearendaja, kuid projekt võttis rohkem aega, raha ja energiat, kui oleksid eales ette kujutanud, ega aita ikka müügikontakte leida. • Mõni konsultant, guru või reklaamikirjutaja soovitas sul teha pealetükkivat, klišeelist või alatut turundust – niisugust, mille üle sa uhkust ei tunne ning mida häbened sõpradele, pereliikmetele või kolleegidele näidata. • Palkasid uue turundusjuhi, kuid tema tulemused ei avalda muljet. • Raiskasid tohutuid summasid reklaamidele, mis tõid halva kvaliteediga müügikontakte. Sinu ees on raamat, mis revolutsioneerib turundust! Sul ei pea olema lõputu turunduseelarve või tohutu tiim, et oma äri kasvatada. Sul on vaja lihtsalt lean-turunduse põhimõtteid. Allan Dib on siin, et neid põhimõtteid sulle tutvustada: õpi kindlaks määrama, mis on kliendi vaatenurgast väärtuslik, ja seda talle tõhusalt ja ressursse raiskamata pakkuma. Tutvu ka Allan Dibi raamatuga „Üheleheküljeline turundusplaan“!

Mis õieti oli see viikingite Rafala, maakeeli Rävala, millest Skandinaavia saagades nii iseenesestmõistetavalt jutustatakse? Maakond, küla või linnus? Iru linnamägi või kaubitsemiskoht hilisema, keskaegse Tallinna kohal? Eks kanna keskused vanades lugudes ju tihtipeale samu nimesid kui piirkonnad nende ümber. Eesti osa muistses idakaubanduses on tihtipeale kujutatud äärmuslikult – kas pea olematuna või üliolulisena ja romantilises võtmes. Selles raamatus käsitletakse Tallinna tekke ja viikingite Idatee küsimusi teiste Läänemereäärsete maade ajaloo taustal. Laiem kontekst ja uued paralleelid naabermaadega toovad kaasa uusi tõlgendusi. Muuhulgas selgitatakse, miks pole muinaslinna jäänuseid leitud Toompea ja Tallinna vanalinna alalt, ning kust seda otsida tuleks.

Kuulume põlvkonda, kes on otsustanud jääda igavesti nooreks. Meie eeskujud elavad täisverelist elu, kirjutades klassikaks saanud viise, kujundades jahmatavaid kollektsioone, saades suurfirmade reklaamnägudeks – meie peaks ju ka seda suutma? Viimaste aastate jooksul on toimunud tõsised muutused suhtumises vananemisse – meil ei ole enam kohustust vananeda. Neljakümmet ei peeta enam mingiks vanuseks, viitkümmet võib pidada uueks neljakümneks ja kuuekümneselt on viimaks aeg oma elu elama hakata. See raamat annab näpunäiteid, kuidas võiksime selle kõigeni jõuda: kuidas hästi süüa ja võidelda vananemise vastu tervisliku toitumisega, kuidas muuta treenimine oma elu osaks, võimendamaks energiat ja võitmaks väsimust, retsepte looduslike kortsukreemide kokkusegamiseks ja nahapuhastuseks, mooduseid stressi peletamiseks ja unetuse võitmiseks, et võiksime elu lõpuni head välja näha ja ennast hästi tunda.

 

Viimased aastad on näidanud, et kriisid on elu osa. Olgu need siis suured ülemaailmsed või väga isiklikud vaimse tervise väljakutsed, kus on vaja midagi muuta ja teist moodi mõtlema või tegema hakata. Mis siis, kui kriis ongi osa meie elust?! Pole hullu, meil on võimalik õppida nii enda kui teiste kogemustest ning sellega hakkama saada. Raamatust leiavad olulisi küsimusi ja vastuseid eelkõige noored inimesed, aga ka need, kes soovivad noorte rasketest kohtadest paremini aru saada. Anna-Kaisa Oidermaa Peaasi.ee tegevjuht kliiniline psühholoog Peaasi.ee ühendab inimesi, kes hoolivad vaimsest tervisest. Peaasja tuumikusse kuulub vaimse tervise ja noorsootöö spetsialiste, konsultante ja kaasamõtlejaid mitmest eluvaldkonnast. Peaasjalisi ühendab entusiasm, huvi ja austus inimliku suhtes. Püüdleme vaimse tervise teemade mõistva, aruka ja paindliku, kuid ka optimistliku, kergema ja avatuma käsitlemise poole. Selles raamatus on pead kokku pannud mitu Peaasjade meeskonnaliiget, koolipsühholoogid ja teadlased: Ailen Suurtee, Anna Nõmmik, Auli Andersalu-Targo, Elina Kivinukk, Ere Vasli, Gea Ashilevi, Grete Arro, Jaan Aru, Kairi Kull, Tuuli Junolainen ja Anna-Kaisa Oidermaa.

"Linnupetjas" põimuvad lapsepõlvemälestused ja rahvapärimus, kosmiline ja ajakajaline. Täpses ja kujundirikkas keeles visandatakse ühtaegu teravaid ja tundlikke pilte vaikse ja valju, hääbuva ja vohava, lootusrikka ja lootusetu piirimailt. See on lüüriline ja looduslähedane luule, täis nii keelemõnu kui ka peaaegu aistitavaid lõhnu, maitseid ja värve. Janika Läänemets on avaldanud luulet ja kirjanduskriitikat ERR-i kultuuriportaalis, Loomingus, Müürilehes, Sirbis, Vikerkaares ja Värskes Rõhus. Tema esikkogu "Vihma ja kurbuse maja" ilmus 2022. aastal Värske Raamatu sarjas ja oli nomineeritud Betti Alveri debüüdipreemiale.

Mida Salalaeka aabits (septembrist novembrini) võimaldab ja pakub? • Kujundab nii algaja kui ka edasijõudnu lugemisvilumust • Pakub lugemiselamust kõigile • Toetab spiraalse õppekava põhimõtet: keeleteemad alates sügisest • Järjepidevat tööd häälikupikkustega ja võrdlevat hääldamist • Filmiklippe ja animatsioone, e-tundi • Põnevust ja nalja peab ka saama!

Koostanud Pille Arnek, Kärt Normann, Ly Rammo, Silvia Soro, Ott Vallik ja Heiki Vilep.

 

Robert Vaidlo lõbus jutustus Kukeleeguast – maast laste joonistusvihikus, tema elanike seiklustest nii vihikulehekülgedel kui pärismaailmas, kus lapsed neid aga näha ei tohi. Raamatud on illustreerinud Edgar Valter. Teine trükk.

 

Elva kooli raamat aitab meenutada kauneid aegu, huvitavaid inimesi ja helgeid hetki koolipõlvest. 2013 – see on juubelite aasta: Elva kool 100, Elva linn 75 ning 90 aastat Elva linnale alevi õiguste andmisest. Autorid ei seadnud eesmärgiks anda terviklikku ülevaadet kooli väga pikast ajaloost, vaid on püüdnud luua pildi kooli eripalgelisusest. Elva koolis on teadmiste omandamise kõrval olnud olulised muusika ja sport, näitemängude ettevalmistamine ja mängimine, suurejoonelised jõuluüritused, bändides mängimine, koorilaul, rahvatants ja väga erinevad huviringid. Raamat sisaldab vilistlaste ja endiste õpetajate meenutusi oma koolielust.

 

Herbert Salu omaan Rootsi ajast.

Palupera mõisaväljadel käis kevadine künd. Härjapaarid tõmbasid harkatrade ees, ikked juttadega tugevasti sarvedesse kinnitatud. Nad kõndisid rahulikku künnihärja käiku – terve rida ruskeid ja mustakirjusid, sõnnikuga ja virtsaga määrdunud loomi.

 

Küsimused, kas tulnukad on olemas ja kust nad tulevad, on inimeste meeli ikka erutanud. Mida nad meist tahavad, miks nad on Maast huvitatud? Paljud inimesed usuvad, et tulnukad võivad pärineda mõnelt planeedilt, kus ei saa enam elada, ja nad otsivad uut elukohta. Teised on veendunud, et nad muretsevad inimeste pärast, kes hävitavad end selliste „mänguasjadega“ nagu näiteks tuumaenergia.

Küsimusele, kas tulnukad on olemas, ei ole teaduslikult tõendatud vastust. Küll aga on ufoloogid registreerinud üle 40 miljoni ülestähenduse tundmatutest lendavatest objektidest ja kontaktidest ufonautidega.

 

2007. aastal annetas Eesti Kultuurfond Ameerika Ühendriikes Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusele eesti kunstnikelt fondi valdusse aastatel 1968–1975 kogutud kunstiteosed. Tööde autorid on Raoul Lind, Karin Luts, Endel Kõks, Olev Mikiver, Juhan Nõmmik, Epp Ojamaa, Osvald Timmas, Eduard Rüga, Hans Tsirk, Arno Vihalemm, Agate Veeber, Otto Paju, Herman Talvik, Anne-Reet Paris, Abel Lee, Adele Ulm-Augustas, Karl Niider ja Salome Trei. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus lasi kõik tööd restaureerida ning korraldas sellest 2008. aastal Marie Underi 125. sünniaastapäeva tähistamise raames näituse ja koostas kataloogi.

 

Raamat tutvustab täpselt ja selgelt bridži mängu põhiprintsiipe – mängu algus, punktiarvestus, pakkumine, väljamäng, korrektne käitumine – ja toob hulgaliselt näiteid, illustreerimaks mängu erinevaid aspekte.