Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

”Aarete saar” on üks tuntumaid seiklusjutte maailmakirjanduses. Šotlase Robert Louis Stevensoni romaan on rõõmustanud lugejaid juba üle saja aasta ning mõjutanud meie ettekujutust mereröövlitest ja aarete otsimisest.

Adrian Albert Mole laseb jälle päeviku kaudu kiigata oma liigutavalt jaburasse ellu. Ta on lõpuks ometi vähemalt füüsiliselt täiskasvanuks saanud, kuid tema kirjutatud päevaraamatu lehekülgedelt vaatab endiselt vastu juba ammu tuttav poisike. Olles viimaks hüvasti jätnud jumaldatud Pandoraga, otsib ta nüüd lohutust Bianca käte vahel ning loodab nõudepesijana töötades ja oma eepilisele romaanile punkti panna püüdes, et au ja kuulsus ei lase end enam kaua oodata.

Umbes kümneaastaseks saades või varemgi hakkavad paljud tüdrukud huvi tundma, mis nende kehaga toimub. Tihti ei ole just lihtne täiskasvanutega sel teemal rääkida. See raamat on nagu veidi vanem ja targem sõber, kes räägib tüdrukule kõik sellest, mis tema kehaga murdeeas toimuma hakkab. Esiteks saab vastuse kõikidele küsimustele menstruatsiooni kohta: millal, miks ja kuidas see algab, kuidas selleks valmistuda, kuidas hakkama saada "päevade"-aja tujumuutustega jne. Peale selle annab Vic Parker sõbralikku nõu, kuidas jääda kogu murdeea tohuvabohu keskel iseendaks ning tunda sellest imelisest ajast rõõmu.

Akne on üks maailma populaarsemaid uusi koomikseid, mis meie lugejatele tuttav Postimehe koomiksiribast. Jeremy Duncan on 15-aastane rokkar, kes võitleb igavuse, maailmavalu ja oma vanematega. Tabav kirjeldus teismelise elust, milles jagub äratundmist kõigile.

Olles töötanud noorukite arstina ja praegu Meditsiinilises Koolis õpetades kujutab Ene Kook hästi ette muresid, mis murdeealist tütarlast, küpsevat neiut, vastset abielunaist ja noort ema vaevavad. Selles raamatus jagab ta neile oma teadmisi ja kogemusi. Raamat võiks olla abistavaks teejuhiks ka murdeealiste tütarlaste emadele. 2., parandatud trükk

SA ARVAD, ET TEAD KOGU TÕDE. ARVA UUESTI. Kui Oxfordi ülikooli tudeng süüdistab üht professorit seksuaalses ahistamises, arvab inspektor Adam Fawley meeskond, et on seda kõike juba varem näinud. Aga nad eksivad. Sest sel korral on ründajaks naisterahvas, õppetooli säravaim täht, ja kannatajaks peaaegu kahemeetrine ragbimängija. Inspektor Fawley ja tema meeskonna jaoks algab tõe välja selgitamiseks võidujooks ajaga. Aga nad ei tea, et keegi jälgib neid. Ja sel kellelgi on plaan Fawley jäädavalt pildilt kõrvaldada…

Raamat hakkajast naisest iga valitsuse ajal. Laulnud kaasa ja ette juba nelikümmend aastat Eesti Televisioonis. Näinud kõrvalt mitut põlve (tele)tähti. Ikka tegijana kohal seal, kus midagi sünnib. Reeda elunäidendit läbivad peategelastena kolm meest: isa Arved Haug, eksabikaasa Ivo Linna ja noorim poeg Robert. Kõigest sellest ja kõigist neist räägib raamat REET LINNA - PALJUGI VÕIKS ÖELDA VEEL....

Eksisteerib tohutu hulk eksiarvamusi, mis puudutavad inimese tervist. Loodetavasti leiate sellest raamatust nii mõndagi õpetlikku, mis aitab teil lahti saada mitmesugustest tervislikult elamist segavatest väärarusaamadest.

fotoalbum

Leitnant Albert Werperi päästis degradeerimisest üksnes tema esivanemate aus nimi, mille ta ise oli igaveseks häbisse saatnud. Kellelgi õnnestus saavutada, et ta määrati ühte kaugel Kongos paiknevasse sõjaväeüksusesse ja niiviisi vabanes ta rängast paratamatusest sõjakohtu ette astuda. Albert Weper teadis, et sõjakohus oleks ta ilmtingimata mõistnud surma mahalaskmise läbi, ja oli seetõttu pärast Kongosse jõudmist esialgu siiralt tänulik neile, kes ta siia olid saatnud.

Kuid kuus kuud alalist üksindust, venivat üksluisust ja täielikku isoleeritust välisilmast muutsid tema vaateid asjadele ja suhtumist ümbritsevatesse inimestesse.

Lasta õhkõhukesel šokolaadil keele peal sulada ... Laura tunneb seda õnnestavat tunnet ajast, kui maitses oma vanaema "Magusa suudluse" nimelisi pralineesid. Koos memmega katsetasid nad pidevalt uusi retsepte ja Laura vaimustus mõttest saada maiustuste valmistajaks. Laura vana unistus ärkab taas ellu, kui ta sõpradega Pariisi sõidab. Ta on Prantsuse metropolist ja selle suurepärastest kondiitriäridest nagu ära nõiutud, kuid eriti võlutud on ta Larsist ...See raamat on menuseriaali "Kirgede torm" algusaastatest.

Nina Borgi sarja teine raamat Põhja-Ungaris otsivad kaks mustlaspoissi venelaste sõjaväehaigla varemeist relvi ja muud müügikõlblikku kraami. See, mille nad lõpuks leiavad, on aga midagi palju ohtlikumat. Kaubale ostjat otsides jõuab üks poistest Taani, ent ahelreaktsioonina käivituvad sündmused seavad ohtu paljude inimeste elu; nende seas on ka Nina Borg, Punase Risti töötaja, kes püüab Taanis aidata Ungarist tulnud mustlaskerjuseid. Vanas remonditöökojas elutsevate mustlaste seas levib kummaline tõbi ja midagi varjatakse võõraste eest kiivalt. Meeleheites tehtud panused on kõrged ja tahtmatult paneb Nina kaalule ka oma lähedaste elu.

Teatmeteos sisaldab Eesti esinduskogude ja valitsuste koosseisud ning neis osalenud isikute lühiandmed. Ajaloo tervikpildi huvides on toodud sama andmestik Eestit okupeerinud võimude analoogiliste institutsioonide ja isikute kohta.

Eesti on üks sooderikkamaid piirkondi Põhja-Euroopas (22,3%). Käesolev väljaanne annab ülevaate Eesti soodest, turbamaardlatest ja turbavarudest, kusjuures viimastele on pööratud suurimat tähelepanu.

Mapis on 100 fotot, mis tutvustavad Eesti Vabadussõja mälestusmärke üle Eesti. Toodud on mälestusmärgi esma- ja taaspüstitamise kuupäevad. Täpsem info samba autorite ja ajaloolise tausta kohta puudub. Sajast pildist koosnev kogu on tekkinud tänutundest ja lugupidamisest kangelaste vastu, kelle auks need püstitati.

Uku ja Eha Masingu eestindatud Claude Houghtoni sümbolistlik ulmeromaan toob vaimsetesse ja olmeheitlustesse takerdunud inimeste maailma ühe kummalise võõra, keda oldi enese teadmata kannatamatult oodatud.

Kahest köitest koosnev C.R. Jakobsoni "Kolm isamaa kõnet" 1991. aasta väljaanne sisaldab endas: "Kolm isamaa kõnet. Kriitiline väljaanne käsikirjast kommentaaride ja järelsõnaga" ning "Kolm isamaa kõnet. Faksiimile-väljaanne käsikirjast".

Kes maailma mõista tahab, peab tundma selle ajalugu; need, kes ajalehti loevad või teleuudiseid vaatavad, taipavad seda peagi. Kes suudaks aru saada Lähis-Ida konfliktist, teadmata juudi või palestiina rahva ajalugu? Kes mõistaks olukorda Aafrika kontinendil, tundmata kolonialismi ajalugu? Käesolev raamat püüab anda põgusa ülevaate maailma ajaloost. Juttu tuleb vaid kõige olulisematest sündmustest, isikutest ning suundumustest.

koostamisel osalesid Agnes Aaslaid, Alo Adamson, Maire-Liis Hääl, Jaanus Kiili, Kaie Lehtla, Heino Levald, Olev Liik, Enn Loigu, Tiit Metsvahi, Tiina Randla, Enno Reinsalu, Marit Seepõld, Vello Selg, Valdu Suurkask, Mihkel Veiderma, Harald-Adam Velner, Raivo Vilu, ... jt

Eesti Maanteemuuseumi esimene püsinäitus "Tee ajalugu!" valmis ja muuseumi uksed avati endises Varbuse hobupostijaamas Põlvamaal 2005. a. kevadsuvel. Näitus on esimene suurem ülevaade Eestimaa teede ajaloost üldse. Näitus sündis ajaloolaste, kartograafide, kunstnike-sisekujundajate, meediakunstnike ja infotehnoloogiaspetsialistide loomingulise ühistööna.