Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Sophiet läbib "elekter" ja vägagi meeldiv tunne. Med-vend saab kuulda kummalise loo Sophie elukäigust. Sündmustejada alguspunktiks saab tehing Saksa ärimehest isa ja türklasest äripartner Mustafa vahel viimase tütardega, kellest Sophie ema antakse haaremist pealekauba.
Lugejale kangestub magus-õudne lugu, mis paneb tõdema, et pole midagi uut siin päikese all, ka kõige rabavamad käitumisnormid on ammuilma läbi kogetud.
Hoogsas ja köitvas päeviku-stiilis kirjutatud romaan, mille järelelainetus jääb pikaks ajaks virvendama.

Miljonär Diego Sajes, kes kunagi maakolkas elas, arvab küüniliselt, et kõik maailmas on ostetav ja müüdav. Isegi maailma kõige kuulsamate kaunitaride soosing. Kuid kas õnnestub tal osta Inglise aristokraatide hulka kuuluva naise armastus?

Pealtnäha on Jordan Hadlocki eluga kõik korras. Tal on hea töökoht ingliskeelsete raamatute kaupluses Luzerni vanalinnas Šveitsis. Temaga soovib abielluda rikas tööstur Helmut Eckherdt, kuigi Jordan pole talle jah-sõna andnud. Mida enamat võiks üks naine veel tahta? Vastuse sellele küsimusele annavad äkiline äikesetorm ja koputus poeuksele. Reeves Grant otsib vihmavarju, ent Jordani ja Reevesi vahel puhkeb kirg, mida nad sel ööl jagavad. Järgmisel hommikul on mees kadunud.

Lõppude lõpuks töötas Allison Warner Zach Wilderi alluvuses üksnes ajutiselt. Kes võinuks arvata, et tema ülemus on nii vastupandamatu? Polnud kahtlustki, et Zach teda ihaldas. Ent armastuses haiget saanud Allison polnud kindel, kas peaks kinkima südame mehele, kes hoidus igal juhul püsisuhteid loomast. Zachil polnud mõtteski end muuta – töö oli talle kõige tähtsam ning armastus oleks lõppeesmärgi saavutamist üksnes takistanud. Aga miks mitte pärast tööd veidi meelt lahutada? Iseäranis nii ihaldusväärse naisega nagu Allison, kes ei paistnud vähimalgi määral tuleviku peale mõtlevat. Kuni reeglid muutusid...

Kergelt ja peenetundeliselt jutustab Andreas Iten loo: armastusloo, mis ei lõpe ootuspäraselt, ja loo edukast mehest, kellel näiliselt midagi ei puudu. Autor võtab lugeja kaasa reisile Itaaliasse – koos rännatakse läbi Perugia ja Sitsiilia, imetletakse võrratuid maastikke ja linnu. Humoorikalt ja kirglikult, meeleliselt ja melanhoolselt kirjeldab autor, kuidas tema kangelane ilusat ja tublit Annat otsib. Aga kui mees lõpuks Taorminas läbi kaupluse vaateakna Anna Galante avastab, siis on ta naise tegelikult juba kaotanud

Tuntud prantsuse kirjaniku Romain Rolland'i (1866–1944) viimane suurteos "Võlutud hing" on kirjutatud aastatel 1922–1933. "Annette ja Sylvie" on selle romaanitsükli esimene raamat, kus peategelaseks on kodanlikus perekonnas kasvanud neiu, kes täisealiseks saades jääb vanemateta ja varanduseta. Tal tuleb omal jõul elust läbi lüüa ja suurte loobumiste hinnaga kaitsta oma eneseväärikust ja õigusi. Tutvudes oma isa, Pariisi tuntud arhitekti Raoul Rivière'i paberitega, avastab Annette, et tema jumaldatud isal on olnud ka salaelu – kirjavahetus Delphine'i ja tema tütre Sylvie'ga. Viimane nimetas Raouli oma isaks. Pärast pikki siseheitlusi otsustab Annette Sylvie'd otsima minna...

"Aphroditet" võiks pidada kõikvõimalike seksuaalsete naudingute entsüklopeediaks, kui romaani tavatult julgeid stseene ja avameelseid kirjeldusi ei õigustaks antiikaja kommetevabadus ega õilistaks peategelaste kirglik armastus. Teosest õhkub seda sõnulseletamatut võlu, mida nimetatakse prantsuse vaimuks.

Mu elu on olnud üldjoontes üks suur hõiskamine enne õhtut. Kuigi olen alles 26-aastane, on mu hing kuivanud teravaks ja torkivaks vanatüdrukuhingeks. Flirdist, uhkusest, valetamisest, nullide kirjutamisest olen põhjalikult tüdinud. Mu ainus rõõm on, et maailm ei tea midagi minu sisemisest pankrotist. Jah, mul on küll ka veel teinegi rõõm, kahjurõõm teiste inimeste äparduste üle. Kas selle romaani kangelanna Varpu Vapaa ellu tuleb muidki rõõme, seda saate teada teisest osast "Vallakirjutaja".

White’i sõnul alustavad ajaloolased oma tööd sündmuste kroonika koostamisest, mis tuleb organiseerida ühtseks looks. Need on kaks eeletappi enne materjali töötlemist süžeeks, mis väidetavalt väljendab ideoloogiat. Seega on ajalooteos "verbaalne struktuur narratiivse proosajutustuse vormis, mis väidetavalt on minevikustruktuuride ja protsesside mudel või ikoon, et selgitada, millised need olid, neid esindades".

Koolipoiss Kaktus peab koolis puhkenud täiepideemia tõttu ootamatult koju jääma ja tema giidist ema Brá võtab ta bussireisile kaasa. Koos rühma ekstsentriliste turistidega võetakse ette tüüpiline päevareis Islandi jugade, karvaste hobuste ja maaliliste maastike juurde. Kui aga Kaktus märkab eemal midagi punaselt kumamas, võtab nende päev ootamatu pöörde... "Tulemägi" on plahvatuslikult visuaalne pildiraamat metsiku ja kontrollimatu looduse mõjust inimestele. Autor on tõeline vulkaanide austaja, kes otsustas pärast paarikümmet matka Reykjanesi poolsaare vulkaanipursete juurde seal kogetud erakordsed vaatemängud raamatus ellu äratada. Rán Flygenring sündis 1987 Norras, kasvas üles Islandil ja lõpetas aastal 2009 Islandi Kunstiakadeemia. Tema omapärane ning elav stiil on toonud talle palju auhindu, sealhulgas Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse auhinna 2023. aastal (raamatu "Tulemägi" eest).

Laboris toodetud haigustekitajast alguse saanud surmatõbi on üle Maa käinud, ent väike rühm inimesi on ellu jäänud koos rohesilmsete ruikaritega, biotehnoloogia abil loodud leebe liigiga, kes peaksid asuma inimeste asemele. Kunagine Jumala Aednike liige ning seente ja mesilaste tundja Toby armastab ikka veel tänavatarka Zebi, kellel on huvipakkuv minevik. Ruikarite tõrges prohvet Lumemees-Jimmy sonib, Amanda on pärast värvisõdalaste rünnakut šokis ja Vandelnokk ihaldab väljakutsuvat Välerebast, kes ripsutab tiiba Zebiga. Samal ajal ähvardavad rünnata hiiglasuured sigaamid ja pahatahtlikud värvisõdalased. Margaret Atwoodi vaimukas, perutava kujutlusvõime ja musta huumoriga pikitud ettearvamatu, põnev ja puhuti naljakas „MaddAddam” viib meid triloogia kahest esimesest osast – „Orüksist ja Ruigast” ja „Uputuse aastast” – tuttavasse düstoopsesse maailma ning annab loole liigutava ja dramaatilise lõpplahenduse.

 

Kanada tuntumaid, tõlgitumaid ja tunnustatumaid kirjanikke Margaret Atwood (snd 1939) on rohkem kui 40 raamatu autor, kahekordne Bookeri preemia laureaat (2000 ja 2019) ning ka Eestis mitme tõlkega esindatud. „MaddAddam” on tema neljateistkümnes romaan ja samanimelise triloogia viimane osa.

W. Somerset Maughami 1944. a. ilmunud ja üliedukaks kujunenud romaan "Vahe tera" on paljude arvates kirjaniku teostest tunnetuslikult kõige sügavam, heites muu hulgas valgust idamaise müstitsismi põhjatutesse sügavustesse. Nimetatud romaanis toimub materiaalse ja mittemateriaalse maailma kokkupõrge eriti mastaapsel ja dramaatilisel kujul. Larry Darrell on noor ameeriklane, kes otsib Absoluuti. Tema otsingute odüsseia toob mängu mitmeid Maughami briljantsemaid tegelaskujusid, nagu näiteks Larry kihlatu Isabel, kes peab valima armastuse ja rikkuse vahel ning viimase onu Elliott Tempelton – tüüpiline välismaal elav ameeriklasest snoob.

Kunstnikust peategelase Charles Ryderi mälestused Bridesheadist ja sõprusest Sebastianiga on otsekui kuldses kumas, need jäävad tema elu parimateks aastateks, kaotatud paradiisiks, mida pole võimalik tagasi saada.

Nagu oma kuulsas ajasturomaanis "Effi Briest", jätkab nõtke sulega vanameister Theodor Fontane (1819-1898) indiviidi ja ühiskonna suhete kriitilist läbivalgustust ka siinsetes lühiromaanides. Esimeses viib autor lugeja tolleaegse suurlinna tegelikkusesse ning ironiseerib linnakodanluse tühisuse, paraaditsemise, eelarvamuslikkuse ning upsakuse üle, eine kujutab endast suure armastuse lugu, mis jookseb traagiliselt karile jäikade seisuslike vaheseinte tõttu.

Vene kirjanduse klassiku Lev Tolstoi laiahaardelisele filosoofilisele romaanile "Sõda ja rahu" kuulub autori kirjanduslikus pärandis keskne koht

Knut Hamsuni (1859-1952) tuntuim romaan, mis tõi talle maailmakuulsuse. See on jutustus mehest, kes asub elama keset asustamata ürgloodust, kus ta endale kodutalu rajab ja perekonna loob. Rängas töös ja harmoonilises kooselus loodusega kujuneb ta eluhoiak ja sõltumatus maale tungiva tööstus- ja äriilma tõusudest ja langustest.

Teise maailmasõja ajal põgenes Nõukogude ja Saksa okupatsiooni jalust Eestist Soome tuhandeid inimesi. Pageti terrori ja võõrasse väkke sundvõtmise eest, paadipõgenike seas olid ka tulevased „soomepoisid“. Väikeste, enamasti lahtiste paatide sihtkohad olid Soome rannik ja Helsingist itta jäävad skäärid. Põgenikevool oli suurim 1943. aasta sügissuvest 1944. aasta veebruarini, kuid üksikuid retki tehti veel pärast sõdagi. Lisaks inimestele liikus selles masinavärgis palju raha.

Ohtlikke öiseid paadireise üle Soome lahe korraldasid enamasti endised salapiirituse vedajad. Randlased mõlemal pool lahte olid juba aastasadu omavahel läbi käinud, hoolimata piiridest või nende puudumisest, ning toimetanud ühele või teisele poole nii inimesi kui kaupa, ka salakaupa. Nüüd kasutati sedasama võrgustikku. Soome poolel püüti kõik saabujad kindlatesse vastuvõtupunktidesse koguda ja arvele võtta. Põgenike ülekuulamisprotokollides on kirjas erakordseid, vahel lausa uskumatuid lugusid.

Sukukielistä riemua = Sugukielisty ihalmuo = Sukukielistä riemuu = Sukulaiskielistä lystiä

Nüüdsel ajal kuuleb üha sagedamini, et eestlased ja soomlased kasutavad omavahelistes vestlustes inglise keelt. Muidugi on seegi üks võimalus, kuid on ka muid. See raamat pakub võimaluse, mis on olnud kasutusel sajandeid: oma emakeele kasutamise mitmekeelse suhtluse vahendina. Teos julgustab eestlasi, soomlasi, karjalasi, meä ja kveeni keele kõnelejaid rääkima oma emakeelt ning selle abil saab alustada lähisugulaskeelte mõistmist ilma tavapäraste keele õpinguteta.

Teame, et paljud eesti ja soome sõnad sarnanevad üksteisega: laev ja laiva. Teised aga mitte: päike ja aurinko. Eksitada võivad samakujulised, kuid tähenduselt erinevad niinimetatud petlikud sõbrad: eesti pulmad on rõõmu allikas, soome pulma ’probleem’ mitte niivõrd − kuid rõõmu toovad nii päikesepaiste kui ka päivänpaiste!
See teos õpetab erinevaid viise, mis aitavad mõista lähedast sugulaskeelt ka siis, kui sõnade vahel puudub sarnasus. Samuti pakub raamat harjutusi nende viiside omandamiseks.
Palju rõõmu sugulaskeelsusest!

Raamatus käsitletakse ehituspalke, nende ettevalmistamist ja töötlemist – varamist, nurgaseotsi ja muid liiteid, samuti kasutatavaid tööriistu ja töövõtteid. Kirjeldatakse palkidest seinte, lagede ja katuste, akna- ja uksepiitade konstruktsiooni, vajaliku tiheduse ja soojapidavuse saavutamist, kujundamist ja viimistlemist. Raamat põhineb Eesti, Soome ja Skandinaaviamaade palkehituse enam kui tuhandeaastasel kogemusel, mida tänapäevalgi rakendatakse, kuid juba nüüdisaegse tehnika abil.

Ajalooline Harjumaa oma 12 kihelkonnaga on alati olnud jõukam kui teised Eesti maakonnad, mistõttu on siin ka suursugusemaid mõisakomplekse rohkem kui mujal. Eks oma osa ole selles nii kubermangulinna Tallinna kui ka endise impeeriumi pealinna Peterburi läheduses. Neist eri ajal erinevatel põhjustel lähtunud rahavoogude abiga ehitati välja ridamisi uhkeid lossi mõõtu mõisahooneid – baroksed Ääsmäe ja Saue, juba klassitsismile kalduvad Anija ja Harku, kõrgklassitsistlikud Uue-Riisipere ja Saku, historitsistlikud Keila-Joa, Muraste ja Laitse...

Kuigi võib tunduda, et Harjumaa on kogu oma uhkuses niigi kõigile tuntud ja juba läbi käidud, ei maksa lasta end sellest eelarvamusest eksitada. Iga otsija ees paljastub üha uusi ja uusi ajastukihte, kui vaid tahta ja osata neid näha. Mõisate osas loodab raamatu autor lugejale abiks olla.

Alo Särje sulest on varem ilmunud sari põhjalikke käsitlusi Eesti mõisatest ja mõisnikest, viimastena “Järvamaa mõisad”, “Hiiumaa mõisad” ning “Tallinna mõisad ja mõisakesed”.

Romaan Edvard Griegi elust: tema kujunemisteest silmapaistvaks heliloojaks, tema perekonnast ja kooselust lauljanna Nina Griegiga. Autor, Norras tunnustatud kirjanik ja helilooja Ketil Bjørnstad, esitab Griegi eluloo romaani vormis, tuginedes dokumentaalsele alusmaterjalile. Autori tahtel jutustab Griegi elukäiku naiskunstnik Leis Schjelderup, kes maalis kord Edvard Griegi portree ja oli talle ühel eluperioodil väga lähedane.

Maalilisel Järvamaal leidub uhkeid härrastemaju ja põliseid parke, suurejoonelisi losse, nagu Väinjärve või Kolu, tõelisi aadlipaleesid, nagu Roosna-Alliku, Purdi või Aruküla, kunagist hiilgust meenutavaid varemeid, nagu Mäo, ning salapäraseid või isegi süngeid ja ebamaiseid mõisarahulaid ja kirikaedu. Paljudes Järvamaa mõisaansamblites on praeguseks suudetud kunagine ilu taastada, ent omaaegse toreduse jälgi aimub ka hüljatud varemetest, maalingufragmentidest seintel või vanadest pargipuudest ja puiesteedest. Nende najal võib lugeja ja rändaja end hõlpsasti kujutleda nüüdseks kadunud maailma võrratusse miljöösse ning uurida kunagist aadlikultuuri, mõttes taaselustades möödaniku lugusid ja neis üles astunud tegelasi. Sel retkel sobib teejuhiks rikkalikult illustreeritud raamat, mis kirjeldab nii Järvamaa omaaegseid pärleid kui ka praeguseks pea unustusse vajunud paiku, vanadelt fotodelt õhkumas igale mõisale ainuomast hõngu. Raamatu autori, põlise järvaka Alo Särje sulest on varem ilmunud sari põhjalikke käsitlusi Eesti mõisatest ja mõisnikest, viimastena „Hiiumaa mõisad“ ning „Tallinna mõisad ja mõisakesed“.

Öeldakse, et armastatu surma korral kaotab inimene osakese iseendast. Vastab tõele: kallid inimesed on kodeeritud otse ajusse, sealsele virtuaalsele kaardile. Kiindumus salvestab end neuronitesse, kuid lähedase surma korral tekib suur segadus. Aju ei saa enam aru, kuhu inimene kadus, sest ajukaardil on ta endiselt alles. Selle vastuolu lahendamine ning uue reaalsusega kohanemine on ajule ränk töö.

„Leinav aju“ otsib vastust küsimusele, mis toimub ajus siis, kui armas inimene meie elust kaob. Raamatu esimene osa keskendub leinale ja selle neuroloogilisele alusele. Miks aju ei saa aru, et lähedane ei tule enam tagasi? Mis toimub meie pisikestes neuronites? Milleks on ajul vaja kaardistada armsaid inimesi ja kuidas ta seda teeb? Kuidas tekib pikenenud leinahäire ja kas seda saab ravida?

Raamatu teine osa tegeleb leinamisega ning täisväärtusliku elu juurde naasmisega. Leinamise protsessis õpib aju toime tulema maailmas, kus puudub talle tähtis inimene. Vananenud viieastmelise leinamudeli asemel on aluseks uus, aju-uuringutel tuginev leina duaalprotsessi mudel. Leinamine tähendab pendeldamist taastumise ja kaotuse vahel, kohanemist ja komistamist, püsti tõusmist ja edasi minemist. Tähtsad pole mitte üksnes mõtted ja tunded või nende esinemise järjekord, vaid leinaprotsess tervikuna, nii kaotusega tegelemine kui ka sellest taastumine.

Mary-Frances O’Connor on kliinilise psühholoogia ja psühhiaatria kaasprofessor Arizona ülikoolis ning juhatab seal leina, kaotuse ja sotsiaalse stressi laborit. Tema uuringud keskenduvad sellele, kuidas lein mõjutab nii aju kui keha ning oma tööga püüab ta aidata pikenenud leinahäire all kannatavaid inimesi.

„Leinav aju“ on suurepärane raamat, mis aitab meil aru saada leina taustal olevatest neurobioloogilistest protsessidest. Soovitan kõigile, kel oma töö tõttu tuleb leinaga kokku puutuda, kuid ka üldisemalt neuroteadustest huvitatutele.
Juhan Kaldre, psühhiaater

Kõik sai alguse kaeraküpsisest. Samal ajal kui intensiivraviarst Matt Morgan päästis väikest patsienti, kes oli küpsisetüki kopsu tõmmanud, märkas ta akna taga lendavat linnuparve. Kuidas jäävad ellu linnud, kes lennates võõrkeha sisse hingavad? Sellest hetkest sündis doktori peas mõte kirjutada raamat kõigist neist imelistest meetoditest ja leiutistest, mida inimmeditsiin on loomariigist kopeerinud.

Känguru aitas tõhustada katseklaasiviljastamist. Kaelkirjak tõi kergendust astmaatikuile. Kärekülmas Arktikas elavad linnud andsid uue meetodi alajahtunud inimeste soojendamiseks. Küürvaal kinkis elupikenduse haige südamega patsientidele.

Mõistmine, kuidas inimene on elanud ja elab kõrvuti miljonite teiste loomaliikidega, võib viia uskumatute avastusteni meditsiinis ja päästa tuhandeid inimelusid.

Matt Morgan on Walesi arst, teadlane ja ajakirja British Medical Journal kaasautor. Lisaks teeb ta kaastööd paljudele ajalehtedele, raadiojaamadele ja telekanalitele ning Briti Kuninglik Ühing nimetas ta 2020. aastal David Attenborough’ nimelise teaduse populariseerimise auhinna nominendiks. „Üks meditsiin“ on tema teine raamat.

„Igas raamatus peab olema midagi, mis paneb mõtlema, elu ja teadmisi uues valguses vaatama. Kui arvad, et tänapäevane meditsiin on näide inimkonna supervõimest, siis eksid – sageli oleme kopeerinud evolutsioonis miljonite aastate jooksul välja kujunenut, me lihtsalt ei teadnud, et loomariigis on mõned meie meditsiiniimed igapäevased ega vääri suuremat tähelepanu. No ja mina ei teadnud, et kunstliku viljastamise õnnestumise üle on lätlastel põhjust uhke olla (ja pikka viha ei pea).“
Marko Mägi, zooloog

„Meil on looduselt veel nii palju õppida! Kõik vastused on meid ümbritsevas kirjas, tuleb olla piisavalt tark, et need üles leida. Neid lugusid lugedes avanevad hämmastavad õppetunnid ja seosed. Meie, inimesed, oleme osa loodusest, see leidis veel kord kinnitust. Inspireeriv raamat.“
Kärt Tomberg, Põhja-Eesti regionaalhaigla patoloog