.jpg)
Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud
.jpg)
Sügisel on mõnus filosofeerida
Vaata veel
Jesper Hoffmeyeri "Biosemiootika. Uurimus elu märkidest ja märkide elust" on haaravalt kirjutatud raamat, mis on rohkem kui õpik. See on originaalne teos, mis lõhub nii käibetõdesid kui distsipliinidevahelisi barjääre. Raamatu üheks juhtmotiiviks on, et elu ei ole lihtsalt üks fenomen, mis tekib keskkonnas, vaid tal on mängida tähtis roll looduse pideva kujundamise protsessis. Tegu on esimese biosemiootikat põhjalikult tutvustava raamatuga eesti keeles. See on soovitatav lugemisvara bioloogia ja humanitaaralade üliõpilastele, aga ka teistele, keda huvitavad elu ja kultuur.
Taanlane Jesper Hoffmeyer on semiootilise bioloogia tippteadlasi maailmas. Tema koduülikooliks on Kopenhaageni Ülikool, mille molekulaarbioloogia instituudis on ta töötanud nii eksperimentaatori kui teoreetikuna. Avastanud semiootilise lähenemise võimalused elu mõistmisel, kujunes ta 1990ndate alul biosemiootika üheks liidriks ja on jäänud selleks tänini.
Raamatu on (autori soovitusel) inglise keelest tõlkinud Ehte Puhang, eestikeelset väljaannet saadab Kalevi Kulli sissejuhatus.
soodukaga
Vaata veel
Metafüüsika aineks on tõeluse kui terviku fundamentaalne struktuur. E. J. Lowe’i "Metafüüsika ülevaade" on asjatundlik ja usaldusväärne teejuht nüüdisaegsesse analüütilisse metafüüsikasse, mis käsitleb selle kõiki peamisi alasid.
Raamat jaguneb kuude ossa ja kahekümnesse peatükki, keskendudes järgmistele teemadele: identsus ja muutus, paratamatus, olemus ja võimalikkus, põhjuslikkus, agentsus ja sündmused, aeg ja ruum ning universaalid ja partikulaarid. Kuigi ülevaade tutvustab mitmesuguseid seisukohti, ei taotle autor neutraalsust, vaid esitab ka omaenda positsiooni.
Raamat sobib filosoofiaõppuritele ja huvilistele, kes soovivad nüüdismetafüüsikast süstemaatilist ülevaadet või arusaamist selle üksikküsimustest.
Edward Jonathan Lowe (1950–2014) oli Durhami ülikooli professor, kes tegi palju metafüüsika tagasitoomiseks ingliskeelse filosoofia keskmesse. Ta töötas välja nelja kategooria ontoloogia, mille järgi olev jaguneb liikideks, omadusteks, substantsideks ja troopideks. Eesti keeles on varem ilmunud Lowe’i "Sissejuhatus vaimufilosoofiasse" (2008).
Uued tooted
Vaata veel
Guy Kawasaki raamat „Mõtle silmapaistvalt“ pakub selgeid ja praktilisi nõuandeid oma tõelise potentsiaali avastamiseks ja unistuste elluviimiseks. See pole tavaline eneseabiraamat, vaid inspireeriv teejuht, mis õpetab, kuidas muuta oma elu ja maailmas midagi korda saata.
Raamat põhineb autori enam kui 40-aastasel kogemusel Apple’is, Google’is ja Canvas ning on inspireeritud ligi 200 intervjuust tähelepanuväärsete maailmamuutjatega. Lugude kaudu jagab ta konkreetseid juhiseid, mis on aidanud silmapaistvatel liidritel oma potentsiaali täielikult realiseerida ning avaldada positiivset mõju ümbritsevale maailmale.
Autor keskendub kolmele põhiteemale:
- Arenguvõime: raamat õpetab mugavustsoonist välja tulema ja avastama oma tõelised anded.
- Südikus: raamat pakub tööriistu, mis aitavad jääda eesmärkidele pühendunuks, isegi kui teekond on raske.
- Suuremeelsus: raamat õpetab looma positiivset mõju ning üles ehitama väärtuslikke suhteid.
„See raamat oleks võinud olemas olla juba siis, kui me Apple’i asutasime.“ Steve „Woz“ Wozniak, tehnoloogiaettevõtja ja Apple’i kaasasutaja
Kaugemast lähiminevikust kõneldes esinevad inimesed sageli kas nagu süüdistuse tunnistajad või siis nagu kaitse tunnistajad kohtu ees. Kummatigi on nad olnud tunnistajaks inimlikule vaprusele, geenides kantud vabadusejanule, talitsematule loometungile, mis just ajaloo pimedatel kümnenditel hingest esile kerkib.
Endine Uluotsa villa andis katust ja hingepidet Tartu kirjarahvale kogu nõukogude okupatsiooni kestes – selle algusest selle lõpuni – ning toonastest aastakümnetest ja inimestest teemegi siin raamatus juttu.
Meisterlikult komponeeritud, paraja irooniaannusega romaanis on suure hoolega välja joonistatud kõik karakterid, nii peategelased kui pisemadki kõrvaltegelased: kõigutamatu pereisa, jahmerdav ja rumal mamma, isepäine Elizabeth, malbe Jane, arutu mehenäljas Lydia, alatasa nohune ja rahulolematu Kitty, maailmatark Mary ning terve plejaad ümber Benneti preilide tiirlevaid džentelmene.
Jane Austeni nelikümmend üks eluaastat (1775–1817) hõlmasid väga tormilisi aegu ja kultuurinihkeid. Kõik see ulatus autori ellu ja loomingusse vaid üsna tasase sosinana, kuid sellegipoolest on „Uhkus ja eelarvamus” (1813) tänapäevani üks inglise kirjanduse kõige populaarsemaid romaane ja autor oma ajastu üks kõige värskemana säilinud klassikuid.
Käesoleva juubeliväljaandega tähistame Jane Austeni 250. sünniaastat.
Mälestustekogumikus "Kõnekad kümnendid. Saku 1980‒2005" annab autor lahedalt mitmekülgse ülevaate noorsooelust Sakus, aleviku elukorraldusest ja arengutest. Lugeja saab ehedalt osa koolielu põnevatest lehekülgedest aastail 1982‒1991. Autor kirjeldab pöördeliste aastate seiklusi kaasahaaravalt, meenutab linnalähedase aleviku unikaalseid detaile, tutvustab Saku värvikaid isiksusi, kes noortele eeskujuks.
Ülemaailmse uuringufirma Gallupi andmetel ei tee 77 protsenti kogu maailma töötajaskonnast tööd hinge ja pühendumusega. Töö juures tuntava igavuse või tülpimuse eest ei maksa inimesed lõivu mitte ainult oma heaolu ja õnnega, vaid see läheb maailmamajandusele maksma üüratuid summasid.
Rahvusvaheliselt tunnustatud tööõnne ekspert Stella Grizont õpetab, kuidas tööst rohkem rõõmu tunda ning kuidas võtta ohjad töisel teekonnal enda kätte. Läbi kaheksa konkreetse sammu saad teada näiteks seda, kuidas edukalt juhtida oma mõtteid, meeleolu ja aega, kuidas pidada keerulisi vestlusi ning toime tulla hirmu ja ebakindlusega.
Võime end õnnitleda, et raamat „Tööõnne meetod“ on emakeeles ilmunud. Stella Grizont ei õpeta lugejat muutlikul ajal üksnes tööl õnnelik olema, vaid suunab leebelt elu ohjad enda kätte haarama; väliste edumärkide asemel tuleb otsida vastuseid ja kooskõla enda seest: „Rahulolematus, igavus, õnnetu olek või lihtsalt entusiasmipuudus ei ole ainult teie süü, aga teie asi on sellega midagi ette võtta.“
Tiina Saar-Veelmaa psühholoog ja tööõnne uurija
Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni algatatud tõlkekirjanduse almanahhi „Tõlkija hääl“ keskne ülesanne on rääkida tõlgetest kui eesti kirjanduse loomulikust osast.
Väljaande kolmeteistkümnes number sisaldab artikleid Anne Lange, Mirjam Parve, Jüri Kivimäe, Raili Lassi, Krisjtan Haljaku, Aet Variku, Anne Lille, Klaarika Kaldjärve, Evelin Donneri, Triin Laidoneri, Mihhail Trunini, Kerti Tergemi ja Märt Väljataga sulest. Ukraina kirjanduse tõlkimisest räägivad Katja Novaki eestvedamisel Veronika Einberg, Maarja Kangro, Ilona Martson, Anna Verschik ja Katrin Väli. Lugejakiri on Elo Viidingult, fragmendid Rein Sepast Tiit Aleksejevilt.
Autahvlil ripuvad Eesti Kultuurkapitali tõlkeauhindade nominendid, mõne sõnaga puudutatakse ka teisi auhindu.
„Tõlkija hääle“ kolmeteistkümnenda numbri on koostanud Heli Allik.