Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Sophiet läbib "elekter" ja vägagi meeldiv tunne. Med-vend saab kuulda kummalise loo Sophie elukäigust. Sündmustejada alguspunktiks saab tehing Saksa ärimehest isa ja türklasest äripartner Mustafa vahel viimase tütardega, kellest Sophie ema antakse haaremist pealekauba.
Lugejale kangestub magus-õudne lugu, mis paneb tõdema, et pole midagi uut siin päikese all, ka kõige rabavamad käitumisnormid on ammuilma läbi kogetud.
Hoogsas ja köitvas päeviku-stiilis kirjutatud romaan, mille järelelainetus jääb pikaks ajaks virvendama.

Miljonär Diego Sajes, kes kunagi maakolkas elas, arvab küüniliselt, et kõik maailmas on ostetav ja müüdav. Isegi maailma kõige kuulsamate kaunitaride soosing. Kuid kas õnnestub tal osta Inglise aristokraatide hulka kuuluva naise armastus?

Pealtnäha on Jordan Hadlocki eluga kõik korras. Tal on hea töökoht ingliskeelsete raamatute kaupluses Luzerni vanalinnas Šveitsis. Temaga soovib abielluda rikas tööstur Helmut Eckherdt, kuigi Jordan pole talle jah-sõna andnud. Mida enamat võiks üks naine veel tahta? Vastuse sellele küsimusele annavad äkiline äikesetorm ja koputus poeuksele. Reeves Grant otsib vihmavarju, ent Jordani ja Reevesi vahel puhkeb kirg, mida nad sel ööl jagavad. Järgmisel hommikul on mees kadunud.

Lõppude lõpuks töötas Allison Warner Zach Wilderi alluvuses üksnes ajutiselt. Kes võinuks arvata, et tema ülemus on nii vastupandamatu? Polnud kahtlustki, et Zach teda ihaldas. Ent armastuses haiget saanud Allison polnud kindel, kas peaks kinkima südame mehele, kes hoidus igal juhul püsisuhteid loomast. Zachil polnud mõtteski end muuta – töö oli talle kõige tähtsam ning armastus oleks lõppeesmärgi saavutamist üksnes takistanud. Aga miks mitte pärast tööd veidi meelt lahutada? Iseäranis nii ihaldusväärse naisega nagu Allison, kes ei paistnud vähimalgi määral tuleviku peale mõtlevat. Kuni reeglid muutusid...

Kergelt ja peenetundeliselt jutustab Andreas Iten loo: armastusloo, mis ei lõpe ootuspäraselt, ja loo edukast mehest, kellel näiliselt midagi ei puudu. Autor võtab lugeja kaasa reisile Itaaliasse – koos rännatakse läbi Perugia ja Sitsiilia, imetletakse võrratuid maastikke ja linnu. Humoorikalt ja kirglikult, meeleliselt ja melanhoolselt kirjeldab autor, kuidas tema kangelane ilusat ja tublit Annat otsib. Aga kui mees lõpuks Taorminas läbi kaupluse vaateakna Anna Galante avastab, siis on ta naise tegelikult juba kaotanud

Tuntud prantsuse kirjaniku Romain Rolland'i (1866–1944) viimane suurteos "Võlutud hing" on kirjutatud aastatel 1922–1933. "Annette ja Sylvie" on selle romaanitsükli esimene raamat, kus peategelaseks on kodanlikus perekonnas kasvanud neiu, kes täisealiseks saades jääb vanemateta ja varanduseta. Tal tuleb omal jõul elust läbi lüüa ja suurte loobumiste hinnaga kaitsta oma eneseväärikust ja õigusi. Tutvudes oma isa, Pariisi tuntud arhitekti Raoul Rivière'i paberitega, avastab Annette, et tema jumaldatud isal on olnud ka salaelu – kirjavahetus Delphine'i ja tema tütre Sylvie'ga. Viimane nimetas Raouli oma isaks. Pärast pikki siseheitlusi otsustab Annette Sylvie'd otsima minna...

"Aphroditet" võiks pidada kõikvõimalike seksuaalsete naudingute entsüklopeediaks, kui romaani tavatult julgeid stseene ja avameelseid kirjeldusi ei õigustaks antiikaja kommetevabadus ega õilistaks peategelaste kirglik armastus. Teosest õhkub seda sõnulseletamatut võlu, mida nimetatakse prantsuse vaimuks.

Mu elu on olnud üldjoontes üks suur hõiskamine enne õhtut. Kuigi olen alles 26-aastane, on mu hing kuivanud teravaks ja torkivaks vanatüdrukuhingeks. Flirdist, uhkusest, valetamisest, nullide kirjutamisest olen põhjalikult tüdinud. Mu ainus rõõm on, et maailm ei tea midagi minu sisemisest pankrotist. Jah, mul on küll ka veel teinegi rõõm, kahjurõõm teiste inimeste äparduste üle. Kas selle romaani kangelanna Varpu Vapaa ellu tuleb muidki rõõme, seda saate teada teisest osast "Vallakirjutaja".

Sisukord:Einestus daamigaVihmasaduVõõras alaÕpetus eluksAnibes'i kolm paksu naistMr. Harringtoni pesuAarePärlikeeMister KõiketeadjaLouiseTäis tosinKiriTaipan

Götz von Berlichingen. Raudkäega rüütel.” (näidend) – Draama toimub Saksamaal kuueteistkümnenda sajandi kahekümnendatel aastatel, kui riik oli killustatud paljudeks iseseisvateks feodaalseteks vürstiriikideks, mis kõik kuuluvad Püha Rooma impeeriumi võimu alla. Julge sõltumatu rüütel Getz von Berlichingen võitleb sakslaste iseseisvuse eest.

Raamat sisaldab romaani "Kallid generatsioonid" (järg eelmisele romaanile "Keerukuju") ning pikemaid ja lühemaid jutte, mis haakuvad romaanis käsitletud vaimu- ja eraelutemaatika ning iroonilis-vaatleva eluhoiakuga.

Kogumik sisaldab 7 lühilugu, mis on kirjutatud aastatel 1958–1968. Autor ise on öelnud, et leidis just neid kirjutades oma õige tooni, "iroonilise kõrvalpilgu maailmale ja omaenese elule", ja temast sai romaanikirjanik. Lood vaatlevad armastuse ja põlguse, tõe ja vale, olemise ja näimise keerukaid vahekordi.

Seitsmes, redigeeritud trükk. Maailmakirjanduse olulisimate teoste hulka kuuluvas romaanis kujutab Lev Tolstoi (1828–1910) vene ühiskonda 1805. ja 1812. aastate vahelisel, Napoleoni sõdade aegsel perioodil. Romaani keskmes on kolme perekonna – Bolkonskite, Bezuhhovite ja Rostovite – saatus.

Romaan algab veidi enne Napoleoni sõjakäiku Venemaale, ajal, mil Venemaa aadel naudib oma kuldajastut, ja lõppeb 1812. aastal, kui Vene vägedel õnnestub prantslastele Borodino all hävitav löök anda. Oma sotsiaalse tausta ja maailmavaadete poolest on „Sõja ja rahu" tegelaskond väga mitmekesine, ulatudes lihtsõdurist keisrini välja. Sõjakeeristes, kus ristuvad erinevate ühiskonnakihtide püüdlused, saab ilmseks, kuivõrd hägus on piir ajaloo ja üksikisiku elu vahel. Ajaloosündmused mõjutavad nii või teisiti tegelaste isiklikku elu, ent ka ajaloosündmused ise võtavad kuju loendamatute isiklike sündmuste kaudu.

Austria proosakirjaniku ja publitsisti Joseph Rothi (1894-1939) romaan (1932) annab pildi elust Austrias. EsimeseIe maailmasõjale eelnenud aastatel ning vana monarhia lõpust von Trotta suguvõsa kolme põlvkonna kaudu, vaheldumisi tagasipõigetega minevikku.

Ameerika menukirjaniku Margaret Mitchelli (1900-1949) Pulizeri preemia võitnud bestseller, kõigi aegade ilukirjandusteostest kõige suurema kogutiraažiga romaan "Tuulest viidud" on tänaseks tõlgitud enam kui kolmekümnesse keelde. Kodusõda Ameerika Ühendriikides, lõunaosariikide lüüasaamine, rekonstruktsioon - selline on ajalooline taust, mis saadab peategelase, hellitatud ja isepäise kaunitari Scarletti armastuse lugu ja tema dramaatilist elukäiku.

"Päeva maja, öö maja" kujutab ühe Sudeetide väikelinna (mis on olnud Preisi, Tšehhi, Austria-Ungari ja Poola linn) ja selle ümbruskonna lugu läbi kireva tegelaskonna: XIV sajandil elanud pühak – Kristuse näoga neiu; kaks sajandit hiljem tema elulugu kirjutav munk, kes kõhkleb oma soolises identideedis; tänapäevastest tegelastest: täiskuu ajal libahundiks muutuv ladina keele õpetaja; joodik, kes arvab, et tema sees elab lind; pangas töötav naine, kes kuuleb unenäos talle armastust avaldavat häält ning läheb selle hääle allikat otsima, jpt. 

Tokarczuki teostes on palju selliseid asju, mida oleme harjunud pidama üleloomulikuks, kriitikud on Tokarczuki proosat iseloomustanud sõnapaariga "mütoloogiline realism". Olga Tokarczuk on üks tuntumaid Poola proosakirjanikke, "Päeva maja, öö maja" on tõlgitud enam kui kahekümnesse keelde. Eesti keeles on temalt varem ilmunud jutukogu "Maailma kõige inetum naisterahvas" (LR 2005) ja romaan "Algus ja teised ajad" (2012).

„Metsasalu 125“ on Ernst Jüngeri (1895–1998) isiklikel kogemustel põhinev päevikromaan Esimese maailmasõja rindeohvitseri elust Läänerinde kaevikutes. Romaan vastandub nn kadunud sugupõlvest jutustavatele teostele ning on osapõhjuseks, miks autorit tabasid edaspidi ülekohtused süüdistused sõja heroiseerimises ja sedakaudu natsismi esiletõusule kaasa aitamises. Seetõttu oli 20. sajandi üks väljapaistvamaid, pikaealisemaid ja mitmekülgsema elukäiguga saksa kirjanikke tuntud ja tunnustatud eelkõige oma kirjanikutee alguses ja lõpus, kuid vahepealse aja veetis teenimatus poolunustuses. Viimaks avaneb Eesti lugejatel võimalus teha tutvust Jüngeri rahvuslik-alalhoidliku, ent samas mässumeelse, elujaatava ja kaemusliku loominguga.

Kristluse levikut läänemaailmas oleme harjunud pidama tõeliseks triumfiks. Paraku kaasnes sellega metsik vandalism: Jeesuse jüngrid ründasid armutult klassikalist kultuuri, tõugates lääne tsivilisatsiooni tuhande aasta pikkusse vaikellu. Raamatus „Pimeduse aja algus“ äratab Catherine Nixey ellu unustusse vajunud ajaloo ning toob lugeja ette kristluse tormilise algusaja ja sellega kaasnenud hävingu.

Enne kui kirik asus säilitama, see hävitas: 4. ja 5. sajandil purustas ja rikkus kristlik kirik seninägematus raevuhoos vapustava hulga kunstiteoseid. Paljud kujud ja templid jäid alles üksnes seetõttu, et kristlased nendeni oma algeliste redelite ja vasaratega lihtsalt ei küündinud.

Selles „puhastuses“ hävis ka enamik klassikalisest kirjandusest. Ajal, mil pärgamenti polnud piisavalt, nühiti paljude antiikautorite kirjutised maha, et need asendada „ülevamate“ teemadega. Kristlased tegid maatasa muistse maailma suurima raamatukogu, kus kunagi oli olnud vast 700 000 raamatut. Kulus rohkem kui tuhat aastat, enne kui suudeti taas sama hulk raamatuid ühte raamatukokku koondada.

Kallaletunge „hullude“, „neetud“ ja „sõgedate“ paganate kultuurile juhtisid mehed, kes olid katoliku kiriku südames. Suur Augustinus ise teatas kogudusele Kartaagos: „Et kogu paganate ja paganarahvaste ebausk oleks hävitatud, seda jumal tahab, jumal käsib, jumal kuulutab.“

Säärane maniakaalne tähelepanu ei tulnud julmusest. Vastupidi: patustaja ohjes hoidmine, ründamine, sundimine ja isegi löömine oli – kui seeläbi õnnestus ta tagasi pöörata õiguse teele – nende päästmine. Nagu vagade paradokside meister Augustinus ütles: „Oh, halastusrikas metsikus.“

Aegade vältel on voodis tehtud peaaegu kõike. Muistsetel egiptlastel aitas voodi luua sidet hauataguse maailmaga, Shakespeare’i päevil kihas selle ümber seltskonnaelu ja Teise maailmasõja ajal juhtis Winston Churchill voodist tervet Suurbritanniat.

Tänapäeval on voodi tõrjutud magamistoa ukse taha ning uneterapeudid soovitavad voodit kasutada üksnes magamiseks ja seksiks. Nii tulebki selle mööblieseme kirev ajalugu ja roll inimeste elus kõne alla hämmastavalt harva. Ometi on voodil, kus veedame umbes kolmandiku oma elust, jutustada vägevaid lugusid.

„Horisontaalses ajaloos“ tõmmatakse kõrvale eesriided, mis varjavad voodit kui inimkonna üht kõige tähtsamat leiutist. Ühtviisi saavad sõna nii hiigelsuurtes kõrtsivoodites üheskoos tukkuvad rännumehed kui kullatud vooditest käske jagavad valitsejad. Raamat toob lugeja ette voodi veidravõitu ja mõnikord naljaka, kuid alati paeluva ajaloo: see on jutustus, kuidas okstest ja lehtedest ürgpesast sai põranda kohal hõljuv tehnoloogiaime.

Brian Fagan on antropoloogia emeriitprofessor California ülikoolis Santa Barbaras ja avaldanud mitu arheoloogiaraamatut.

Nadia Durrani on kirjutanud arheoloogia teemal juba kaks aastakümmet, avaldanud koos Brian Faganiga mitu õpikut ja toimetanud ajakirja Current World Archaeology.

Maalilisel Järvamaal leidub uhkeid härrastemaju ja põliseid parke, suurejoonelisi losse, nagu Väinjärve või Kolu, tõelisi aadlipaleesid, nagu Roosna-Alliku, Purdi või Aruküla, kunagist hiilgust meenutavaid varemeid, nagu Mäo, ning salapäraseid või isegi süngeid ja ebamaiseid mõisarahulaid ja kirikaedu. Paljudes Järvamaa mõisaansamblites on praeguseks suudetud kunagine ilu taastada, ent omaaegse toreduse jälgi aimub ka hüljatud varemetest, maalingufragmentidest seintel või vanadest pargipuudest ja puiesteedest. Nende najal võib lugeja ja rändaja end hõlpsasti kujutleda nüüdseks kadunud maailma võrratusse miljöösse ning uurida kunagist aadlikultuuri, mõttes taaselustades möödaniku lugusid ja neis üles astunud tegelasi. Sel retkel sobib teejuhiks rikkalikult illustreeritud raamat, mis kirjeldab nii Järvamaa omaaegseid pärleid kui ka praeguseks pea unustusse vajunud paiku, vanadelt fotodelt õhkumas igale mõisale ainuomast hõngu. Raamatu autori, põlise järvaka Alo Särje sulest on varem ilmunud sari põhjalikke käsitlusi Eesti mõisatest ja mõisnikest, viimastena „Hiiumaa mõisad“ ning „Tallinna mõisad ja mõisakesed“.

Ukraina on Eestist vaid päevase autosõidu kaugusel ja paljud meist on seal käinud. Seetõttu on kerge tekkima pettekujutelm millestki ootuspärasest, ette teadaolevast. Tegemist on aga väga suure ja eripalgelise maaga, kus elab enam kui 40-miljoniline, pika ning värvika aja- ja kultuurilooga rahvas. Maa ja rahvas, kes võivad igal sammul üllatada millegi uue ja ootamatuga -- ja ongi nüüd üllatanud ning vaimustanud pea kogu maailma.

Heinike Heinsoo on eestikeeleteadlane, Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte emeriitdotsent. Alates 2019. aasta sügisest on ta Lvivi Ivan Franko nimelise Rahvusliku Ülikooli eesti keele ja kultuuri lektor.

Teise maailmasõja ajal põgenes Nõukogude ja Saksa okupatsiooni jalust Eestist Soome tuhandeid inimesi. Pageti terrori ja võõrasse väkke sundvõtmise eest, paadipõgenike seas olid ka tulevased „soomepoisid“. Väikeste, enamasti lahtiste paatide sihtkohad olid Soome rannik ja Helsingist itta jäävad skäärid. Põgenikevool oli suurim 1943. aasta sügissuvest 1944. aasta veebruarini, kuid üksikuid retki tehti veel pärast sõdagi. Lisaks inimestele liikus selles masinavärgis palju raha.

Ohtlikke öiseid paadireise üle Soome lahe korraldasid enamasti endised salapiirituse vedajad. Randlased mõlemal pool lahte olid juba aastasadu omavahel läbi käinud, hoolimata piiridest või nende puudumisest, ning toimetanud ühele või teisele poole nii inimesi kui kaupa, ka salakaupa. Nüüd kasutati sedasama võrgustikku. Soome poolel püüti kõik saabujad kindlatesse vastuvõtupunktidesse koguda ja arvele võtta. Põgenike ülekuulamisprotokollides on kirjas erakordseid, vahel lausa uskumatuid lugusid.

Эта книга является полноценным справочником по лечению и предотвращению широко распространенных хронических заболеваний как у взрослых, так и у детей через изменение образа жизни: модификацию питания, сна, режимов физической активности, баланса естественного и искусственного света и управление стрессом.

Основная часть книги сосредоточена на описании синдрома инсулинорезистентности, который считают одной из причин множества хронических болезней – диабета 2 типа, лишнего веса и ожирения, синдрома поликистозных яичников (СПКЯ), бесплодия, нарушений сна, тревожных расстройств, депрессии, хронического стресса и даже рака.

Автор книги – доктор Сергей Саади, семейный врач, врач профилактической медицины. В 2009 году окончил Волгоградский государственный медицинский университет. Прошел интернатуру по внутренним болезням, в 2011–2014 годах — резидентуру по специальности семейная медицина в Тартуском университете. Специализируется на снижении веса, профилактике и лечении инсулинорезистентности, преддиабета и других метаболических заболеваний. Принадлежит к сообществу врачей "Low-Carb Doctors". Энтузиаст здорового образа жизни и биохакинга, пропагандирует концепцию омоложения организма "изнутри".

Sukukielistä riemua = Sugukielisty ihalmuo = Sukukielistä riemuu = Sukulaiskielistä lystiä

Nüüdsel ajal kuuleb üha sagedamini, et eestlased ja soomlased kasutavad omavahelistes vestlustes inglise keelt. Muidugi on seegi üks võimalus, kuid on ka muid. See raamat pakub võimaluse, mis on olnud kasutusel sajandeid: oma emakeele kasutamise mitmekeelse suhtluse vahendina. Teos julgustab eestlasi, soomlasi, karjalasi, meä ja kveeni keele kõnelejaid rääkima oma emakeelt ning selle abil saab alustada lähisugulaskeelte mõistmist ilma tavapäraste keele õpinguteta.

Teame, et paljud eesti ja soome sõnad sarnanevad üksteisega: laev ja laiva. Teised aga mitte: päike ja aurinko. Eksitada võivad samakujulised, kuid tähenduselt erinevad niinimetatud petlikud sõbrad: eesti pulmad on rõõmu allikas, soome pulma ’probleem’ mitte niivõrd − kuid rõõmu toovad nii päikesepaiste kui ka päivänpaiste!
See teos õpetab erinevaid viise, mis aitavad mõista lähedast sugulaskeelt ka siis, kui sõnade vahel puudub sarnasus. Samuti pakub raamat harjutusi nende viiside omandamiseks.
Palju rõõmu sugulaskeelsusest!