Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Adrian Albert Mole laseb jälle päeviku kaudu kiigata oma liigutavalt jaburasse ellu. Ta on lõpuks ometi vähemalt füüsiliselt täiskasvanuks saanud, kuid tema kirjutatud päevaraamatu lehekülgedelt vaatab endiselt vastu juba ammu tuttav poisike. Olles viimaks hüvasti jätnud jumaldatud Pandoraga, otsib ta nüüd lohutust Bianca käte vahel ning loodab nõudepesijana töötades ja oma eepilisele romaanile punkti panna püüdes, et au ja kuulsus ei lase end enam kaua oodata.

Umbes kümneaastaseks saades või varemgi hakkavad paljud tüdrukud huvi tundma, mis nende kehaga toimub. Tihti ei ole just lihtne täiskasvanutega sel teemal rääkida. See raamat on nagu veidi vanem ja targem sõber, kes räägib tüdrukule kõik sellest, mis tema kehaga murdeeas toimuma hakkab. Esiteks saab vastuse kõikidele küsimustele menstruatsiooni kohta: millal, miks ja kuidas see algab, kuidas selleks valmistuda, kuidas hakkama saada "päevade"-aja tujumuutustega jne. Peale selle annab Vic Parker sõbralikku nõu, kuidas jääda kogu murdeea tohuvabohu keskel iseendaks ning tunda sellest imelisest ajast rõõmu.

Akne on üks maailma populaarsemaid uusi koomikseid, mis meie lugejatele tuttav Postimehe koomiksiribast. Jeremy Duncan on 15-aastane rokkar, kes võitleb igavuse, maailmavalu ja oma vanematega. Tabav kirjeldus teismelise elust, milles jagub äratundmist kõigile.

„Andreas Kakssilm ja Lohekoopa saladus“ on lugu paljust, kuid kõige rohkem on see lugu kolmest sõbrast, kes põgenevad kodumaalt ning hakkavad merd sõitma. Nad ei kuuletu kellelegi ning sõidavad ise oma lipu all. Allumatuse tõttu on nad hakanud mereröövliteks, kuigi ise nad röövimas ei käi. Ka muidu on nad ühed veidrad mereröövlid – hoolivad loodusest ja keskkonnast, on ausad ega laamenda. Peategelane Andreas käib ettekuulutuse rada, ise seda teadmata. Märkamatult kistakse tema ja terve meeskond hämarasse ja äärmiselt ohtlikku seiklusesse, mis peidab ka müstilist aaret. Aaret aga kaitseb lohe.

David Hume'i (1711–1776) kaks elegantset "Uurimust" kuuluvad kõige tähtsamate filosoofiatekstide hulka. Hume kaitseb siin kogemusest lähtuvat arutlemist metafüüsilise "sofistika ja illusiooni" vastu. Esimene "Uurimus" kaalub inimese mõtlemise lähtekohti ja protsesse, jõudes järelduseni, et me ei jõua kunagi täieliku arusaamiseni loodusest ega omaenda mõistusestki. Mõlemas vallas tuleb vaistlikult õppida kogemusest ning tunnistada aru piiratust ja loomset loomust. Säärane skepsis peaks looma aluse teadusele inimesest, vabastades selle metafüüsilisest ja religioossest ebausust. Teist "Uurimust" pidas Hume oma kirjatöödest "võrratult parimaks". Selles selgitab ta moraali põhinemist tunnetel ja mitte teadmisel. Inimesed hindavad teistes kõrgelt nii neile enestele kui ka teistele kasulikke ja meeldivaid omadusi. Igaühe loomuses peitub sümpaatia ja humaansus – kaasaelamine kõikide teiste inimestega. "Uurimused" annavad ülevaate Hume'i seisukohtadest inimmõistuse, põhjuslikkuse, tahtevabaduse, imede, õigluse, vooruste jm vallas. Tema mõtlemisest täielikuma pildi andmiseks on köitesse lisatud Hume'i peateose "Traktaat inimloomusest" peatükid isikuidentsusest ning kokkuvõte "Traktaadist". Tõlkija järelsõna keskendub Hume'i naturalismile ning mõistuse ja tunnete vahekorrale tema süsteemis.

Ballaadromaan käsitleb võõrsile sattunud noore munga põgenemist vangistusest, ta elu metsa- ja sooüksinduses, heitlusi iseenda ja vaenuliku ümbrusega. Tegevus toimub XVII sajandi algusaastate sõjast, katkust ja näljast laastatud Eestimaal, mil rahvus oli hävimise äärel ja iga inimene teise jaoks haruldus.

Joogidest ülima, muinasjutulise meistri, Milarepa elulugu, mis näitab teed täielikule vabanemisele ja kõikteadmisele

Georgia osariigis asuvas Lawrencetoni väikelinnas tegutseb Tõeliste Mõrvade Klubi, mille liige on raamatukoguhoidja Aurora Teagarden. Klubis analüüsitakse kunagi tegelikult toimunud mõrvu ja nende uurimist. Kui üks klubi liige tapetakse samamoodi nagu järgmiseks arutlusele tuleva juhtumi ohver, peab Aurora asuma mõrva lahendama.

oe on abielus oma kursusekaaslase Mollyga ning neil on väike laps, kuid oma vanematest ei tea ta midagi, sest ta on adopteeritud. Joe ei suuda aga tulla toime teadmisega, et ema oli ta kunagi lapsendamiseks andnud. See ei lase tal nüüd päriselt armastada ka oma poega. Et eluga edasi minna, tuleb kõigepealt jõuda selgusele minevikus. Joe otsustab oma tõelise ema üles otsida. Minevikus tuhnimine võib aga tuua esile vägagi ootamatuid pöördeid. «Tule tagasi, kallis» on raamat esmapilgul ideaalsest perekonnast – mehest, naisest ja pisipojast –, mille püsimajäämine satub aga ootamatult ohtu.

Edith Ngaio Marshi (1895-1982) kriminaalromaanide tegevus hargneb autorile hästi tuntud miljöös, milleks on Londoni kõrgseltskond, näitlejate ringkond, Uus-Meremaa eluolu ja ka kunstisfäärid.

Aastal 2153 eKr viivad kaheksa Egiptuse preestrit saladuskatte all kõrbesse kummalise objekti. Kuu aega hiljem, olles oma ülesande täitnud, lõikavad nad kõik üksteisel kõri läbi... 1986. aastal stardib Albaaniast Sudaani poole teele saladuslik lennuk, mis läheb kusagil Sahara kohal kaduma... Tänapäeval leiavad beduiinid kõrbest mumifitseerunud laiba, kelle juurest nad avastavad filmirulli ja kummalise hieroglüüfiga tillukese savist obeliski... Need kolm sündmust ei oma esmapilgul mingit seost. Vähemalt mitte selle ajani, kui Freya Hannen sõidab Egiptusesse oma kõrbeteadlasest õe matusele, kes on teadmata põhjustel enesetapu teinud. Freya ei ole neist sündmustest teadlik ning ta ei oska aimatagi, et need võivad kuidagi tema elu mõjutada. Ometi aga võtab ta elu nüüd ootamatu pöörde ning tal tuleb teha kõik, mis võimalik, et ellu jääda, sest kunagi ammu alguse saanud lugu varjab erakordset ja jahmatavat saladust. Varrakus on varem ilmunud Sussmani põnevusromaanid „Kambysese kadunud sõjavägi“ (2003) ja „Templi viimane saladus“

Kató Lomb (1909–2003) oli maailma esimesi sünkroontõlke, ungarlanna, kes suutis tõlkida 16 keelest. Oma pika elu jooksul jõudis ta töötada sünkroontõlgina viiel mandril, tõlkida hiina keelest armastusromaane ja jaapani keelest keemiapatente ning õpetada Budapesti tehnikaülikoolis vene keeles keemiat ja füüsikat. Enamiku keeli omandas ta iseõppimise teel. Käesolevas raamatus jutustabki keeletark humoristlikus võtmes sellest, kuidas tema keeli õppis. Iseseisvale keeleõppijale on see kasutatav käsiraamatuna, muiduhuvilisele aga mõnuga loetav elulooraamat.

"Tapa kohe, maksa hiljem" sisaldab kolm lühijuttu Nero Wolfe'i juurdlustest. Kõik kolm puudutavad Wolfe'i ja tema majakondseid tavalisest lähemalt.

Sisukord:

Abikaasa
Anna kaelas
Ariadne
Maja ärklitoaga
Minu elu
Talumehed
Petšeneeg
Kodupaigas
Küüdivankris
Inimene vutlaris
Karusmarjad
Armastusest
Jonõtš
Juhtum praktikast
Südameke
Uus suvila
Ametiasjus
Daam koerakesega
Jõulu ajal
Orus
Pruut

Anni Arro, Angeelika Kang ja Epp Mihkels tutvustavad retsepte, mida nad ise igapäevaelus kasutavad. Valikus on nii traditsioonilisi kui ka trendikaid hoidiseid. Mitmed neist säilivad külmkapis lühemat aega, sobides hästi linnainimesele, kel suurt moosikeldrit pole.

"Põhjavalgus" on Raimond Kaugveri seni ilmumata esikromaan, mille autor kirjutas Vorkuta vangilaagrites viibides. Nüüd on see esmakordselt lugejate ees: 60 aastat pärast käsikirja lõpetamist, 15 aastat pärast kirjaniku surma. Tekst on kirjastatud sisuliste muutusteta. See on otse vangilaagrist edastatud poliitvangide sõnum nõukogude riigist igale ausale inimesele maailmas.

"Põhja ja itta" eesmärgiks on lugeja tutvustamine uurali keelte varasema uurimisloo huvitavamate lehekülgedega, eriti aga suurte keeleuurimisretkedega, mis on tehtud ülemöödunud sajandil ja eelmise sajandi alguses. Et lugejat viia lähemale vastavale keskkonnale, on ulatuslikult tsiteeritud mitme uurija reisikirju, milles kajastuvad retkede rõõmud ja vaevad ning leidub alusa põnevaid detaile läbitud alade ja kohatud rahvaste kohta. Pearõhk raamatus on asetatud obiugrilastele ja samojeedidele. Vaatlused piirduvad 1917. aastaga, sest pärast Suurt Sotsialistlikku Oktoobrirevolutsiooni siirdusid Nõukogude Liidus asuvad uuralilased täiesti uude ajastusse, mille vaatluseks peab iga rahva kohta avaldatama eri teoseid.

Sisukatkend: "Vronski läks konduktori järel vagunisse ja seisatas kupee uksel, et väljuvale daamile teed anda. Seltskonnainimese kogenud vaistuga määras Vronski kohe, ainsa pilgu selle naise välimusele heitnud, ta kuuluvuse kõrgemasse seltskonda. Ta vabandas ja tahtis vagunisse minna, kuid tundis vajadust veel kord teda vaadata - mitte niipalju ta väljapaistva ilu ja selle elegantsuse ja tagasihoidliku graatsia pärast, mis ilmnes kogu ta kujus, vaid just sellepärast, et ta armsa näo ilmes, kui ta möödus Vronskist, oli midagi erakordselt õrna ja hella. Kui Vronski tagasi vaatas, pööras ka daam oma pea. Säravad, tihedate ripsmete tõttu tumedaina paistvad hallid silmad peatusid sõbralikult ja tähelepanelikult Vronski näol, otsekui tunnistades teda, ja pöördusid kohe möödakõndivale rahvajõugule, nagu kedagi otsides. Selles lühikeses pilgus jõudis Vronski märgata mahasurutud elavust, mis mängles ta näol ja tuksles ta säravates silmades ning painutas ta punased huuled vaevu märgatavaks naeratuseks. Nagu oleks mingi üleküllus täitnud kogu ta olemuse, nii et see tahtmatult avaldus kord ta pilgu säras, kord naeratuses."

"Saint-Pholieni kiriku poodu" on üks paremaid Maigret'-lugusid, milles kuulus politseikomissar endale erilised õigused võtab. Üks saladuslik ja närvitsev reisija jääb Saksa-Hollandi piiri lähedal raudteejaamas ilma oma kohvrist ning laseb ennast Bremenisse jõudnult maha. Komissar Maigret'l, kes seda enesetappu läbi lukuaugu pealt näeb, tuleb nüüd välja selgitada, mis õigupoolest toimus ning kes oli too saladuslik reisija. Varsti saab selgeks, et ta ei olnud üldse sama inimene, kelle pass tal taskus oli, ning loo juhtniidid näivad viivat hoopis Prantsusmaale.