Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Adrian Albert Mole laseb jälle päeviku kaudu kiigata oma liigutavalt jaburasse ellu. Ta on lõpuks ometi vähemalt füüsiliselt täiskasvanuks saanud, kuid tema kirjutatud päevaraamatu lehekülgedelt vaatab endiselt vastu juba ammu tuttav poisike. Olles viimaks hüvasti jätnud jumaldatud Pandoraga, otsib ta nüüd lohutust Bianca käte vahel ning loodab nõudepesijana töötades ja oma eepilisele romaanile punkti panna püüdes, et au ja kuulsus ei lase end enam kaua oodata.

Umbes kümneaastaseks saades või varemgi hakkavad paljud tüdrukud huvi tundma, mis nende kehaga toimub. Tihti ei ole just lihtne täiskasvanutega sel teemal rääkida. See raamat on nagu veidi vanem ja targem sõber, kes räägib tüdrukule kõik sellest, mis tema kehaga murdeeas toimuma hakkab. Esiteks saab vastuse kõikidele küsimustele menstruatsiooni kohta: millal, miks ja kuidas see algab, kuidas selleks valmistuda, kuidas hakkama saada "päevade"-aja tujumuutustega jne. Peale selle annab Vic Parker sõbralikku nõu, kuidas jääda kogu murdeea tohuvabohu keskel iseendaks ning tunda sellest imelisest ajast rõõmu.

Akne on üks maailma populaarsemaid uusi koomikseid, mis meie lugejatele tuttav Postimehe koomiksiribast. Jeremy Duncan on 15-aastane rokkar, kes võitleb igavuse, maailmavalu ja oma vanematega. Tabav kirjeldus teismelise elust, milles jagub äratundmist kõigile.

„Andreas Kakssilm ja Lohekoopa saladus“ on lugu paljust, kuid kõige rohkem on see lugu kolmest sõbrast, kes põgenevad kodumaalt ning hakkavad merd sõitma. Nad ei kuuletu kellelegi ning sõidavad ise oma lipu all. Allumatuse tõttu on nad hakanud mereröövliteks, kuigi ise nad röövimas ei käi. Ka muidu on nad ühed veidrad mereröövlid – hoolivad loodusest ja keskkonnast, on ausad ega laamenda. Peategelane Andreas käib ettekuulutuse rada, ise seda teadmata. Märkamatult kistakse tema ja terve meeskond hämarasse ja äärmiselt ohtlikku seiklusesse, mis peidab ka müstilist aaret. Aaret aga kaitseb lohe.

Sebastien Jungeri (s 1962) dokumentalistikakogumik "Tulipunkt" (2001) on harvakohatav kollaaž meie maailma viimaste aastate tulipunktidest, kus autoril on ajakirjanikuna, tihti oma elu kaalule pannes, tulnud ära käia. Nii osaleme hiiglasliku metsatulekahju kustutamisel USAs ühes Idaho järsuseinalises kanjonis, põgeneme koos ameeriklasest turisti John Childsiga Kašmiirist pantvangist, viibime Kosovos ühes surmaorus ja ka mujal endises Jogoslaavias julma sõja jälgedel, külastame kaheks lõhestatud Küprose mõlemaid osapooli, satume sõna tõsises mõttes Sierra Leone teemandisõja mõrvarlike toimejõudude keerisesse ja lõpuks oleme legendaarse Afganistani geriljapealiku Ahmed Shah Massudi staabis, vaevalt mõni kuu enne tema hukkumist. Sõnaga, see kogumik viib meid paikadesse, kuhu ei satuta isegi oma unenäos.

Igatsus õnne järele, mis on inimeseks olemise lahutamatu osa, väljendub mitmel viisil, tema kuju ja vorm sõltuvad ühiskonna arengutasemest. Läänemaailmas võtab see sageli "paradiisiotsingu" vormi, mujal võib see avalduda kas surematuse otsinguna või katsena saavutada rahu ja harmoonia seisund.Raamat on jagatud kolmeks suureks osaks. I osas, "Surematud igatsused", puuduvad nii sõna "paradiis" kui ka seda tähendav rõõmude aed. Õnne ihalemisega ei kaasne alati kujutlusvõime kasutamine ideaalse paiga maalimiseks. Siiski on paljudes ühiskondades olemas üldkujutlus õndsast puhkepaigast, olgu siis ajutisest või igavesest, mida selles raamatus ka kirjeldatakse. II osa – "Lugu Eedeni aiast" tegeleb paradiisi kui rõõmude aiaga. See käsitlus on ühine kolmele suurele monoteistlikule religioonile – judaismile, kristlusele ja islamile. III osas "Teised maailmad" jõutakse tänapäeva ja kaugemalegi, uuritakse paradiisi vaimulikku ja utoopia ilmalikku kontseptsiooni.Inimsugu on avastanud lõpmata palju viise, kuidas kujutada oma tabamatut unistust igavesest õnnest. Kuid nagu sellest raamatust nähtub, on need kõik täidetud kättesaamatu ja meeltele tabamatu igatsustundega.

2002. aasta romaanivõistlusel III koha saavutanud romaan

Kriminaalromaani tegevus toimub Rhodosel, kirjanike loomemajas, kuhu on läinud tööd tegema ja puhkama Kalev ja Diana Karu. Lisaks rahvusvahelisele seltskonnale puhkab seal peale nende veel üks eestlane, üsnagi sõnakehv luuletaja Ilmar Jaanus. Ühel päeval maalilises vanalinnas jalutades märkavad Diana ja Kalev seda meest rääkimas noore naisega, kes tundub samuti kuidagi eestlaslik. See kohtumine meenub neile, kui ühel hommikul leitakse puhkekodu kõrvalt, hoone ja rannakalju vahelisest lõhest sellesama neiu laip. Miks oli see naine Rhodosele tulnud ja kuidas ta oli oma lõpu leidnud? Juurdleva mõistusega literaadipaar asub asja uurima!

Juhani Püttseppa raamat "Vanaema, kes muutus kutsikaks" kõneleb vanaemast, kes on elanud haigete puusade pärast aastaid voodiserval istudes. Ühel päeval on aga vanaema päriselt kadunud, lahkunud. Aasta hiljem jõuab perre internetikuulutuse kaudu kutsikas, kes kohe esimesest päevast peale on kadunud vanaema moodi ja takkapihta selgub, et ta on sündinud vanaemaga ühel kuupäeval ja pärit sellest külast, kus vanaema neiuna töötas. Ka kutsika puusad pole kõige paremad, ta ohkab ja haigutab nagu vanaema. Pereema on veendunud, et kutsikas ongi ümbersündinud vanaema ja laps, väike Marie hakkabki kutsikat vanaemaks pidama. Samas teeb kutsikas asju, mis polnud vanaemale iseloomulikud, närib elektrijuhtmeid, sööb vannivahtu. Kes ta siis ikkagi on: vanaema või kutsikas, või mõlemat?

"Lollid surevad" autor saab olla vaid Mario Puzo, ei keegi teine. See on jõuline, asjatundlik ja otsekohene romaan, mis kaardistab Ameerika korruptsiooni kuldset kolmnurka: New York, Hollywood, Las Vegas. Juba algus paiskab lugeja luksusliku kasiino elektrit täis õhkkonda, kus kõik on vaid tipptasemel -- panused, mängurid, pettuseplaanid ja lõbutüdrukud. Romaan kirjeldab maailma, kus valitsevad ahnus, lõbujanu, vägivald ja reetmine; kus mehed kasutavad halastamatult oma võimu ja naised aplalt oma seksuaalsust; kus ellu jäävad vaid kõige tugevamad ning... lollid surevad.

Harriet Delvaney kiindub Menfrey perekonda ja nende iidsesse majja. Kui elu isamajas muutub väljakannatamatuks ja Harriet põgeneb Menfreyasse. Isa ootamatu abiellumine ja tema noore naise salapärane surm viivad Harrieti abieluni, mis seob ta alatiseks Menfreydega. Menfreyast saab lõpuks tema kodu. Ehkki ta armastab oma meest, hakkavad teda piinama kahtlused, kui Menfreyasse saabub kaunis Jessica Trelaken. Õhkkond muutub kummaliselt pahaendeliseks, ja kui üks salapärane hoiatus järgneb teisele, hakkab Harriet kartma, et ta võib kaotada mitte ainult oma mehe, vaid ka elu.

Tarzani-lugude 4. raamat

"Väikese My mõtteteri" sisaldab maailma parandanud Muumioru lugude tabavaid mõtisklusi ja väikese My ütlusi.

Väikese jõud on suur. Julge, otsusekindel ja sõltumatult vaba My on ebaviisakus ise, kuid tema müksud hämmastavad sageli oma terasusega. Tal on õnnestunud öelda paljugi tabavat just õigel või valel ajal.

"Põhja ja itta" eesmärgiks on lugeja tutvustamine uurali keelte varasema uurimisloo huvitavamate lehekülgedega, eriti aga suurte keeleuurimisretkedega, mis on tehtud ülemöödunud sajandil ja eelmise sajandi alguses. Et lugejat viia lähemale vastavale keskkonnale, on ulatuslikult tsiteeritud mitme uurija reisikirju, milles kajastuvad retkede rõõmud ja vaevad ning leidub alusa põnevaid detaile läbitud alade ja kohatud rahvaste kohta. Pearõhk raamatus on asetatud obiugrilastele ja samojeedidele. Vaatlused piirduvad 1917. aastaga, sest pärast Suurt Sotsialistlikku Oktoobrirevolutsiooni siirdusid Nõukogude Liidus asuvad uuralilased täiesti uude ajastusse, mille vaatluseks peab iga rahva kohta avaldatama eri teoseid.

Adam Hall on üks tosinast pseudonüümist, mida on kasutanud inglise autor Elleston Trevor. Ta on sündinud 1920. aastal Inglismaal. Kirjutama hakkas Teise maailmasõja päevil, kui teenis Briti Õhujõududes. Esimese suurema menu tõi kirjanikule tema sõjatriloogia, mille järgi on vändatud film "Dunkirk". Filmiks on vändatud ka "Quilleri memorandum". Elleston Trevori looming on seiklusliku iseloomuga ja kuulub ajaviitekirjanduse valdkonda. Ent peale põneva süžee on kirjanikul ka tugevat poliitilist närvi ja silma sotsiaalsete probleemide tabamiseks, mis ilmekalt lööb välja tema loomingu paremikus (sõjatriloogia, romaanid "Fööniksi põgenemine", "Quilleri memorandum" jt.)

"Saint-Pholieni kiriku poodu" on üks paremaid Maigret'-lugusid, milles kuulus politseikomissar endale erilised õigused võtab. Üks saladuslik ja närvitsev reisija jääb Saksa-Hollandi piiri lähedal raudteejaamas ilma oma kohvrist ning laseb ennast Bremenisse jõudnult maha. Komissar Maigret'l, kes seda enesetappu läbi lukuaugu pealt näeb, tuleb nüüd välja selgitada, mis õigupoolest toimus ning kes oli too saladuslik reisija. Varsti saab selgeks, et ta ei olnud üldse sama inimene, kelle pass tal taskus oli, ning loo juhtniidid näivad viivat hoopis Prantsusmaale.

Anni Arro, Angeelika Kang ja Epp Mihkels tutvustavad retsepte, mida nad ise igapäevaelus kasutavad. Valikus on nii traditsioonilisi kui ka trendikaid hoidiseid. Mitmed neist säilivad külmkapis lühemat aega, sobides hästi linnainimesele, kel suurt moosikeldrit pole.

Sisukord:
Kreutzeri sonaat
Saatan
Françoise
Läheb kalliks. Sündinud lugu
Kellel on õigus?
Peremees ja sulane
Isa Sergius
Kaks eri versiooni puukoorest katusega taru ajaloost
Võltsitud kupong

Sisukord:

Suudlus
Poisikesed
Kaštanka
Preili N. N. jutustus
Pealkirjata
Magada tahaks
Stepp
Ebameeldivus
Tuled
Kaunitarid
Nimepäev
Haigushoog
Kingsepp ja paharet
Kihlvedu
Igav lugu
Gussev
Naised
Duell

Sisukord:

Rünnak.Volontääri jutustus
Metsaraiumine. Junkru jutustus
Kaukaasia-mälestustest. Degradeeritu
Markööri märkmed. Jutustus
Sevastoopol detsembrikuus
Sevastoopol mais
Sevastoopol 1855. aasta augustis
Laul lahingust Mustal jõel 4. augustil 1855. aastal
Tuisk. Jutustus
Kaks husaari. Jutustus
Mõisniku hommik