Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud
Sügisel on mõnus filosofeerida
Vaata veel"Ühe põhjuse leidmist pean ma paremaks Pärsia kuningatrooni omandamisest."
"Kuivõrd vabadus on eelistatavam orjusest, sedavõrd on vaesus demokraatlikus riigis eelistatavam sellest, mida ainuvõimu riigis õnneks nimetatakse."
Raamat on pühendatud antiikatomistika väljapaistva esindaja Demokritose (u. 460-u. 370 e.m.a.) elu ja õpetuse vaatlusele. Demokritost on näidatud sügavamõttelise õpetlasena, kirgliku tõeotsijana, oma aja usundilis-mütoloogiliste kujutluste vastu võitlejana. Tema geniaalsed natuurfilosoofilised aimused, viljakad mõtted sotsiaalfilosoofia ja eetika vallas, mida arendasid edasi Epikuros ja Lucretius, on jätnud sügava jälje teaduse ja filosoofia ajalukku.
soodukaga
Vaata veelOn väidetud, et Olav Duun on kõigist norra kirjanikest kõige norralikum ja et tema teoste kaudu võib saada parema kujutluse Norrast ja norralastest kui kuskilt mujalt. Tema kalurid on Trøndelagi kalurid ja põllumehed Trøndelagi põllumehed, ent oma kodukoha looduse ja inimeste kaudu on ta suutnud peegeldada kogu Norrat, veel enam, isegi kogu maailma. Ja või öelda, et kõige düünilikum kõigist Duuni teostest on "Inimene ja deemonid" (1938), mis jäi tema viimaseks raamatuks ja kujunes otsekui tema loomingu kvintessentsiks.
Sel õhtul peale taksosse istumist sain aru, et emme oli mingil põhjusel väga tujukas. Enam ei mäleta, mida ma tegin või ütlesin, kuid järsku kuulsin oma ema taksojuhile valjuhäälselt ütlemas: „Nüüd viime selle tüdruku lastekodusse!“.
Rõõmupallist ja säravast tibust sai koduses keskkonnas üha rohkem endassetõmbunud ja ümbrust tunnetav, kaaluv ja mõõtev väike tüdruk.
Teadlikult ja sügavalt rõõmu tunda on võimalik ka juhul, kui oled kogenud elu sügavamat ja tumedamat poolt – tulnud läbi hetkedest, kus valu on rohkem kui võlu ning puudub hellus ja maailma toetus. „Rõõmu 50 roosat varjundit“ on teejuht, mis julgustab ja innustab lugejat mitte ainult ületama elu raskusi, vaid ka avastama rõõmu igas hetkes. Oma isiklikele elukogemustele toetudes annab autor nõu, kuidas astuda välja elu varjukülgedest ning märgata elus ka teisi värve peale halli ja musta.
Soovi korral võid avastada, kuidas ennast ja oma valikuid aktsepteerida, õppida iseennast ja oma keha armastama ning suures kirjus maailmas leida sobiv, toetav ja armastav kaaslane või mõista, kui imeline sinu elu juba on.
Raamatus leidub ka nippe, kuidas navigeerida tänapäeval nii populaarses online-kohtingute keskkonnas.
„Su elu on värviküllane sündmus – anna endale võimalus seda nautida ja kogeda täies võlus, armastuses ja rõõmus!“
Silja Siller on heaolukoolitaja ja -treener ning joogaõpetaja. Ta on selles valdkonnas töötanud üle 25 aasta ning teinud seda ka väljaspool Eestit – peamiselt Taanis ja Kanadas. Silja juhib ka taskuhäälingusaadet „Heaolu jutud“.
„Maailmas, mis on sageli täis ebakindlust, soovin olla rõõmusaadik ja majakas, tuletades meile kõigile meelde, et me armastaksime sügavalt, avastaksime kartmatult, võtaksime omaks elu erakordse teekonna ja paneksime oma südametesse idanema rõõmuseemne,“ ütleb Silja.
Romaani peategelaseks on ajalooline isik Hermann Karnau, kes oli Hitleri Berliini punkri valvur ning lääneliitlaste jaoks füüreri surma esimene tunnistaja. Selle umbes kolmekümneaastase mehe jumalaks on hääl.
1940. aasta septembris koostab Hermann Karnau plaani, kuidas süstemaatiliselt uurida inimhääle fenomeni. Ta muutub fanaatiliseks kogujaks, salvestades rindel surevate sõdurite viimseid hääli. Lõpuks saab Karnaust natsionaalsotsialistide teenistuses julmi eksperimente teostav inimhääle manipulaator. Raamatu tegevus hüppab 1945. aastast 1992. aasta suvesse, mil salvestatud hääled elustavad taas mineviku.
143-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat sarjast Suuri mõtlejaid Eesti Raamat 1978
Uued tooted
Vaata veelOled proovinud lõpetada muretsemist, alla suruda viha ja vaigistada ärevust, aga midagi ei muutu? Tundub nagu su enda keha töötaks sinu vastu?
„Aju lahtisõlmimine“ on lihtsasti loetav ja teaduspõhine käsiraamat kõikidele, kes tunnevad, et on depressiooni, ärevuse või viha lõksus, aga ei oska sellest nõiaringist omal jõul enam välja pääseda.
Tunnustatud neuroteadlane Faith G. Harper selgitab mõnusalt humoorikas võtmes ja justkui hea sõber, mis su ajus toimub, kuidas negatiivsed mõttemustrid tekivad ning kuidas mõtlemist ja käitumist lihtsate ja praktiliste võtete abil samm-sammult muuta.
Ülemaailmse uuringufirma Gallupi andmetel ei tee 77 protsenti kogu maailma töötajaskonnast tööd hinge ja pühendumusega. Töö juures tuntava igavuse või tülpimuse eest ei maksa inimesed lõivu mitte ainult oma heaolu ja õnnega, vaid see läheb maailmamajandusele maksma üüratuid summasid.
Rahvusvaheliselt tunnustatud tööõnne ekspert Stella Grizont õpetab, kuidas tööst rohkem rõõmu tunda ning kuidas võtta ohjad töisel teekonnal enda kätte. Läbi kaheksa konkreetse sammu saad teada näiteks seda, kuidas edukalt juhtida oma mõtteid, meeleolu ja aega, kuidas pidada keerulisi vestlusi ning toime tulla hirmu ja ebakindlusega.
Võime end õnnitleda, et raamat „Tööõnne meetod“ on emakeeles ilmunud. Stella Grizont ei õpeta lugejat muutlikul ajal üksnes tööl õnnelik olema, vaid suunab leebelt elu ohjad enda kätte haarama; väliste edumärkide asemel tuleb otsida vastuseid ja kooskõla enda seest: „Rahulolematus, igavus, õnnetu olek või lihtsalt entusiasmipuudus ei ole ainult teie süü, aga teie asi on sellega midagi ette võtta.“
Tiina Saar-Veelmaa psühholoog ja tööõnne uurija
Eeva Pargi esimene luulekogu "Mõrkjas tuul" ilmus 1983. aastal. Selle raamatuni siin on kirjanik läbi käinud pika teekonna. "Hundirattas" vaatleb luuletaja maailma ühtaegu isiklikust ja üldisest perspektiivist. Ta tunnetab omaenda keha reaktsiooni katsumustele ja vaatleb terava pilguga seda maailma, kuhu kirjanikuteekond on teda viinud, olgu see Helsingi, Iirimaa, laulupidu või kaubanduskeskus. Siin on luuletusi, mis on inspireeritud armsatest kaasteelistest, ja luuletusi, mis kannavad endas Eeva Pargile omast ilmaelu ja loodusilma läbipõimituse ideed.
Eeva Pargi luules elab terve maailm.
Valgusel on mitu nime.
Eeva Park on luuletaja, prosaist ja tõlkija. Tal on seni ilmunud neli romaani, viis novellikogu ja viis luulekogu. Tema teosed on pälvinud auhindu ja neid on tõlgitud inglise, leedu, norra, prantsuse, rootsi, saksa, soome ja ungari keelde.
Autor kommenteerib teost:
Kirjandusprofessor Rein Veidemann on paigutanud „Raisakullide“ esimese ja teise osa eesti kirjanduse tüvitekstide hulka. Pärast seda ilmusid ka „Raisakullide“ kolmas ja neljas osa, mis teoreetiliselt oleks pidanud ilmuma vahetult pärast Eesti iseseisvuse taastamist, kuid romaan jäi kauaks lõpetamata, sest autoriga juhtus see, mida tavaliselt autoritega ei juhtu – algas teenistus iseseisvuse taastanud riigi diplomaadina, mis nõudis endale kogu aja ja energia rohkem kui paarikümneks aastaks. Kustutades ja täiendades muidugi arvet ei peeta, kuid võib öelda, et selles „Raisakullide“ lõppvariandis tuli eelmiste trükkidega võrreldes muuta umbes veerand romaani mahust. Nüüd on kõik osad lõpetatud ja esmakordselt ühtede kaante vahel.
Kunstnik kommenteerib teose kujundust:
Kõik pead kaanel vaatavad/jälgivad ümbritsevat maailma, kuid nende teadmata on tänu füüsikaseadustele maailmapilt alati tagurpidi ehk siis pisut ebaharilik ja pea peale pööratud… Muuseas – on tehtud katseid, kus katsealuste vaade pööratakse vastavate prillide abil 180 kraadi elik pea peale, kuid paari päevaga katsealused harjuvad selle vaatega ja tajuvad seda jälle tavalise ehk siis päris õigetpidi maailmana.
Aliis Aalmanni novellides tegutsevad enamasti tüdrukud ja noored naised, kes elavad oma elu praegusel 21. sajandil. Neis lugudes avalduvad Eesti elu äärealad, olgu see lapsepõlv väikelinnas raudtee ääres, kokkupressitud elu väikeses korteris või piiride katsetamine laste mängudes. Põlvkondi liitva punase niidina kannavad mitmeid novelle lapse suhted vanavanematega – teretulnud ühenduslülid katkestuste kultuuris.
Käesoleva raamatu eelviimane novell „Mina ei käinud siis veel koolis“ võitis niihästi ajakirja Looming auhinna kui ka Friedebert Tuglase novelliauhinna.