Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud
Lemberomaanid kergeks suviseks lugemiseks
Vaata veelSophiet läbib "elekter" ja vägagi meeldiv tunne. Med-vend saab kuulda kummalise loo Sophie elukäigust. Sündmustejada alguspunktiks saab tehing Saksa ärimehest isa ja türklasest äripartner Mustafa vahel viimase tütardega, kellest Sophie ema antakse haaremist pealekauba.
Lugejale kangestub magus-õudne lugu, mis paneb tõdema, et pole midagi uut siin päikese all, ka kõige rabavamad käitumisnormid on ammuilma läbi kogetud.
Hoogsas ja köitvas päeviku-stiilis kirjutatud romaan, mille järelelainetus jääb pikaks ajaks virvendama.
"Allikas" on lugu andekast arhitektist Howard Roarkist, kes peab ägedat võitlust konventsioonidega, ning tema kirglikust armastusloost erakordse naisega, kes on ühtaegu nii ta armastatu kui vaenlane. Samal ajal on see ka lugu looja kompromissitusest ja hinnast, mis selle eest maksta tuleb.
Randi kangelased on eredad, monumentaalsed ja meeldejäävad ning ka nende vastasseisud on suurejoonelised ja võimsad. Nendega ei pruugi nõustuda, kuid unustada pole neid ka kerge.
soodukaga
Vaata veel1980. aasta sügisel allkirjastasid 40 haritlast kirja, mis hoiatas venestamispoliitika eest ja virgutas tublisti eestlaste eneseteadvust. Andres Tarandi "Kiri ei põle ära" on isiklik tagasivaade "40 kirja" saamisloost ja sellele järgnenud sündmustest.
Kuulsuste mõtteteri ja tähelepanekuid.
Pankur on inimene, kes laenab teile vihmavarju siis, kui päike paistab, ja nõuab tagasi, kui sadama hakkab. Mark Twain (1835–1910)
Sisukord: Sissejuhatus Historiograafia Allikad LINNASIIRE Linnade arengu üldjooni Pealinn Tallinn Ülikoolilinn Tartu ja tööstuslikud piirilinnad Narva ning Valga Kuurordilinnad Pärnu, Haapsalu ja Kuressaare Vanad maakonnalinnad Viljandi, Rakvere ja Võru Tööstuslikud väikelinnad Türi ja Kunda LINNARAHVASTIK Linnarahvastiku dünaamika Linnarahvastiku loomulik iive Linnarahvastiku mehhaaniline iive Linnarahvastiku vanuseline ja sooline koosseis Linnarahvastiku rahvuslik koosseis LINNARAHVASTIKU SOTSIAALNE KOOSSEIS Töölisklass Kodanlus Väikekodanlikud keskkihid LÕPPMÕTTEID JA JÄRELDUSI LISA Eesti linnade suurtööstustööliste arv 1. jaanuaril 1939 KASUTATUD ALLIKATE JA KIRJANDUSE NIMEKIRI
Kõpp oli üks suurtest eestlastest, kes alates 19. sajandi viimasest kümnendist mõjutasid ligi viiekümne aasta jooksul Eesti elu, panid aluse meie omariiklusele ja pidid nägema ka selle hävingut. Eesti aja- ja kultuuriloo ühe parima tundja avarapilgulise ja mõistva suhtumisega kirjutatud ning paguluses Rootsis ilmunud kultuuriloolise kallakuga mälestustes "Mälestuste radadel" (I–IV, 1953–1987) jõuab autor meenutustega lapsepõlvest 20. sajandi teise kümnendi lõppu, Esimese maailmasõja, Saksa okupatsiooni ja Vabadussõja aega. Eesti luteri kiriku juht ja Tartu ülikooli rektor, usuteadlane ja ajaloolane Johan Kõpp sündis 9. novembril 1874 Viljandimaal Holdre vallas kutsari pojana. Kõpp õppis Valga koolides ja Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis, lõpetas 1906 Tartu ülikooli usuteaduskonna, oli Eesti Üliõpilaste Seltsi liige ja kauaaegne vilistlaskogu esimees. Ta kuulus ajalehe Postimees toimetusse, oli Pärnu gümnaasiumide usu- ja eesti keele õpetaja ning pikemat aega Laiuse kiriku õpetaja. Kõpp võis tegeliku usuteaduse professorina aastast 1916 esimesena Tartu ülikoolis õpetada eesti keeles, oli 1919–1939 sama aine professor, usuteaduskonna organiseerija ja dekaan, 1923–1928 ülikooli prorektor ja 1928–1937 rektor, ülikooli koguduse eesti pihtkonna õpetaja ja 1939–1944 Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piiskop. Kõpp põgenes 1944. a septembris Rootsi, kus tegutses edasi piiskopi ja 1957. aastani peapiiskopina. Ta kuulus Kristliku Rahvaerakonna nimekirjas Asutavasse Kogusse ja andis mh lõpliku kuju Eesti iseseisvuse manifestile ning oli 1939–1940 Riiginõukogu liige. Kõpul on olnud suur osa luteri kiriku töö korraldamisel vaba rahvakiriku aate järgi ja Tartu ülikooli rahvusülikooliks kujundamisel. Ta oli kodumaal juhtivalt tegev väga paljudes organisatsioonides. Tartu ülikool valis ta 1934 oma audoktoriks. Johan Kõpp suri 21. oktoobril 1970 Stockholmis ja on maetud Stockholmi Metsakalmistule.
Uued tooted
Vaata veelKuigi teismelist Fauri köidab üksinduse imeline maailm, kannustab teda ka soov olla keegi teine, igatsus saladusliku muu järele.
Nii leiab ta endale eeskujuks vanema noorhärra, kelle põnevasse ellu püüab ta päev-päevalt üha enam sulanduda.
Paraku muutubki mõlgutamisi ette kujutatu reaalsuseks, võimaluseks osaleda hoopis teistsuguses maailmas, mõõtmatult erinevas, kus ta tegelikult elab.
Ümbritsev kiretus seevastu lisab kentsakaid varjundeid president Urho-Urhole, kes hea tahte saadikuna juhtub naaberriiki külastama.
Meisterlikult loodud tegelaskujude seas eristub ehk enim raamatu teine peategelane Mirt, kelle unistus valgest vannikohvikust realiseerub suletud ühiskonnale ja väikelinnale kohaselt aga hoopis ootamatul kujul.
Ignar Fjuk sündis Tartus, päeval, mil Stalinit maeti ja seetõttu pool linnast nuttis, teine aga varjas truult rõõmupisaraid. Ta on omandanud magistrikraadi Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, teeninud elatist linnaplaneerija, arhitekti ja ajakirjanikuna, tegutsenud kunstniku ja pedagoogina ning istunud rahvaesindajana Toompea suures saalis ajal, kui poliitika eesmärgiks oli eelkõige veel ühishüve.
Ajalooõpetaja Hugo Lind sõidab koos rühma kaasmaalastega Capri saarele toidu- ja kultuurireisile. Reisikorraldajaks on Belmonte Travels eesotsas asjatundliku ja nutika Laraga. Meeleolu on ülev ja rühm naudib kõike, mida paradiisisaarel on pakkuda.
Ent idüllile langeb vari, kui kuulsa Salto di Tiberio kalju alt merest leitakse surnukeha. Kes on hukkunu ja miks tal on taskus Belmonte Travelsi brošüür? Tundub, et kõigil on midagi varjata, Hugo ja Lara mässitakse ootamatult kummalisse uurimisse lõõskava päikese all. Kas paradiisi on salamahti roomanud madu, kas kellelgi reisijate hulgast on saarele tulekuks veel mingi muu põhjus peale selle ilu nautimise?
„Capri juhtum” on Anders ja Anette de la Motte uue krimisarja „Mõrv päikese all” esimene osa.
Anders de la Motte on endine politseinik ja turvaülem ning Rootsi üks hinnatumaid põnevuskirjanikke. Tema raamatuid on tõlgitud ligi kolmekümnesse keelde ja müüdud üle kogu maailma miljonites eksemplarides. Ta on pälvinud rea auhindu, muuhulgas Rootsi krimiakadeemia debütandi auhinna 2010. aastal ja Rootsi parima kriminaalromaani auhinna 2015. aastal. „Capri juhtum”, mille ta kirjutas koos abikaasa Anette de la Mottega, on tema neljateistkümnes raamat.
Anette Ferragamo de la Motte on endine keeleõpetaja, õpikute autor ja toimetaja. Anette on Itaalia päritolu, tema juured on Campanias ja Emilia-Romagnas, kus ta lapsena palju aega veetis. Täiskasvanuna on ta terve Itaalia läbi reisinud, kuid pöördub sageli tagasi Napoli lähedal asuvasse Melito Irpino külla, kus tema pere peab juba neljandat põlve mainekat restorani Antica Trattoria Di Pietro. Abikaasaga ühistöös kirjutatud „Capri juhtum” on tema ilukirjanduslik debüüt.
„Suveaja” kangelanna Gina Greenhillsi abielu on karile jooksnud, äri ohus ja isegi pikisilmi oodatud soojamaapuhkusest ei saa asja. Ootamatult pakutakse talle tööampsu tema sünnilinnas Southdownis, kus tuleks lahendada isepäise vanaproua Maudie häärberist kadunud väärtuslike antiikesemete mõistatus. Gina ja Eve pagesid sellest Inglismaa lõunaranniku kuurordist esimesel võimalusel, Ruth aga jäi. Nüüd on see kooliaegne sõpruskond uuesti koos ja üksteisel abiks. Vanu tuttavaid on teisigi, näiteks Gina omaaegne kohmakas tantsupartner Daniel Napier, kellest on saanud šikk mees. Suur suvi, sillerdav meri, päike, töö ja seltskond – ning endalegi ootamatult hakkab Ginale siin nii meeldima, et ta otsustab jääda ja vanas kohas uuesti alustada. Jätkub ka närvikõdi, sest elul on varuks nii mõndagi.
Oxfordi ülikooli juristidiplom taskus, töötas Maeve Haran ajakirjanduses ja televisioonis, kuni 2014. aastal ilmus tema esimene raamat, nüüdseks 26 keelde tõlgitud romantiline lugu „Kõik olemas” („Having It All”). Tänaseks on lisandunud kaksteist kaasaegset elu käsitlevat ja kaks ajaloolist romaani ning üks mitteilukirjanduslik teos. 2023. aastal ilmus eesti keeles Harani romaan „Puhkus Itaalias”.
Raamatu keskmes on autor ise, igavene heidik rõõmutul elupõlisel teekonnal läbi natsismi ja kommunismi Ameerikasse maapakku. Ehkki Norman Manea raamat on mitmes mõttes memuaarne, on see samas sügavalt meelekujutuslik teos, mis hõlmab aega ja ruumi, elu ja kirjandust, unenägu ja tõelisust, minevikku ja olevikku. Eluloolised sündmused sulavad ühte ajalooliste seikadega, mis seovad üksikisiku ikka ja jälle kollektiivse saatusega. Manea räägib 20. sajandi kõige julmemast ajajärgust ning sellele järgnenud võistlushimulisest ja mõnikord küünilisest tänapäeva ühiskonnast.
Olles ühtaegu ahistav mälestusteraamat ja ambitsioonikas eepiline projekt, saavutab „Huligaani tagasitulek” eriomase sisemise harmoonia, kui äng läheb üle peeneks irooniaks ja burleskseks fantaasiaks. Huvitavalt kirjutatud ja säravalt sõnastatud teose autor tajub teravalt, milline tohutu vägi on inimlikul kurjusel ja headusel, kuulekusel ja ausameelsusel.
„Huligaani tagasitulek” ilmus 2003. aastal ja pälvis 2006. aastal maineka kirjanduspreemia Prix Médicis Étranger’.
President Bill Clintoni Oslo visiidi ajal laseb julgeolekumeeskonda kuulunud Harry Hole kogemata maha Ameerika salateenistuse agendi. Juhtumi kinni mätsimiseks tuleb Harryl jätta oma senine amet ja võtta vastu ametikõrgendus. Uuel ametikohal satuvad ta kätte paberid, mis puudutavad haruldase ja palgamõrtsukate seas hinnatud relva salakaubavedu. Samasuguse relvaga on omakorda seotud hiljuti toimunud mõrv ning Harry tähelepanu paelub neonatside tegevus Norras. Kui seosed viivad Teise maailmasõja aegadesse ja SS-mundrit kandnud norra vabatahtlikeni, on ta kindel, et keegi on võtnud kohtumõistmise oma kätesse.
Jo Nesbø on Norra kirjanik ja muusik, endine börsimaakler, kes pühendus kirjutamisele pärast oma esikromaani „Nahkhiirmees” suurt menu. Kriitikud on tunnustanud teda kriminaalromaani piiride avardamise ning kõrge kirjandusliku kvaliteedi eest. Eelkõige inspektor Harry Holest jutustav krimisari on võitnud mitmeid auhindu. „Punarind” on sarja kolmas romaan. Lisaks laialdasele tunnustusele Norras valis ajakiri TIME 2023. aastal „Punarinna” 100 kõigi aegade parima kriminaalromaani hulka. Jo Nesbø raamatuid on müüdud kogu maailmas enam kui 60 miljonit eksemplari ning neid on tõlgitud rohkem kui 50 keelde.
Kordustrükk.
HOIATUS!
See raamat ei taha TÕEPOOLEST, et teda loetaks.
Tahad lugeda imenunnut väikest raamatut – võta mõni teine!
See raamat hammustab, tembutab ja lollitab.
Aga … kui raamatut kenasti ja ettevaatlikult patsutad, siis õnnestub seda lugeda. See muutub imeliseks elavaks, jonnakaks ja suisa maagiliseks pildiraamatuks, mille autoriks on väike naljakas härra David Sundin.
Kas tekkis juba huvi raamatut lugema hakata?
Ei!
Suurepärane.
Miami Beachi rannal seisva häärberi all on peidus kahekümne viie miljoni dollari eest kulda. Halastamatud kaabakad on seda aastaid jahtinud. Jõugu eesotsas on elajalike himudega Hans-Peter Schneider, kes elatab ennast rikkurite jubedate kujutelmade teokstegemisega.
Nende vastas seisab maja hooldav nooruke Cari Mora. Neiu on põgenenud oma kodumaalt Colombiast džunglisõja vägivalla eest ja elab Miamis ajutiselt kaitstud isiku hapra staatuse najal. Ta teeb leivaraha teenimiseks väga mitmesuguseid töid. Kaunis Cari jääb silma viimaks ometi peidetud aardeni jõudnud Hans-Peterile. Aga Cari Mora oskab üllatavaid asju ja tema elutahet on varemgi proovile pandud.
Meeste iha ja naiste ellujäämissoovi vahel hiilivad ringi koletised. Viimase saja aasta jooksul ei ole keegi suutnud manada neid esile verd tarretama panevamana kui sädelev Thomas Harris. „Cari Mora” on „Voonakeste vaikimise” autori Harrise kauaoodatud kuues romaan.
„Hannibal Lecteri keha võib ju olla mujal, aga tema vaim on taas siin … „Cari Mora” on väga iseäralik ja pentsik raamat, mis on peaaegu täielikult pühendatud inimjulmuse võigaste äärmuste kirjeldamisele.” – The Spectator
Prantslannast ema ja süürlasest isa vanima poja lugu viib meid kolonel al-Gaddafi Liibüast Hafez al-Assadi Süüriasse, põigates ka Bretagne’i, Rennes’i ja Cap Fréheli. Sarja teine osa hõlmab aastaid 1984–1985.
„Tuleviku araablane. Lapsepõlv Lähis-Idas (1978–2011)” on hinnatud koomiksikunstniku Riad Sattoufi 6-osaline autobiograafiline sari. See on üks viimase kümnendi menukamaid prantsuse graafilisi romaane, mida on kokku müüdud üle kolme miljoni eksemplari. Teos on pälvinud Prantsuse tähtsaima koomiksiauhinna Le Fauve d’or’i ning sari on tõlgitud rohkem kui 20 keelde. Aasta koomiksi auhinnaga on tunnustatud ka tõlkeid.
Riad Sattouf on prantsuse-süüria karikaturist, koomiksikunstnik ja filmirežissöör, kelle käekirja tunnevad lugejad üle maailma iseloomuliku graafilise joone ja satiiriliste argielu anekdootide poolest. Aastatel 2004–2014 töötas Sattouf Prantsuse satiirilises nädalalehes Charlie Hebdo, kus ilmus tema tuntud koomiksisari „Noorte salajane elu” („La vie secrète des jeunes”). Sattoufi meisterlikud ja leidlikud pildid on põimitud lapseliku naiivsuse, ajaloolise konteksti ja teravmeelse huumoriga sedavõrd tabavalt, et kutsuvad lugejas esile vaheldumisi külmavärinaid ja naerupuhanguid.