Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Adrian Albert Mole laseb jälle päeviku kaudu kiigata oma liigutavalt jaburasse ellu. Ta on lõpuks ometi vähemalt füüsiliselt täiskasvanuks saanud, kuid tema kirjutatud päevaraamatu lehekülgedelt vaatab endiselt vastu juba ammu tuttav poisike. Olles viimaks hüvasti jätnud jumaldatud Pandoraga, otsib ta nüüd lohutust Bianca käte vahel ning loodab nõudepesijana töötades ja oma eepilisele romaanile punkti panna püüdes, et au ja kuulsus ei lase end enam kaua oodata.

Umbes kümneaastaseks saades või varemgi hakkavad paljud tüdrukud huvi tundma, mis nende kehaga toimub. Tihti ei ole just lihtne täiskasvanutega sel teemal rääkida. See raamat on nagu veidi vanem ja targem sõber, kes räägib tüdrukule kõik sellest, mis tema kehaga murdeeas toimuma hakkab. Esiteks saab vastuse kõikidele küsimustele menstruatsiooni kohta: millal, miks ja kuidas see algab, kuidas selleks valmistuda, kuidas hakkama saada "päevade"-aja tujumuutustega jne. Peale selle annab Vic Parker sõbralikku nõu, kuidas jääda kogu murdeea tohuvabohu keskel iseendaks ning tunda sellest imelisest ajast rõõmu.

Akne on üks maailma populaarsemaid uusi koomikseid, mis meie lugejatele tuttav Postimehe koomiksiribast. Jeremy Duncan on 15-aastane rokkar, kes võitleb igavuse, maailmavalu ja oma vanematega. Tabav kirjeldus teismelise elust, milles jagub äratundmist kõigile.

„Andreas Kakssilm ja Lohekoopa saladus“ on lugu paljust, kuid kõige rohkem on see lugu kolmest sõbrast, kes põgenevad kodumaalt ning hakkavad merd sõitma. Nad ei kuuletu kellelegi ning sõidavad ise oma lipu all. Allumatuse tõttu on nad hakanud mereröövliteks, kuigi ise nad röövimas ei käi. Ka muidu on nad ühed veidrad mereröövlid – hoolivad loodusest ja keskkonnast, on ausad ega laamenda. Peategelane Andreas käib ettekuulutuse rada, ise seda teadmata. Märkamatult kistakse tema ja terve meeskond hämarasse ja äärmiselt ohtlikku seiklusesse, mis peidab ka müstilist aaret. Aaret aga kaitseb lohe.

«Pelikani memorandum» algab kahe Ülemkohtu liikme mõrvaga. Mõrvade motiivini jõuab Darby Shaw, õigusteaduskonna üliõpilane, ja kirjutab selle kohta memorandumi. Siis äkki on ta ise tagaotsitav ja hädaohus ning peab tegema, mida suudab, et ellu jääda ning ohtlikud kurjategijad paljastada. Raamatu põhjal on tehtud menukas film, peaosades Julia Roberts ja Denzel Washington. Enamikus Grishami raamatutes on peategelasteks juristid. Sageli kuulavad nad oma südametunnistuse häält ning asuvad õigluse eest võitlema, isegi kui see pole neile endale kasulik. Oma viimastes romaanides on Grisham näidanud ka ahnuse ja karjäärihimu laostavat mõju inimesele.

Olen üle poole sajandi maailmas rännanud ja alati on mind paelunud rikkumata loodus ja põlisrahvad. Miks? Rikkumata loodus seepärast, et selle väärtustamine on olnud mu tegevuste ja huvide keskmes kogu elu. Põlisrahvad seepärast, et paljudel neist on õnnestunud elada pikka aega samal maa-alal nõnda, et nad oma eluümbrust lootusetult nässu pole keeranud. Mismoodi on see neil korda läinud? Põlisrahvaste juures käies olen seda küsimust alati meeles kandnud ja sellele vastust otsinud. Lihtsat ja ühest seletust pole saanud, küll aga näinud ohtralt eri rahvaste iseäralikke hoiakuid ja arusaamu, mille üle omapead edasi mõlgutada. Kõike seda olen siia raamatusse põiminud.

Kümnete maailma põlisrahvaste seast, kellest kirjutada oleksin tahtnud, valisin välja kaksteist, kes elavad Eestiga võrreldes õige erinevates loodusoludes. Rahvad on raamatus järjestatud alates Arktikast, edasi liigun parasvöötmesse ning lõpuks kirjeldan troopikas asuvaid rahvaid. Eri maailmajagudes põikame rahvaste juurde, kelle koduseks eluümbruseks võivad olla metsad, mäed, rohtlad või meresaared. Igal sellisel rahval on vastavalt eluümbrusele välja kujunenud teatud omailm ehk nende traditsioonid, kombed ja veendumused.

"Saint-Pholieni kiriku poodu" on üks paremaid Maigret'-lugusid, milles kuulus politseikomissar endale vanajumala õigused võtab. Üks saladuslik ja närvitsev reisija jääb Saksa-Hollandi piiri lähedal raudteejaamas ilma oma kohvrist ning laseb ennast Bremenisse jõudnult maha. Komissar Maigret'l, kes seda enesetappu läbi lukuaugu pealt näeb, tuleb nüüd välja selgitada, mis õigupoolest toimus ning kes oli too saladuslik reisija. Varsti saab selgeks, et ta ei olnud üldse sama inimene, kelle pass tal taskus oli, ning loo juhtniidid näivad viivat hoopis Prantsusmaale.

USA presidendi John Fitzgerald Kennedy hiilgav tähelelend, tema ja ta venne Roberti traagiline surm on ajendanud looma arvukaid raamatuid ja filme. Millised võimsad jõud käsutasid palgamõrvareid? Kas Valge Maja turvateenistus oli tasemel? Mida peaks tegema selliste kurbmängude vältimiseks? Riigipea salateenistuse suurt vaprust, nutikust ja ennastsalgavust nõudvat tööd käsitlebki Jeffrey Archer selles romaanis. Rohkete huvitavate faktide kõrval on siin ka lennukat kirjanikufantaasiat, sest presidendi rollis kujutleb autor mõrvatud Johni ja Roberti nooremat venda, senaator Edward Kennedyt.

Elus pettunud kindlustusametniku ellu tuleb suur muutus – ta saab vanaisa testamendiga päranduseks Kanadas Kaljumäestikus asuva Campbelli Naftapuurimise Kompanii. Kuigi vanaisa naftat ei leidnud, uskus ta siiski, et Kaljumäestikus on naftat. Pojapoja ülesandeks jääb vanaisa elutööd jätkata.

Stump Logan on surnud, vähemalt väidavad nii FBI kõiketeadvad instantsid... Kuid kunagine šerif varjus teda taga otsivate politseijõudude eest metsikutesse Apalatši mägedesse ja naaseb nüüd ellu. Kolmekümne viie aasta eest süttis ta südames järelejätmatu vihkamise säde. Nüüd on mehele jäänud veel üksainus eesmärk: tappa Mary Crow. Kui tšerokii hõimu indiaanlaste kokkutulekul Tennessees röövitakse Atlanta abiprokuröri Mary Crow kolmekuine ristitütar, arvab naine miskipärast raudkindlalt, et vanad õudused algavad taas täie hooga...Ta liigub last otsides mööda jälgi, mida jäetakse spetsiaalselt kunagisele tšerokiide Pisarate rajale. Mary jälitab meest, kes jälitab teda. Tema ümber varisevad kokku teiste elud. Mary ise on peagi silmitsi tolle mehe vihkamisega, oma perekonna traagiliste saladustega ja teadmisega, et kui varem hukkusid teised, siis nüüd on kord tema käes...

Käesolevas raamatus leiab kinnitust tõde, millest vanad laulikud on laulnud: "Õnnetuses peitus õnn, öö mul päikesepaisteks on." Ema Basilea Schlink toob meie elu hinnalised väärtused kui aarded esile seal, kus neis kõige vähem ootame -- kannatuses.

Karl Rumor (1886-1971), sajandi alguse aktiivseid revolutsioonitegelasi, hilisem eesti Vabariigi aegne tuntud poliitik ja ajakirjanik, kirjutas end eesti kirjandusse põhiliselt 1920-ndail aastail ilmunud novellidega. Kirjaniku ainsaks romaaniks jäi emigratsioonis valminud ja 1960. a. võõrsil trükitud "Krutsifiks". Valdavalt kahe peategelase, prohvetikalduvusega Antenori ja tema mustanahalise kaaslase Mario varal kujutatakse selles naturalistliku värvikusega üht dramaatilist usuliikumist sajandivahetuse Brasiilias. Teispool sündmustikukirevust aimub romaani avaramgi tähendus kui inimolemuse hämarate tagamaade eritluskatse. Jutustus inimhingede põuast ja põlemisest.

"Tapa kohe, maksa hiljem" sisaldab kolm lühijuttu Nero Wolfe'i juurdlustest. Kõik kolm puudutavad Wolfe'i ja tema majakondseid tavalisest lähemalt.

"Põhjavalgus" on Raimond Kaugveri seni ilmumata esikromaan, mille autor kirjutas Vorkuta vangilaagrites viibides. Nüüd on see esmakordselt lugejate ees: 60 aastat pärast käsikirja lõpetamist, 15 aastat pärast kirjaniku surma. Tekst on kirjastatud sisuliste muutusteta. See on otse vangilaagrist edastatud poliitvangide sõnum nõukogude riigist igale ausale inimesele maailmas.

Anni Arro, Angeelika Kang ja Epp Mihkels tutvustavad retsepte, mida nad ise igapäevaelus kasutavad. Valikus on nii traditsioonilisi kui ka trendikaid hoidiseid. Mitmed neist säilivad külmkapis lühemat aega, sobides hästi linnainimesele, kel suurt moosikeldrit pole.

Kogumikus on 94 novelli ning lühijuttu.
Sisukord
– Pühadeaegne kohustus. Tõlkinud V. Linask
– Kaptenimunder. Tõlkinud V. Linask
– Aadlimarssali abikaasa juures. Tõlkinud P. Viires
– Elav kronoloogia. Tõlkinud V. Linask
– Inimese kõnelus koeraga. Tõlkinud M. Nurmik
– Saunas. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Ühed head mõlemad. Tõlkinud V. Linask
– Lootusetu. Tõlkinud V. Linask
– Sekeldus. Tõlkinud V. Linask
– Elu on ilus. Tõlkinud M. Nurmik
– Viimane mohikaanlane. Tõlkinud P. Viires
– Numbritubades. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Diplomaat. Tõlkinud V. Linask
– Kulakupesa. Tõlkinud V. Linask
– Aukraad tühistatud. Tõlkinud P. Viires
– Rahatasku. Tõlkinud V. Linask
– Saapad. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Närvid. Tõlkinud P. Viires
– Suvitajad. Tõlkinud V. Linask
– Redelit mööda ülespoole. Tõlkinud V. Linask
– Intelligentne tümikas. Tõlkinud V. Linask
– Ühe idealisti mälestusi. Tõlkinud M. Nurmik
– Simulandid. Tõlkinud V. Linask
– Luts. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Apteegis. Tõlkinud V. Linask
– Hobuse nimi. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Ei ole saatusest määratud. Tõlkinud V. Linask
– Eksinud. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Jääger. Tõlkinud V. Linask
– Roimar. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Külaline. Tõlkinud V. Linask
– Hobu ja värisev emahirv. Tõlkinud P. Viires
– Lullilööjad. Tõlkinud P. Viires
– Perekonnaisa. Tõlkinud V. Linask
– Külavanem. Tõlkinud V. Linask
– Surnukeha. Tõlkinud V. Linask
– Naissoo õnn. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Köögitüdruk abiellub. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Müür. Tõlkinud V. Linask
– Pärast tuluõhtut. Tõlkinud V. Linask
– Üldharidus. Tõlkinud V. Linask
– Unter Prišibejev. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Kaks lehemeest. Tõlkinud M. Nurmik
– Võõrsil. Tõlkinud V. Linask
– Uneuim. Tõlkinud V. Linask
– Joomatõve arstimine. Tõlkinud M. Nurmik
– Kontrabass ja flööt. Tõlkinud V. Linask
– Niinake. Tõlkinud V. Linask
– Kallis koer. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Üle soolas. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Ilma kohata. Tõlkinud P. Viires
– Vanadus. Tõlkinud V. Linask
– Mure. Tõlkinud V. Linask
– On aga rahvas. Tõlkinud V. Linask
– Kalts. Tõlkinud V. Linask
– Püha lihtsameelsus. Tõlkinud P. Viires
– Naaskel kotis. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Küünik. Tõlkinud V. Linask
– Mari d´elle. Tõlkinud P. Viires
– Antreprenöör diivani all. Tõlkinud V. Linask
– Unenägu. Tõlkinud V. Linask
– Peegel. Tõlkinud V. Linask
– Öö kalmistul. Tõlkinud P. Viires
– Äpardus. Tõlkinud V. Linask
– Debüüt. Tõlkinud P. Viires
– Lastepere. Tõlkinud E. Murdmaa
– Avastus. Tõlkinud P. Viires
– Hingevaev. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Öö enne kohut. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Segadus. Tõlkinud V. Linask
– Joobnu vestlus kaine kuradiga. Tõlkinud P. Viires
– Näitleja hukk. Tõlkinud V. Linask
– Rumal prantslane. Tõlkinud V. Linask
– Anjuta. Tõlkinud V. Linask
– Ivan Matveitš. Tõlkinud V. Linask
– Nõid. Tõlkinud V. Linask
– Mürk. Tõlkinud V. Linask
– Lõputa jutustus. Tõlkinud P. Viires
– Nali. Tõlkinud V. Linask
– Agafja. Tõlkinud V. Linask
– Hunt. Tõlkinud V. Linask
– Kevadel. Tõlkinud V. Linask
– Košmaar. Tõlkinud V. Linask
– Griša. Tõlkinud V. Linask
– Armastus. Tõlkinud V. Linask
– Daamid. Tõlkinud V. Linask
– Tugevad elamused. Tõlkinud V. Linask
– Tuttav mees. Tõlkinud V. Linask
– Õnnepojuke. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Salanõunik. Tõlkinud V. Linask
– Päev maal. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Pansionis. Tõlkinud V. Linask
– Suvitamas. Tõlkinud V. Linask
– Ajaviiteks. Tõlkinud V. Linask
– Märkused

Sisukord:

Suudlus
Poisikesed
Kaštanka
Preili N. N. jutustus
Pealkirjata
Magada tahaks
Stepp
Ebameeldivus
Tuled
Kaunitarid
Nimepäev
Haigushoog
Kingsepp ja paharet
Kihlvedu
Igav lugu
Gussev
Naised
Duell

Prantsuse klassiku 3 lühiromaani -- "Kolonel Chabert", "Gobseck" ja "Hüljatud naine".

Sisukord:

Rünnak.Volontääri jutustus
Metsaraiumine. Junkru jutustus
Kaukaasia-mälestustest. Degradeeritu
Markööri märkmed. Jutustus
Sevastoopol detsembrikuus
Sevastoopol mais
Sevastoopol 1855. aasta augustis
Laul lahingust Mustal jõel 4. augustil 1855. aastal
Tuisk. Jutustus
Kaks husaari. Jutustus
Mõisniku hommik

Adam Hall on üks tosinast pseudonüümist, mida on kasutanud inglise autor Elleston Trevor. Ta on sündinud 1920. aastal Inglismaal. Kirjutama hakkas Teise maailmasõja päevil, kui teenis Briti Õhujõududes. Esimese suurema menu tõi kirjanikule tema sõjatriloogia, mille järgi on vändatud film "Dunkirk". Filmiks on vändatud ka "Quilleri memorandum". Elleston Trevori looming on seiklusliku iseloomuga ja kuulub ajaviitekirjanduse valdkonda. Ent peale põneva süžee on kirjanikul ka tugevat poliitilist närvi ja silma sotsiaalsete probleemide tabamiseks, mis ilmekalt lööb välja tema loomingu paremikus (sõjatriloogia, romaanid "Fööniksi põgenemine", "Quilleri memorandum" jt.)