Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Adrian Albert Mole laseb jälle päeviku kaudu kiigata oma liigutavalt jaburasse ellu. Ta on lõpuks ometi vähemalt füüsiliselt täiskasvanuks saanud, kuid tema kirjutatud päevaraamatu lehekülgedelt vaatab endiselt vastu juba ammu tuttav poisike. Olles viimaks hüvasti jätnud jumaldatud Pandoraga, otsib ta nüüd lohutust Bianca käte vahel ning loodab nõudepesijana töötades ja oma eepilisele romaanile punkti panna püüdes, et au ja kuulsus ei lase end enam kaua oodata.

Umbes kümneaastaseks saades või varemgi hakkavad paljud tüdrukud huvi tundma, mis nende kehaga toimub. Tihti ei ole just lihtne täiskasvanutega sel teemal rääkida. See raamat on nagu veidi vanem ja targem sõber, kes räägib tüdrukule kõik sellest, mis tema kehaga murdeeas toimuma hakkab. Esiteks saab vastuse kõikidele küsimustele menstruatsiooni kohta: millal, miks ja kuidas see algab, kuidas selleks valmistuda, kuidas hakkama saada "päevade"-aja tujumuutustega jne. Peale selle annab Vic Parker sõbralikku nõu, kuidas jääda kogu murdeea tohuvabohu keskel iseendaks ning tunda sellest imelisest ajast rõõmu.

Akne on üks maailma populaarsemaid uusi koomikseid, mis meie lugejatele tuttav Postimehe koomiksiribast. Jeremy Duncan on 15-aastane rokkar, kes võitleb igavuse, maailmavalu ja oma vanematega. Tabav kirjeldus teismelise elust, milles jagub äratundmist kõigile.

„Andreas Kakssilm ja Lohekoopa saladus“ on lugu paljust, kuid kõige rohkem on see lugu kolmest sõbrast, kes põgenevad kodumaalt ning hakkavad merd sõitma. Nad ei kuuletu kellelegi ning sõidavad ise oma lipu all. Allumatuse tõttu on nad hakanud mereröövliteks, kuigi ise nad röövimas ei käi. Ka muidu on nad ühed veidrad mereröövlid – hoolivad loodusest ja keskkonnast, on ausad ega laamenda. Peategelane Andreas käib ettekuulutuse rada, ise seda teadmata. Märkamatult kistakse tema ja terve meeskond hämarasse ja äärmiselt ohtlikku seiklusesse, mis peidab ka müstilist aaret. Aaret aga kaitseb lohe.

* A. Moora. Eestlaste muistsest usundist * A. Vassar. Katoliku kiriku reaktsioonilisest osast eesti rahva ajaloos XII-XVI sajandil * E. Öpik. Protestantistlik kirik Eestis Rootsi koloniaalvõimu perioodil * Ü. Tedre. Riimiline rahvalaul võitluses kiriku vastu XIX sajandil * E. Jansen. Eesti valgustajad-demokraadid võitluses kiriku ja religioosse obskurantismi vastu * E. Laul. Looduseuurijate-materialistide võitlusest religiooni ja idealismi vastu Eestis (XIX sajandi lõpust 1917. aastani) * I. Solomõkova. Reaktsioonilise vaimulikkonna kriitika eesti demokraatlikus graafikas aastail 1905-1907 * G. Lukin. Töölisajakirjandus reaktsiooni- ja uue revolutsioonilise tõusu aastail võitluses usuliste eelarvamuste vastu (1907-1912) * E. Rannik. Kiriku ja riigi vahekord kodanlikus Eestis * H. Saarniit. Kirik kodanlike natsionalistide klassihuvide teenistuses aastail 1920-1940

Serena Frome, anglikaani kiriku piiskopi kaunis tütar, on viimasel õpinguaastal Cambridge'is põgusas armusuhtes vanema mehega ning avastab, et teda õpetatakse välja luureteenistuse tarbeks. Aasta on 1972. Majanduskatastroofiga silmitsi seisva Suurbritannia on lõhki rebinud tööstusrahutused ja terrorism ning ees ootab riigi viies eriolukord. Külm sõda on jõudnud elutusse faasi, aga võitlus jätkub, eriti kultuuririndel. Serena, innukas romaanide lugeja, saadetakse "salamissioonile", mis viib ta paljutõotava noore kirjaniku Tom Haley kirjandust täis maailma. Alguses armastab Serena tema lugusid, seejärel hakkab armastama meest ennast. Kas ta suudab oma väljamõeldud salaagendielu varjata? Ja kes mõtleb keda välja? Et nendele küsimustele vastuseid saada, peab Serena hülgama spioonide kuldreegli – usaldada ei tohi mitte kedagi. McEwani meisterlikkus pimestab meid selles nutikas loos, mis räägib reetmisest ja intriigidest, armastusest ja väljamõeldud minast.

Kas on võimalik elada 21. sajandil "normaalset" elu – töö, lapsed, eluasemelaen, puhkusereisid – ja samal ajal kohelda hoolivalt inimesi ja keskkonda? Leo Hickman teeb ühe aasta jooksul läbi ebatavalise eksperimendi, üritades jälgida, et kõik tema igapäevased valikud ja otsused oleksid eetilised. Ta kutsub endale appi kolm "eetika audiitorit", kes sobravad läbi tema elu pisimadki sopid; palunud abi ja juhtnööre internetist, mattub ta soovituste tulva alla: "Hambaid pese soola ja söögisoodaga!", "Kas sa oled proovinud prügikastist riideid otsida?", "Nõudepesulapi saab ise heegeldada!", "Laste saamine on kõige ebaeetilisem tegu üldse, nii et sellega võiksid nüüd lõpu teha." Ühtaegu vaimukas ja inspireeriv, on see asendamatu käsiraamat kõigile südametunnistusega inimestele.

1884. aasta märtsis teeb mees nimega Moses Wilhelm Šapira väikeses Rotterdami hotellis enesetapu. Ristiusku pöördunud juut, maadeuurija ja suli, kunstikoguja ja võltsija oli omal ajal üks kõige rikkalikum kuju Jeruusalemmas. Tema surm varjutas saladuse, mida pole lahendatud tänapäevani: kas Moosese kümmet käsku selgitavad rulliraamatud, mis leiti Jordaania koobastes, olid ehtsad või võltsing? Briti Muuseumi pakkumine osta need temalt ära miljoni naela eest tekitaski skandaali, mis vapustas krimi- ja arheoloogide ringkondi. Kriitikud on kiitnud ajaloolise materjali ja detektiivijutu sugemete põimumist selles romaanis.

"Albisseri motiiv" (1974) on tänapäeva šveitsi kirjaniku Adolf Muschgi (sünd. 1934) kriminaalse süžeega psühholoogiline romaan dr. Peter Albisseri kummalise kuriteo ajenditest. Peategelase haiguse füsioloogiliste põhjuste otsingul jõutakse selle tegelike ühiskondlike tekitajateni, elutüdimuse juurest äärmise aktiivsuseni – inimsuse nimel.

Kogumik luulevormis palveid.

Oma korteris tapetakse tunutd kinotäht Alina. Kahtlusalused on seotud peamiselt filmibisnisega. Paljud ihkasid arvete klaarimist andeka näitlejannaga, kes oli jõudnud oma kuulsuse tippu. Uurimise käigus aga selgub, et hiljuti juhtus Alinaga võtete ajal rannikul midagi jubedat...

Seesmine õnnetunne ja võime maailma paremaks teha käivad käsikäes. Kui mu tegevus teeb mind õnnelikuks, püüan oma õnne paljundada. Nii suudan luua midagi, mis ehk paljudel teistelgi aitab nende eluprobleemidega hakkama saada. Õnne paljunemiskohaks olemise soovist sündis see raamat esimest korda 2 aastat tagasi väga piiratud tiraažis. Siis palusid paljud, et annaksin välja kordustrüki, kuid tolles hetkes polnud see võimalik. Nüüd on mõtisklused, mis mind on viimase seitsme aasta vältel aidanud maailma enda ümber mõtestada ning seeläbi enda jaoks heledamaks ja õnnelikumaks paigaks muuta, taas kaante vahel ning sel korral olen lisanud tervelt 48 uut mõtisklust, mida polnud esimeses väljaandes. Paljundagem siis taaskord koos õnne, kinkides valgust endale, oma lähedastele ja sõpradele!

"Anna Karenina" (1873-1877) on suuremaid sotsiaalseid romaane mitte ainult Lev Tolstoi kunstilises pärandis, vaid ka kogu vene ja maailma klassikalise kirjanduse ajaloos. Selle väljapaistva teose jäädav ideeline ja kunstiline väärtus seisneb selles, et ta kogu oma rikkaliku ja mitmekülgse sisuga peegeldab vene elu, rahvusliku arengu tähtsamaid probleeme.

Sisukatkend: "Vronski läks konduktori järel vagunisse ja seisatas kupee uksel, et väljuvale daamile teed anda. Seltskonnainimese kogenud vaistuga määras Vronski kohe, ainsa pilgu selle naise välimusele heitnud, ta kuuluvuse kõrgemasse seltskonda. Ta vabandas ja tahtis vagunisse minna, kuid tundis vajadust veel kord teda vaadata - mitte niipalju ta väljapaistva ilu ja selle elegantsuse ja tagasihoidliku graatsia pärast, mis ilmnes kogu ta kujus, vaid just sellepärast, et ta armsa näo ilmes, kui ta möödus Vronskist, oli midagi erakordselt õrna ja hella. Kui Vronski tagasi vaatas, pööras ka daam oma pea. Säravad, tihedate ripsmete tõttu tumedaina paistvad hallid silmad peatusid sõbralikult ja tähelepanelikult Vronski näol, otsekui tunnistades teda, ja pöördusid kohe möödakõndivale rahvajõugule, nagu kedagi otsides. Selles lühikeses pilgus jõudis Vronski märgata mahasurutud elavust, mis mängles ta näol ja tuksles ta säravates silmades ning painutas ta punased huuled vaevu märgatavaks naeratuseks. Nagu oleks mingi üleküllus täitnud kogu ta olemuse, nii et see tahtmatult avaldus kord ta pilgu säras, kord naeratuses."

Sisukord:
Kreutzeri sonaat
Saatan
Françoise
Läheb kalliks. Sündinud lugu
Kellel on õigus?
Peremees ja sulane
Isa Sergius
Kaks eri versiooni puukoorest katusega taru ajaloost
Võltsitud kupong

"Saint-Pholieni kiriku poodu" on üks paremaid Maigret'-lugusid, milles kuulus politseikomissar endale erilised õigused võtab. Üks saladuslik ja närvitsev reisija jääb Saksa-Hollandi piiri lähedal raudteejaamas ilma oma kohvrist ning laseb ennast Bremenisse jõudnult maha. Komissar Maigret'l, kes seda enesetappu läbi lukuaugu pealt näeb, tuleb nüüd välja selgitada, mis õigupoolest toimus ning kes oli too saladuslik reisija. Varsti saab selgeks, et ta ei olnud üldse sama inimene, kelle pass tal taskus oli, ning loo juhtniidid näivad viivat hoopis Prantsusmaale.

Kogumikus on 75 novelli ja lühijuttu.

Sisukord:

Rünnak.Volontääri jutustus
Metsaraiumine. Junkru jutustus
Kaukaasia-mälestustest. Degradeeritu
Markööri märkmed. Jutustus
Sevastoopol detsembrikuus
Sevastoopol mais
Sevastoopol 1855. aasta augustis
Laul lahingust Mustal jõel 4. augustil 1855. aastal
Tuisk. Jutustus
Kaks husaari. Jutustus
Mõisniku hommik

Võimatu ülemus + peps assistent = tohutult sädet! Teate küll seda tunnet, kui kohtute kohutavalt nägusa mehega ja teie kõhus hakkavad liblikad lendama? Noh, selline tunne oli ka mul, kui mina, Summer Curtis, nägin esimest korda oma filmitähelikult nägusat ülemust Phin Gibsoni. Olin rabatud! Pean end kokku võtma! Phin võib ju kompu välimusega olla, aga ta jääb alati hiljaks, on läbinisti korratu – minu täielik vastand! Aga kuidagi tekitab ta minus, otsatult korralikus Summeris, soovi oma täiuslikult üles seatud juuksed valla päästa!

Kató Lomb (1909–2003) oli maailma esimesi sünkroontõlke, ungarlanna, kes suutis tõlkida 16 keelest. Oma pika elu jooksul jõudis ta töötada sünkroontõlgina viiel mandril, tõlkida hiina keelest armastusromaane ja jaapani keelest keemiapatente ning õpetada Budapesti tehnikaülikoolis vene keeles keemiat ja füüsikat. Enamiku keeli omandas ta iseõppimise teel. Käesolevas raamatus jutustabki keeletark humoristlikus võtmes sellest, kuidas tema keeli õppis. Iseseisvale keeleõppijale on see kasutatav käsiraamatuna, muiduhuvilisele aga mõnuga loetav elulooraamat.