Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Adrian Albert Mole laseb jälle päeviku kaudu kiigata oma liigutavalt jaburasse ellu. Ta on lõpuks ometi vähemalt füüsiliselt täiskasvanuks saanud, kuid tema kirjutatud päevaraamatu lehekülgedelt vaatab endiselt vastu juba ammu tuttav poisike. Olles viimaks hüvasti jätnud jumaldatud Pandoraga, otsib ta nüüd lohutust Bianca käte vahel ning loodab nõudepesijana töötades ja oma eepilisele romaanile punkti panna püüdes, et au ja kuulsus ei lase end enam kaua oodata.

Umbes kümneaastaseks saades või varemgi hakkavad paljud tüdrukud huvi tundma, mis nende kehaga toimub. Tihti ei ole just lihtne täiskasvanutega sel teemal rääkida. See raamat on nagu veidi vanem ja targem sõber, kes räägib tüdrukule kõik sellest, mis tema kehaga murdeeas toimuma hakkab. Esiteks saab vastuse kõikidele küsimustele menstruatsiooni kohta: millal, miks ja kuidas see algab, kuidas selleks valmistuda, kuidas hakkama saada "päevade"-aja tujumuutustega jne. Peale selle annab Vic Parker sõbralikku nõu, kuidas jääda kogu murdeea tohuvabohu keskel iseendaks ning tunda sellest imelisest ajast rõõmu.

Akne on üks maailma populaarsemaid uusi koomikseid, mis meie lugejatele tuttav Postimehe koomiksiribast. Jeremy Duncan on 15-aastane rokkar, kes võitleb igavuse, maailmavalu ja oma vanematega. Tabav kirjeldus teismelise elust, milles jagub äratundmist kõigile.

„Andreas Kakssilm ja Lohekoopa saladus“ on lugu paljust, kuid kõige rohkem on see lugu kolmest sõbrast, kes põgenevad kodumaalt ning hakkavad merd sõitma. Nad ei kuuletu kellelegi ning sõidavad ise oma lipu all. Allumatuse tõttu on nad hakanud mereröövliteks, kuigi ise nad röövimas ei käi. Ka muidu on nad ühed veidrad mereröövlid – hoolivad loodusest ja keskkonnast, on ausad ega laamenda. Peategelane Andreas käib ettekuulutuse rada, ise seda teadmata. Märkamatult kistakse tema ja terve meeskond hämarasse ja äärmiselt ohtlikku seiklusesse, mis peidab ka müstilist aaret. Aaret aga kaitseb lohe.

Eradetektiiv Tecumseh Fox on sõprade palvel toetanud noort andekat viiulikunstnikku ning viisakusest ka kontserdile kohale tulnud. Kontsert jääb muusikule ootamatult viimaseks. Tema enesetapust vapustatud lähedased usuvad esialgu, et teo põhjustas õrnahingelise kunstiinimese meeleheide ebaõnnestunud etteaste pärast. Süüdistused ja kahtlustused, mida vastastikku loopima asutakse, tunduvad kõigile peamiselt leina väljaelamisena.

Keegi tapab Hollywoodi kuulsusi! FBI agent Alex Cross on koos perega Disneylandis puhkusel, kui talle helistab Büroo direktor. Beverly Hillsis on enda kodu ees maha lastud kuulus näitlejanna. Peagi pärast seda saab Los Angeles Timesi toimetaja e-kirja, milles kirjeldatakse mõrva ehmatavalt detailselt, alla on kirjutatud Mary Smith. Võimud kardavad, et tegemist on alles algusega. Järgneb veel tapmisi ja kohe saabuvad uued e-kirjad. Mary Smith jahib Hollywoodi staare ja mõjukaid inimesi ning muutub iga korraga aina osavamaks. Juba algusest peale on Alex Crossile selge, et ta pole varem sarnast juhtumit kohanud. Kas mõrvar võib olla mõni hullunud fänn või elus pettunud näitleja, või on tegemist millegi veel hirmuäratavamaga? Kuidas võib üks naine olla võimeline selliseid jõledaid kuritegusid sooritama? Hollywoodis leiavad inimesed endale kergelt vaenlasi. Selleks, et halastamatut tapjat kätte saada, peab Alex end navigeerima maailmas, kus staarid mekivad loorberilehtedel San Bellegrinot, samas kui lootusrikkad fännid tunglevad fotodega stuudioväravate ümber. Kõik tahavad pääseda lähemale, kuid mõrvar on küll selline fänn, kelleta Hollywood saaks hakkama. Kõik kuulsad näitlejad kardavad, et nad võivad olla Mary nimekirjas järgmised. Juhtum omandab erakordsed mõõtmed, kui Cross ja Los Angelese politsei üritavad leida ühist seost mõrvadele enne, kui Mary jõuab järgmise mõrvani...

See ta oligi. Kinniseotud, kinnimähitud, kinninööritud Quasimodo tugeva valve all. Teda ümbritseva seersantide salga eesotsas oli öövalve pealik ise, kelle rinda ehtis Prantsusmaa väljaõmmeldud vapp, selga aga linna vapp. Quasimodos polnud peale inetuse küll midagi, mis oleks õigustanud nii suurt hellebardide ja arkebuuside hulka; ta oli sünge, vait ja rahulik. Ainult harva heitis ta vargsi mõne vihase pilgu rohketele köidikutele, millesse ta oli mässitud.Sellesama pilguga vaatas ta ka enese ümber, kuid nii elutult ja uniselt, et naised temale ainult näpuga näitasid ja tema üle naersid.Noorem kohtunik meister Florian lehitses suure hoolega Quasimodo vastu sihitud kaebusakti, mille kirjutaja talle oli ulatanud; ja põgusa pilgu sinna sisse heitnud, jäi ta väheseks nagu aru pidama, nagu alati, enne kui alustas ülekuulamist. Tänu sellele ettevaatlikkusele, teadis ta juba ette kaebealuse nime, auastet ja süüd, oli juba aegsasti valmistanud kõik vastulaused arvatavaile vastustele ja oskas ennast kõigist ülekuulamise keerdkäikudest vabastada, ilma et oma puudulikust kuulmisest teistele palju märku oleks tarvitsenud anda. Protsessi juurde lisatud dokumendid olid talle teejuhiks, nagu on koer pimedale. Kui ka vahel sekka juhtus, et ta oma nõrkust siin-seal mõne ebakohase lausega või mõistmatu küsimusega reetis, siis paistis see ühtedele sõgavamõttelisena, teistele aga lihtsa totrusena. Kummalgi korral polnud kohtu au riivatud, sest kohtunikule on ikkagi parem, kui teda peetakse totraks või sügavamõtteliseks, mitte aga kurdiks. Seepärast nägi ta ka palju vaeva, et kõigi silme eest oma kurtust varjata ja see läkski tal harilikult korda, et ta vahel endalegi ses asjas illusioone tegi, mis, olgu öeldud, on kergem, kui võiks arvata. Kõik küürakad käivad pea kõrgel, kõik kogelejad teevad palju sõnu, kõik kurdid kõnelevad tasa. Mis aga Florianisse puutub, siis arvas ta ise, et ta on ainult kõva kuulmisega. See oli ka ainus loovutus avalikule arvamisele ses suhtes ja see sündis avameelsuse ja oma isiku kaine hindamise silmapilkudel.Kui ta juba küllalt Quasimodo asja oli mäletsenud, heitis ta pea selga ja sulges poolenisti silmad, et paista majesteetlikumana ja erapooletumana, kuigi ta sel moel oli samaaegselt kurt ja pime. Mõlemad tingimused on ju vajalikud eeskujulikule kohtunikule. Säärases ametlikus poosis alustas ta ülekuulamist."Teie nimi?"

Raamatusarja peategelaseks on Kinsey Millhone, eradetektiiv, endine politseinik, kaks korda lahutatud 30+ naine, kes naudib oma askeetlikku elu sarmika pensionäri Henry üürilisena garaažist ümberehitatud elamus. Igas tähestikuraamatus lahendab ta keerulisi ülesandeid, alati ei pruugigi tegemist olla mõrvaga. Kinsey vanemad hukkusid autoõnnetuses, kui tüdruk oli viiene. Teda kasvatas üksildane tädi ja ehkki ta õpetas Kinseyt enda eest seisma, oli tüdruk koolis trotslik, ettearvamatu ja seltsimatu laps. Täiskasvanuna ei lase ta endale kedagi liiga lähedale. Raamatud on kaasakiskuvad ja lahendused sageli üllatavad.

Ametiasjus Pariisi sõitnud Harvardi sümboolikauurija Robert Langdon saab hilisõhtul pakilise telefonikõne. Louvre´i eakas kuraator on muuseumis mõrvatud ning tema keha lähedalt leiti kummaline šiffer. Veidraid mõistatusi harutavad Langdon ja andekas prantslannast krüptoloog Sophie Neveu avastavad üllatusega terve hulga da Vinci taiestesse peidetud saladuse võtmeid – kõikide pilgule avatud vihjeid, mis maalikunstnik on ometi leidlikult maskeerinud. Panused kerkivad, kui Langdon avastab jahmatava seose: hukkunud kuraator oli seotud Siioni abikloostriga – mõjuka salaühinguga, mille liikmete hulka olid kuulunud ka Sir Isaac Newton, Botticelli, Victor Hugo ja da Vinci. Langdon hakkab aimama, et nad jahivad vapustavat ajaloolist saladust, mis on ühtaegu sügavalt hariv ja ohtlik. Pöörases võidujooksus Pariisis ja sellest kaugemalgi leiavad Langdon ja Neveu ennast mõistuste võitluses mingi varjudesse peituva väga mõjuka jõuga, kes näib iga nende liigutust ette aimavat. Kui nad ei suuda lahendada ülima keerukusega põimunud mõistatust, võib abikloostri saladus – ja plahvatusohtlik muistne tõde – igaveseks kaduda.

Väljapaistva evangeelse teoloogi ja kirjaniku dr Heinz Zahrnti (1915-2003) mõtisklus kirikuajaloost ja selle tähendusest. Kas elame ootuse või täitumise ajal? Millised on olnud ja tulevad ajad? Paeluv lugemine igale ajaloo- ja teoloogiahuvilisele.

1918. aasta veebruaris välja kuulutatud Eesti Vabariik sai omariiklust üles ehitama asuda alles pärast Saksamaa sõjalist kokkuvarisemist sama aasta novembris, kui seaduslik võim Ajutise Valitsuse näol hakkas sisuliselt tegutsema, seistes silmitsi ohuga, et bolševistlik Venemaa võib iga hetk noore riigi vastu sõjategevust alustada. See oht saigi reaalsuseks 28. novembril Punaarmee sissetungiga Eesti territooriumile. Algas sõda, mida saame õigusega nimetada Vabadussõjaks, kuna selle võitmine tagas meie omariikluse püsimajäämise. Omariikluse sünniperiood ja Vabadussõda on senises ajalookirjanduses üsna palju tähelepanu leidnud. Kuid see ajastu väärib endiselt värsket uurijapilku, mistõttu ongi siinne kogumik pühendatud tollaste, saja aasta taguste sündmuste ja arengute käsitlemisele. Kogumiku artiklid ei keskendu üksnes Vabadussõja sõjalisele küljele, vaid neis analüüsitakse teemat laiemas raamistikus, võetakse vaatluse alla riigikaitse korraldamine sõja eel, välisabi diplomaatilised ja sõjalised aspektid, koolinoorte osalus sõjas, sõjaaegse ühiskonna sisepoliitilised arengud jne. Kogumiku kaante vahele on tee leidnud väga erinevatele ja uudsetele teemadele pühendatud artiklid, autoriteks nii kogenud kui ka alles oma uurijatee alguses olevad teadlased — eelöeldut tasub lugejal silmas pidada. Kogumik tervikuna on oluline panus selle sõja uurimise historiograafiasse.

"Tarzan ja sipelginimesed" näitab autori fantaasia ulatust. Ärgu lugeja jäägu siiski ebareaalsuse kammitsaisse, vaid mõelgu kirjanikku erutanud probleemidele – inimloomuse püsivusele ebasoodsates loodus-, tehno- ja ühiskonnaoludes. Tarzan ei kaota midagi oma vägevusest ja ülevusest ei selles raamatus ega loodetavasti ka järgmistes osades.

"Väikese My mõtteteri" sisaldab maailma parandanud Muumioru lugude tabavaid mõtisklusi ja väikese My ütlusi.

Väikese jõud on suur. Julge, otsusekindel ja sõltumatult vaba My on ebaviisakus ise, kuid tema müksud hämmastavad sageli oma terasusega. Tal on õnnestunud öelda paljugi tabavat just õigel või valel ajal.

Võimatu ülemus + peps assistent = tohutult sädet! Teate küll seda tunnet, kui kohtute kohutavalt nägusa mehega ja teie kõhus hakkavad liblikad lendama? Noh, selline tunne oli ka mul, kui mina, Summer Curtis, nägin esimest korda oma filmitähelikult nägusat ülemust Phin Gibsoni. Olin rabatud! Pean end kokku võtma! Phin võib ju kompu välimusega olla, aga ta jääb alati hiljaks, on läbinisti korratu – minu täielik vastand! Aga kuidagi tekitab ta minus, otsatult korralikus Summeris, soovi oma täiuslikult üles seatud juuksed valla päästa!

Prantsuse klassiku 3 lühiromaani -- "Kolonel Chabert", "Gobseck" ja "Hüljatud naine".

Sisukord:
Kreutzeri sonaat
Saatan
Françoise
Läheb kalliks. Sündinud lugu
Kellel on õigus?
Peremees ja sulane
Isa Sergius
Kaks eri versiooni puukoorest katusega taru ajaloost
Võltsitud kupong

Sisukord:

Abikaasa
Anna kaelas
Ariadne
Maja ärklitoaga
Minu elu
Talumehed
Petšeneeg
Kodupaigas
Küüdivankris
Inimene vutlaris
Karusmarjad
Armastusest
Jonõtš
Juhtum praktikast
Südameke
Uus suvila
Ametiasjus
Daam koerakesega
Jõulu ajal
Orus
Pruut

Naerupahvak paiskus aknast välja kargesse talveöhe. Agatha seisis mõne jardi kaugusel. Ta silmas oma abikaasat tõusvat ja Nancy Neele'i huultele suudlevat. Siis pööras Agatha ringi ning jooksis auto juurde. Meeleheitel naise aju töötas nagu kellavärk ning leidis lahenduse. Jõudnud tagasi Stylesi, läks Agatha otseteed oma kabinetti ja kirjutas kolm kirja. Siis läks ta magamistuppa ja loopis reisikotti juhuslikult näppujuhtuvad rõivad - seeliku, õhtukleidi, mõned kingapaarid. Paki laekast võetud kahekümnenaelaseid rahatähti torkas ta käekotti. Siis viskas ta kasuka õlgadele ja võttis reisikoti. Ta avas tütre magamistoa ukse. Agatha suudles Rosalindi õrnalt ja väljus toast. "Homme hommikul teatan sulle, kus ma olen," ütles ta toaneitsile, kes märkas halvasti pakitud reisikotist paistvat siidkleidi nurka. Agatha istus autosse. Ukse kohal rippuv latern valgustas naise suule surutud rusikat. Viimaks võttis auto pööraselt paigalt ja kihutas Newlands Corneri suunas.

Mis tead sa tuulest, mis tead sa tormist, mis tead sa luulest, ideest või vormist - kui hoiad närve ning elad kotis ja otsid värve vaid tindipotist! 1954

"Põhja ja itta" eesmärgiks on lugeja tutvustamine uurali keelte varasema uurimisloo huvitavamate lehekülgedega, eriti aga suurte keeleuurimisretkedega, mis on tehtud ülemöödunud sajandil ja eelmise sajandi alguses. Et lugejat viia lähemale vastavale keskkonnale, on ulatuslikult tsiteeritud mitme uurija reisikirju, milles kajastuvad retkede rõõmud ja vaevad ning leidub alusa põnevaid detaile läbitud alade ja kohatud rahvaste kohta. Pearõhk raamatus on asetatud obiugrilastele ja samojeedidele. Vaatlused piirduvad 1917. aastaga, sest pärast Suurt Sotsialistlikku Oktoobrirevolutsiooni siirdusid Nõukogude Liidus asuvad uuralilased täiesti uude ajastusse, mille vaatluseks peab iga rahva kohta avaldatama eri teoseid.