Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud
Ilukirjandus
Vaata veelElust, kunstist ja muusikast inspireeritud luulet.
Jaanus Tamme luulekogu „1+1“ on autori teine raamat, mis jätkab tema varasemat loomingulist suunda, kuid lisab uusi kihistusi ja tähelepanekuid. Teos on üles ehitatud poeetilisteks mõtisklusteks, kus omavahel põimuvad isiklik kogemus, ühiskondlikud motiivid ja inimese sisemiste pingete kirjeldus. Autor toob lugeja ette küsimusi, mis puudutavad nii igapäevast eksistentsi kui ka laiemalt inimsuhteid, pakkudes seeläbi lugejale äratundmishetki ja mõtteainet. Kogumiku pealkiri „1+1“ viitab sümboolselt liitmisele ja ühendamisele, olgu see siis kahe inimese, kahe mõtte või kahe maailma kokkupuude.
Raamat käsitleb inimeste tunde- ja mõttemaailma sõlmpunkte, tuues esile sisemisi vastasseise ja otsinguid. Tamm vaatleb armastuse, läheduse ja üksinduse teemasid, samuti arutleb ta inimese koha üle ühiskonnas ja ajas. Luulekogus vahelduvad intiimsemad, isiklikud tekstid üldisemate, filosoofiliste mõtisklustega, mis puudutavad elu mööduvust ja väärtuste püsivust. Autori kujundikeel on lakooniline, kuid tihe, suunates lugejat süvenema pigem sisusse kui vormilisse kaunisse kõlama.
Jaanus Tamm (1957–2010) on eesti luuletaja ja proosakirjanik. Tema loomingusse kuuluvad nii luulekogud kui ka jutustused, mille keskmes on inimese sisemaailm ja eksistentsiaalsed teemad. Tamm alustas avaldamist 1980. aastatel ning on tuntud oma lakoonilise ja samas sügava väljenduslaadi poolest. „1+1“ on tema teekonna varasemat etappi iseloomustav raamat, mis kinnitas tema positsiooni eesti luule maastikul.
Raamatusse on üleskutsena kogutud 100 luuletust isadest ja isadele. Siin on luuleridu nii tuntud poeetidelt kui ka inimestelt, kes iga päev loominguga ei tegele. Kogust leiab isadele mõeldud luuletusi Leelo Tunglalt, Contralt, Ilmar Trullilt, Lauri Räpilt, Juhan Liivilt ja teistelt. Raamat on välja antud koostöös Eesti Naisliiduga.
Kallis isa, Sind armastan ma, Sa oled mu kindlus ja tagala. Sa kaitsed ja hoiad mind iga päev, see ei ole Sinu jaoks mingi vaev.
Trükis koosneb tosinast novellist. Neid kõiki ühendab see, et tegevus leiab aset jõulude ajal. Kuid pühalikku rahu ei oska tegelased saavutada, sest nad jäävad igasuguste probleemidega räheldes oludele jalgu ning mässivad end jaburatesse ja ennekuulmatutesse situatsioonidesse. Tegu oleks justkui lihtsate inimestega, kellel on aga keeruline hingeelu ja kes ei oska ega tahagi normaalselt elada.
Ksenia on venelane, ta on sakslane, ta on juut, ta kasvas Jehoova tunnistajatega, ta on noor naine, ema, kirjanik ja doktorant – ta on seda kõike ja samal ajal mitte midagi. Oma pluralistliku identiteedi uuringutes kogub ta eBay kuulutusi, milles sisaldub sõna „vene“, märgib vestluseid üles, jälgib linna peal vene emasid ja Facebookis Iisraeli sugulasi, käib araabia ärides, töötab ühes põgenike psühhoteraapia keskuses tõlgina, meenutab ikka ja jälle lapselikku traumaatilist peataoleku- ja võõraste kontrolli all olemise tunnet, ta puudutab oma keha umbusklikult ja otsib oma olemasolule definitsiooni ja väärtust.
Halastamatu romaanidebüüt (2022), milles on rohkesti kibedat huumorit ja lõikavaid ülestähendusi igapäeva ja iseenda arvel. Slata Roschal sündis 1992. aastal Peterburis. 1997. aastal emigreerus Roschalide pere Saksamaale, kus autor kasvas üles kakskeelsena. Roschalilt on ilmunud kaks luulekogu, romaanidebüüdi tegi ta käesoleva teosega. Oma tekstides kirjeldab Roschal teravalt-irooniliselt saksa igapäeva, töö- ja peresuhteid ning nooreks kirjanikuks olemise raskuseid.
Kas pulli ka saab? Kohemaid silmas Julius raketina lähenevat tõuksi. Polnud pull, jõnglane hoidis lenkstangi kramplikumalt kui Banksy Monkey Detonator lõhkamismasina hooba. Pärdik, nii või naa.
Roland aitas prügiurnile karanud Juliuse maale tagasi ega mõistnud samuti, miks kolmele köitele kirjutada, paljalt triloogia nime pärast, üks lisaks. Iseasi, kui lõigata nüüd raamatul nurgad maha – võõrutaks lehenurkade järjehoidjaks murdmiseks. Ühel endal pole mingit nime vajagi, üks on üks, kosmilise olemasolu allikas, ja ainulise anonüümsus ülev kui üksildus.
Pulli saab, igas kolmest 196I novellis – olé!
Kaks sõbrannat, Aili ja Viola, otsustavad oma elu käsile võtta ning 24 päeva jooksul iga päev midagi uut teha. Ja seda juba detsembris, mitte uue aasta algul. Kas sellest väljakutsest ka asja saab või annavad nad juba eos alla? Kas igapäevased pisimuudatused toovad ellu ka suuremaid pöördeid või on tegu vaid järjekordse moevooluga? Kas teadlikult tehtud väikesed sammud viivad lõpuks parema eluni?
Romantiline lühijutustus „24 päeva uue ja parema eluni“ on kirjaniku ja blogija Meelike E. Villupi teine avaldatud teos ning sarja „Mõni õhtu romantikat“ 9. raamat. Kirgliku reisisõltlase ja life coach’i tegevusel saab silma peal hoida blogis aadressil www.villupwritings.com, kus autor (kes on tegelikult hoopiski suur koerasõber) kirjeldab oma argipäeva ning elu Zwolles hollandlasest abikaasa Marco ja kahe (kasu)kassiga.
Kui surivoodil lebav Mallory palub oma pojal helistada numbril, mis on kirjas lauasahtlisse peidetud paberitükil, ei oska Link midagi arvata, kõige vähem seda, et telefonile vastab Jake McCloud isiklikult. On 2020. aasta hiliskevad. Jake’i abikaasa Ursula on eelseisvate presidendivalimiste favoriit. 28 suvist nädalavahetust alates aastast 1993 toovad lugeja ette loo ühest armastusest, mis piinab ja ülendab, rikastab ja hävitab, kuid ometi ei kustu.
soodukaga
Vaata veel„Armastus enda, oma keha ja toidu vastu“ tekkis meie ühisest äratundmisest toitumishäirete osas, mida kogesime teismeeas.
Noore tüdrukuna on kõigil soov teistele meeldida ning oma keha võrdlemine teistega võib sind viia valede toitumisharjumusteni, millega võid teha kehale väga suurt kahju. Pea meeles, et sa ei ole üksi. Oma keha tundma õppimine ja armastamine võtab aega.
Ka meie oleme teinud läbi oma imedieedid ja muud lollused, kuna arvasime, et peame seda tegema enda ja teiste armastuse väljateenimiseks. Kunagine läbielatud mure viis meid oma teekonnal aga enda elukutsete valikuni ning täna tegutseme kogemusnõustaja, toitumisterapeudi ja fitnesstreenerina.
Siit kaante vahelt leiad meie väga ausalt ja ilustamata räägitud kogemused ning soovitused, kuidas edasi minna. Ja muidugi ei puudu ka retseptid, mille järgi saab imemaitsvaid roogasid valmistada, kusjuures kaloritest pole juttugi.
Me loodame väga et suudame oma kogemuse rääkimisega aidata paljusid noori tüdrukuid, kes on teismelistena hädas oma kehapildi ja kaaluga. Samuti võiksid seda lugeda noorte tüdrukute vanemad, kes loodetavasti märkavad ja mõistavad siis paremini põhjuseid, miks nende tütred teismelistena ennast näljutama hakkavad.
– Simone ja Ingel –
"Teises ülestunnistuses" jõuab külm sõda Nero Wolfe'i majja ning muutub seal õige kuumaks. Jõukas ja nimekas tööstur palkab Wolfe'i kahtlustatavat kommunisti paljastama ning kõigest paar päeva hiljem tulistatakse Wolfe'ile hoiatuseks puruks tema orhideekasvuhoone.
Wolfe ei võta mõistagi hoiatust kuulda, ehkki see tuleb ainsalt inimeselt maailmas, keda ta üldse kardab. Kui uhkus ei luba toimida arukalt, tulebki võtta arutu ülesanne ning näidata koht korraga kätte nii kapitalistidele, kommunistidele, mõrvarile kui ka kuritegelikule geeniusele. Ja kui ollakse Nero Wolfe, saab see mõistagi ka tehtud.
"Pariisi saladused" on eepiline romaan, mis inspireeris "Les Miserables".
Alates 1842. aasta juulist kuni oktoobrini 1843 tormasid pariislased igal nädalal ajalehte ostma, et saada uusimat osa Eugene Sue'i "Pariisi saladustest", mis on üks Prantsusmaa esimesi sariromaane.
See on põnev lugu Rodolphe’ist, õilsa südamega ja salapärase päritoluga kangelasest. Sue romaan lõi linnamüsteeriumi žanri ja inspireeris paljusid, sealhulgas "Hüljatud" ja "Monte Cristo".
Sensatsiooniline, kirglik, haarav "Pariisi saladused" on kahtlemata üks meelelahutuslikumaid ja mõjukamaid 19. sajandi teoseid.
"Orteba," ütles seersant, "me saime need venelased kätte, aga üks lipsas minema." Seersant vaatas paberilehte ja täpsustas: "Panov."
"Just teda ongi meile tarvis!" karjus leitnant pahaselt torusse.
"Portjee ütles, et Panov oli umbes viis minutit tagasi hotelli tulnud. Kuid me ei leidnud teda."
"Pange sisse- ja väljapääsude juurde valve," käskis Orteba. "Ma tulen kohe oma meestega. Mitte mingil juhul ei tohi jõuda konsulaati või Nõukogude traallaevale "Sibirjak"."
""Sibrijaki" me kupatasime kai äärest minema," ütles seersant.
"Venelased võivad Tulemaani välja ujuda," ironiseeris Orteba. "Ma tulen kohe. Teie aga viige venelased prokuröri juurde."
Moskvast pärit vene nõukogude kirjaniku Vassili Tšitškovi (1925-1985) noorus langes kokku raskete sõja-aastatega. Üldharidusliku kooli pingist viis nooruki tee suurtükiväekooli ja sealt tegevarmeesse. Rindel võitles tulevane kirjanik kaardiväe miinipildujadivisjoni luure ülemana, sai haavata, teda autasustati Punalipu ordeni ja lahingumedalitega. Rikkaliku ainet kirjanduslikuks loominguks andsid autorile karm sõjaaeg ja aastatepikkune ajakirjanikutöö.
Viimase kohta on kirjanik ise öelnud:
"Ma olin Pravda ainus kirjasaatja kõigi 20 Ladina-Ameerika maa kohta. Elu möödus reisides: Venetsueela, Boliivia, Tšiili, Kuuba, Peruu, Panama, Brasiilia. Kaugeltki mitte kõigis neis maades polnud tol ajal Nõukogude saatkondi. See tegi elu keeruliseks. Tuli ette ebameeldivaid olukordi. Ameerika teenistused, kes nii agaralt kaitsevad Ladina-Ameerikat meie sealviibimise eest, arreteerisid mu kord Boliivias kohalike võimude kaasabil ja saatsid maalt välja. Teinekord pisteti mind Panamas mõneks ajaks vanglasse."
"Ajamasinaga Türgimaal" on kirjaniku ja kirjandusloolase Oskar Kruusi reisikiri, kus tänapäeva kuljetega põimuvad rohked ekskursid Väike-Aasia ajalukku ja religiooniprobleemidesse, on mõtiskletud Trooja, Pergamoni, Mileetose ning teiste ajalooliste linnade varemetel, jälgitud eesti-türgi kirjandussuhteid.
Uued tooted
Vaata veelRohkem kui tuhat aastat õitses Bütsants ida ja lääne ristteel. Kuid kes olid sealsed inimesed? Mis eristas neid varasematest tsivilisatsioonidest ja millised kultuurilised tunnusjooned tegid neist, vaatamata nende mitmekesisele etnilisele päritolule, genuiinsed bütsantslased. Terve rea detailsete portreede varal luuakse pilt sellest kirjust ühiskonnast, mis on ühtaegu nii kauge, ent samas üllatavalt modernne.