Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Kolm teost, mis moodustavad nii sündmustikult kui ka ühiste tegelastega triloogia eestlaste muistsest vabadusvõitlusest, on esimene ulatuslik kujutus meie varasemast ajaloost. "Aita" toob meieni selle aja, millal eestlased olid liivlastega ühel meelel ning kaitsesid vanemate Aatso, Kaupo, Imanta ja Lembitu juhatusel oma rahva vabadust võitluses sakslastega. Huvitavaim ja esteetiliselt kaaluvaim on jutustus "Leili". Liivlaste vanem Kaupo laseb ennast piiskop Meinhardil ristiusku meelitada, hoolimata sellest, et ta on lubanud oma rahva usust mitte iialgi taganeda. "Vambolas" võitleb Kaupo ühes oma malevaga juba koos sakslastega eestlaste vastu. Elus romantiliselt häälestatud, oli Saal seda ka oma kirjanduslikus loomingus. Lootes leida rahva iseteadvusele õhutust eesti rahva minevikust, vabadusvõitluse aegadest, tungis ta nii sügavale kodumaa minevikku, kui sel ajal oli selleks andmeid. Romantilisi tegelasi ümbritseb romantiline loodus. Vanad hiied, kuu ja taevatähed aitavad luua tagapõhja tegelaste käitumisele.

Ajalooline romaan Ateena kauni hetääri Daphne seiklusrikkast elust. Romaani tegevus toimub Kreeka-Pärsia sõdade ajal ja algab Ateenas, kus võluva Daphne armastust püüdlevad Kreeka rikkaimad ja mõjuvõimsamad mehed. Ometi armub ta mehesse, kes on tema vastu ükskõikne - see mees on Themistokles. Kuna romaani tegevus on põimunud sõjaga, siis on tegu rohkem põneviku kui traditsioonilise armastusromaaniga. Originaali pealkiri Die Tochter der Aphrodite.

Esimese eesti gooti kriminaalromaani tegevus toimub Tallinnas anno domini 1409. Selle sündmustik on ajendatud vanadest Läänemere legendidest ja Tallinna ajaloost ning romaani tegelaste hulgas on karmid ordumehed ja vagad dominiiklased, tõsised raehärrad ja vooruslikud linnadaamid, lõbusad mustpead ja üllad rändmuusikud. Teiste tegelaste seas aga troonib taibukas apteeker Melchior Wakenstede, kes peab oma kohuseks lisaks linnarahvale arstimite müümise kõrval ka mõrtsukate otsimist. Nii nagu kõigil teistelgi tegelastel on ka Melchioril oma saladus, aastasadade taha ulatuv suguvõsa needus.

Romaani tegevus toimub Oktoobrirevolutsiooni ja kodusõja päevil ning autor püüab kirjeldada tolleaegset tsivilisatsiooni nii, et see püüdleb rahu ja harmoonia poole. Romaani peategelane leiab, et on saatusest märgitud mees ning püüab leida oma kohta kiiresti muutuvas maailmas, milles revolutsioonilised liikumised tekivad hetkega, impeeriumid lõhutakse ja võimu püütakse jagada kohutavas heitluses punaste ja valgete vahel.

Raamat kätkeb endas kaasaegsete meenutusi Artur Alliksaarest – 100 mõujukama eestlase hulka valitud poeedist. Esimeses pooles "Sõna on mu kirg ja nõrkus" on avaldatud Artur Alliksaare kirjad sõpradele Eino Lainvoole ja Rein Sepale ning nõukogude kirjanduspoliitika ametnikele Leida Tigasele ja Otto Sammale.

Teise ossa pealkirjaga "Mentor Artur" on Henn-Kaarel Hellat kogunud Artur Alliksaare kaasaegsete mälestusi. Mõned neist on varem ilmunud, enamus selle raamatu jaoks kirja pandud. Raamatus meenutavad oma isiklikke kokkupuuteid poeediga Ain Kaalep, Henn-Kaarel Hellat, Leo Metsar, Andres Ehin, Ave Alavainu jt. Raamatu väljaandmist on toetanud Kultuuriministeerium.

Walter Isaacson, endine CNN-i uudistekanali esimees ja ajakirja Time tegevtoimetaja, on pannud paberile haarava jutustuse loova ettevõtja Steve Jobsi käänulisest eluteest; kõrvetavalt eredast isiksusest, kelle täiuseiha ja raevukas tegutsemistung tekitasid pöörde kuues tööstusharus: personaal- ja tahvelarvutite, animatsiooni, muusika, telefonide ning e-kirjastamise vallas. Ajal, mil Ameerika otsib võimalusi püsida uuenduste esirinnas, kõrgub Jobs leidlikkuse ja kujutluste elluviimise ülima võrdkujuna. Ta teadis, et parim viis luua 21. sajandil väärtust on ühendada loovus ja tehnoloogia. Tema rajatud ettevõttes põimus fantaasialend insenertehnika tippsaavutustega. Ehkki Jobs aitas raamatu koostamisel kaasa, ei taotlenud ta kontrolli kirjapandu üle ega isegi õigust jutt enne avaldamist läbi lugeda. Tabuks ei kuulutanud ta ühtegi teemat. Vastupidi, tuttavaidki kehutas ta kõik ausalt ära rääkima. Jobs ise kõneleb otsekoheselt – vahel jõhkragi otsekohesusega – inimestest, kellega ta koos töötas või kellega konkureeris. Sõbrad, vihamehed ja kolleegid maalivad ilustamata pildi kirgedest, perfektsionismist, kinnisideedest, kunstimeisterlikkusest, hulljulgusest ning ohjade külge klammerdumisest – kõigest, mis kujundas peategelase tööstiili ja sellest võrsunud uuenduslikke tooteid. Steve Jobsi elulugu põhineb enam kui neljakümnel intervjuul, mis tehtud temaga kahe aasta jooksul – lisaks üle saja usutluse pereliikmete, sõprade, vaenlaste, võistlejate ja töökaaslastega.

Saksamaal 1949. a kirja pandud paljuütleva alapealkirjaga teos "Oskar Rütli mälestusi. Ühe eesti sugupõlve tööst ja võitlusist (1871–1949)" ilmus 1964. a New Yorgis. See on Eesti elu eesliinil tegutsenud ning paljude riigi-, vaimu- ja majanduselu tegelastega lävinud, kuid ise tagaplaanile hoidnud suurepärase mäluga mehe vaimne testament järeltulevatele põlvedele. Oskar Rütli töötas end üles tuntud majandus- ja seltskonnategelaseks ning väidetavalt üheks rikkamaks eestlaseks juba enne Esimest maailmasõda. Rütli sündis 19. detsembril 1871 Tartumaal Ahja vallas Ibaste külas rendikohapidaja pojana, õppis Võnnu kihelkonnakoolis, Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja Aleksandri gümnaasiumis ning lõpetas 1901. a Tartu ülikooli õigusteaduskonna. Ta oli Eesti Üliõpilaste Seltsi liige ja seejärel 1909. a korporatsiooni Sakala asutajaid ning töötas 1902–1940 vandeadvokaadina Tartus, oli juhtivalt tegev 20. sajandi algul hoogsalt pead tõstnud eestlaskonna rahvuslikes algatustes ja organisatsioonides ning tulundusorganisatsioonides. Ta valiti koos Jaan Tõnissoniga Liivimaa talurahva esindajana 1906. a Venemaa I Riigiduumasse. Eesti Vabariigi ajal oli Rütli II Riigikogu, Rahvuskogu I koja ning Riiginõukogu liige, oli Soome Tartu-konsul, kuulus mitme panga nõukokku ja juhatusse, oli mitme tööstusettevõtte juhatuses ning AS-i Tartu Telefonivabrik asutajaid ja direktor, aktiivne tuletõrjetegelane ja mitme äriettevõtte juriskonsult. Poliitiliselt ja majanduslikult toetas ta Eesti Vabadussõjalaste Liitu. Esimesel Nõukogude okupatsiooni aastal 1940–1941 oli Rütli sunnitud end varjama, 1944. a septembris põgenes ta lähedaste pealekäimisel Saksamaale. Rütli suri 24. juulil 1949 Haunstetteni põgenikelaagris Augsburgi lähedal ja on maetud Helsingi Hietaniemi kalmistule.

Käesolev monograafia tutvustab lugejat maalija ja tarbekunstnik Adamson-Ericu loominguga, kuhu kuuluvad peale maali ja väiksemaarvulise graafika ning teatridekoratsiooni peaaegu kõik tarbekunsti harud, mida Eestis üldse on viljeldud. Teost illustreerib ligi üheksakümmend pilditahvlit, millest osa on värvilised.

Raamat on välja antud teeneka spordipedagoogi ja õppejõu ning mitmete võimlemisalaste raamatute autori Uno Sahva (1925-1996) 80. sünniaastapäevaks. Teose koostaja professor Eduard Vääri on üle 45 aasta olnud Uno Sahva kaaslane ülikoolis, spordisaalis, suusamatkadel, Mustametsas ja perekondlikel koosviibimistel. "Materjal liigendatakse kaheks suuremaks osaks, milles omakorda on alajaotused. Esimene osa sisaldab materjali Uno Sahva perekonnaloost, õpingutest, tööst õppeasutustes ja spordiorganisatsioonides ning võimlemise massiüritustes. Teine osa on meenutuslik, Uno Sahvast kirjutavad töökaaslased, sõbrad-tuttavad, perekonnaliikmed, õppejõud-võimlejad ja Mustametsa sporditare veel elavad inimesed. Uno Sahva kohta võib öelda, et ta pakatas elujõust, et ta põles särava leegiga. Sellega haaras ta kaasa paljusid ennast kehaliselt ja vaimselt tugevdama. Samas jõudis ta avaldada teoreetilisi ja praktilisi teoseid ning õppevahendeid, oli sadade ettevõtmiste algataja ja läbiviija. Temal oli käsitamatu võime sütitada masse, neid õpetada ja juhtida - ta oli spordi- ja rahvamees." Eduard Vääri

Adolf Hitleri tapmisest unistasid miljonid, kuid ainult vähestel jätkus selle üritamiseks oskusi, sihikindlust ja võimalusi. Hitleri kui Kolmanda riigi messia karjääri jooksul on dokumenteeritud vähemalt 30 tema tapmiskatset. Mõni vandeseltslane püüdis Hitlerile lähedale jõuda ja ta maha lasta, teised snaipripüssiga kõrvaldada. Hitleri elukorraldusega kursis olnud kavatsesid hukata ta pommi või mürgiga. Raamatu tegelaste hulgas on kommunistidest ja sotsialistidest vastupanuvõitlejaid, usutegelastest oponente, Saksamaa vana kooli sõjaväelise eliidi liikmeid ning isegi dissidentidest natse, kellel oli oma juhist villand. Samuti kirjeldatakse mitmesuguseid turvatasemeid, mis füürerit vaenlaste eest kaitsesid, ja metsikuid karistusi, millega nurjunud vandeseltslasi nuheldi. Ent eelkõige süvendas puhas õnn, mõnikord lausa farsina tunduv vedamine Hitleris usku, et tema on kõikide kallaletungide eest kaitstud.

17. juunil 1929 astus mootorlaeva "St. Louis" pardalt New Yorgi sadamakaile sihvakas heledapäine noormees, taskus Eesti Vabariigi diplomaatiline pass. See oli 23aastane Ersnt Jaakson, keda ootas töö San Francisco Eesti aukonsuli sekretärina. Ameerika Ühendriikides kulges kogu tema edasine elu ja sai teoks ajalooline missioon: hoida okupatsiooniaastail peakonsulina Eesti Vabariigi järjepidevust. Kodumaad nägi Jaakson uuesti alles 63 aasta pärast. Anne Velliste on kasutanud käesoleva raamatu kokkupanekul Ernst Jaaksoni mälestuskatkeid, intervjuusid tema sõprade, tuttavate ja aatekaaslastega ning unikaalseid kirju ja dokumente. Seeläbi räägib raamat ühtlasi paljudest Põhja-Ameerika, Rootsi ja Inglismaa eestlastest, kes ei unustanud oma isamaad.

Olen tähele pannud, et kui lähen üle Kanali või selle alt läbi, näen vastaskaldal asju palju õigemas mõõdus. Prantsusmaad võib paremini mõista, elades Inglismaal. Suurbritannia eluviisi aga läbi gallia vaatenurga vaadates. Küllap nimetavad britid just seda konnaperspektiiviks. Kui ka kõik rohi ei olegi Kanali teisel kaldal rohelisem, sunnivad paljud erinevused elukommetes mind ikka ja jälle taga igatsema Kanali vastaskallast. Võimalik, et ka maitsed ja lõhnad. Nii võtan oma raamatus kokku pikaks veninud tööaastate jooksul korjunud muljed. Minu tähelepanekud ja mõtted ei tugine põhjalikel ajaloolistele uurimustele, vaid mu oma argipäevastele kogemustele. Olen siiski otsinud neile tuge ja tausta minevikust.

Selles raamatus sõidab Armando jalgpalliklubi Lõuna-Eestisse spordilaagrisse. Armando sõbruneb kohaliku poisi Tobiasega, kes unistab jalgpalliklubis mängimisest. Kahjuks ei luba Tobiase mamma lapselapsel jalka mängimisele aega raisata, sest maal tuleb teha palju igasuguseid talutöid. Nii nagu mamma ütleb, on tal vaja Tobiast ja tema vendi «kitskma ja tomatiid valama». Aga jalgpall võidab alati. «Armando suvelaagris» on järg raamatutele «Armando» ning «Armando ja Ahjulinnud».

Supilinna kooli söökla akna alla on keegi teinud ilma loata tänavakunstiteose, mis kujutab Soome lipuga pitsat. Põnevuslugu läheb lahti siis, kui Olav katsub näpuga pilti, et kas värv on kuiv. Kui kohale saabub koolidirektor, on värviste näppudega Olav sama hästi kui süüdi ning temast saab sodija kogu koolipere silmis. Ega Rampsul jäägi muud üle, kui lahendada järjekordne juhtum ja uurida välja, kes oli see salapärane pitsameister. "Soome pitsa" on salaselts Rampsu kümnes juhtum. Soome juurtega Tartu kirjanik Mika Keränen alustas esimese raamatuga aastal 2008 ning möödunud kümne aasta jooksul on Supilinna salaseltsi seiklused leidnud tee paljude eesti laste südamesse. Nii nagu eelmise üheksa, on ka kümnenda raamatu südamliku ja helge pildimaailma loonud lõunaeestlasest kunstnik Marja-Liisa Plats.

"Küttepuuvargad" on salaselts Rampsu seitsmes juhtum ja selle tegevus leiab aset talvises Supilinnas, kus keegi varastab kuuridest küttepuid.

Tunnustatud läänesaksa kirjaniku (1914-1979) peateos, romaan Teise maailmasõja kriisipäevadest läänerindel. Montaažitehnikas ülesehitatud süžeeliinid seavad tulipunkti mitmeid inimsaatusi ja psühholoogilis-eetilisi probleeme, lastes kunstiteadlasel Bruno Schefoldil astuda oma kaasmaalaste tegude lunastaja rolli.

"Vanemuise väits" on salaselts Rampsu 11. juhtum. Eesti Rahva Muuseumis pandi toime jultunud kuritegu – keegi varastas väärtusliku dekoratiivnoa. Varas tegutses Aleksis Kivi "Seitsme venna" etenduse ajal, kui "Uurali kaja" näituse valvesüsteem oli välja lülitatud. Muuseumidirektori palvel hakkavad rampslased asja uurima. Kas kurikael on ERMi töötaja, muuseumikülastaja või hoopis keegi etenduse ajal ringi hulkunud inimestest? Mida kujutab endast Tartu toiduklubi? Põhjalik detektiivitöö ja väike kavalus aitavad ka seekord salaseltslastel süüdlase kinni nabida.

Nii üksteist korda öeldi: «Palun Taadu!» Siis Taadu hakkas naerma: Olgu, saagu te tahtmine, ma lähen väravasse ja teie proovige, kas saate sisse. Loomad leiavad kummalise kera, aga paljud neist juba teavad, mida sellega teha. Mängu tuleb ka väike tüdruk Herta, kes on suvel maal Taadu juures, ja ega Taadugi ei tohi kõrvale jääda. See on lõbus raamat jalgpalli mängimise võlust, mis sai valmis nelja oma ala professionaali söödumängu tulemusena – Mika Keränen mõtles välja loo, Contra sättis selle luulevormi, Elina ja Joonas Sildre lisasid pildikeele. Aga kes lööb lõpuks värava, kas hoopis mõni loom? Seda mängu saab jälgida just raamatust «Herta, löö siseküljega!»

Thirty-Three Monsters by Lydia Zinovieva-Annibal, is a novella in the form of a diary, first published in St. Petersburg in 1907. In the "Silver Age" of Russian literature, Lydia Zinovieva Annibal ran a literary salon there, "The Tower" together with her husband, the symbolist Viacheslav Ivanov. As the first lesbian novella, under the name 33 Abominations and the Devil was quickly banned in Russia and is now published for the first time as a bilingual edition in English and Russian. The French-Lithuanian artist Eléonore de Montesquiou illustrated the book and Jenni Zinovieff has produced a new translation into English.

Raamat annab ülevaate eelmise sajandi ajalugu mõjutanud olulisematest sündmustest. Max Jakobson analüüsib XX sajandi alguses kõige jõukama, harituma ja arenenuma maailmajao Euroopa saatust pärast seda, kui tema kõige vägevamad rahvad meeletutesse sõdadesse tormasid. Lähemalt käsitletakse ka hõimuvelledest soomlaste võitlust rahvusliku säilimise nimel.