Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Elust, kunstist ja muusikast inspireeritud luulet.

 

Raamatusse on üleskutsena kogutud 100 luuletust isadest ja isadele. Siin on luuleridu nii tuntud poeetidelt kui ka inimestelt, kes iga päev loominguga ei tegele. Kogust leiab isadele mõeldud luuletusi Leelo Tunglalt, Contralt, Ilmar Trullilt, Lauri Räpilt, Juhan Liivilt ja teistelt. Raamat on välja antud koostöös Eesti Naisliiduga.

Kallis isa, Sind armastan ma, Sa oled mu kindlus ja tagala. Sa kaitsed ja hoiad mind iga päev, see ei ole Sinu jaoks mingi vaev.

 

Trükis koosneb tosinast novellist. Neid kõiki ühendab see, et tegevus leiab aset jõulude ajal. Kuid pühalikku rahu ei oska tegelased saavutada, sest nad jäävad igasuguste probleemidega räheldes oludele jalgu ning mässivad end jaburatesse ja ennekuulmatutesse situatsioonidesse. Tegu oleks justkui lihtsate inimestega, kellel on aga keeruline hingeelu ja kes ei oska ega tahagi normaalselt elada.

 

Ksenia on venelane, ta on sakslane, ta on juut, ta kasvas Jehoova tunnistajatega, ta on noor naine, ema, kirjanik ja doktorant – ta on seda kõike ja samal ajal mitte midagi. Oma pluralistliku identiteedi uuringutes kogub ta eBay kuulutusi, milles sisaldub sõna „vene“, märgib vestluseid üles, jälgib linna peal vene emasid ja Facebookis Iisraeli sugulasi, käib araabia ärides, töötab ühes põgenike psühhoteraapia keskuses tõlgina, meenutab ikka ja jälle lapselikku traumaatilist peataoleku- ja võõraste kontrolli all olemise tunnet, ta puudutab oma keha umbusklikult ja otsib oma olemasolule definitsiooni ja väärtust.

Halastamatu romaanidebüüt (2022), milles on rohkesti kibedat huumorit ja lõikavaid ülestähendusi igapäeva ja iseenda arvel. Slata Roschal sündis 1992. aastal Peterburis. 1997. aastal emigreerus Roschalide pere Saksamaale, kus autor kasvas üles kakskeelsena. Roschalilt on ilmunud kaks luulekogu, romaanidebüüdi tegi ta käesoleva teosega. Oma tekstides kirjeldab Roschal teravalt-irooniliselt saksa igapäeva, töö- ja peresuhteid ning nooreks kirjanikuks olemise raskuseid.

 

Kas pulli ka saab? Kohemaid silmas Julius raketina lähenevat tõuksi. Polnud pull, jõnglane hoidis lenkstangi kramplikumalt kui Banksy Monkey Detonator lõhkamismasina hooba. Pärdik, nii või naa.

Roland aitas prügiurnile karanud Juliuse maale tagasi ega mõistnud samuti, miks kolmele köitele kirjutada, paljalt triloogia nime pärast, üks lisaks. Iseasi, kui lõigata nüüd raamatul nurgad maha – võõrutaks lehenurkade järjehoidjaks murdmiseks. Ühel endal pole mingit nime vajagi, üks on üks, kosmilise olemasolu allikas, ja ainulise anonüümsus ülev kui üksildus.

Pulli saab, igas kolmest 196I novellis – olé!

 

Kaks sõbrannat, Aili ja Viola, otsustavad oma elu käsile võtta ning 24 päeva jooksul iga päev midagi uut teha. Ja seda juba detsembris, mitte uue aasta algul. Kas sellest väljakutsest ka asja saab või annavad nad juba eos alla? Kas igapäevased pisimuudatused toovad ellu ka suuremaid pöördeid või on tegu vaid järjekordse moevooluga? Kas teadlikult tehtud väikesed sammud viivad lõpuks parema eluni?

Romantiline lühijutustus „24 päeva uue ja parema eluni“ on kirjaniku ja blogija Meelike E. Villupi teine avaldatud teos ning sarja „Mõni õhtu romantikat“ 9. raamat. Kirgliku reisisõltlase ja life coach’i tegevusel saab silma peal hoida blogis aadressil www.villupwritings.com, kus autor (kes on tegelikult hoopiski suur koerasõber) kirjeldab oma argipäeva ning elu Zwolles hollandlasest abikaasa Marco ja kahe (kasu)kassiga.

 

Kui surivoodil lebav Mallory palub oma pojal helistada numbril, mis on kirjas lauasahtlisse peidetud paberitükil, ei oska Link midagi arvata, kõige vähem seda, et telefonile vastab Jake McCloud isiklikult. On 2020. aasta hiliskevad. Jake’i abikaasa Ursula on eelseisvate presidendivalimiste favoriit. 28 suvist nädalavahetust alates aastast 1993 toovad lugeja ette loo ühest armastusest, mis piinab ja ülendab, rikastab ja hävitab, kuid ometi ei kustu.

 

Raamatus antakse lühiülevaade rooside klassifitseerimisest ja nendest roosisortidest, mida autor soovitab kasvatada koduaias. Agrotehnika osas käsitletakse põhjalikumalt rooside paljundamist ja kasvatamist nii avamaal kui ka katmikalal. Antakse lühem ülevaade rooside arenguhäiretest ning tutvustatakse ohtlikumaid haigusi ja kahjureid. Raamat on mõeldud eelkõige koduaiapidajatele, aianduskooperatiivide liikmetele, üldse aiandushuvilistele.

Elasid kord kolm kitsekest, täpsemalt öeldes kolm karvast kitsekest. Jõuluvana polnud veel kunagi nende juures käinud. Äkki ta ei leidnud kitsekeste juurde teed? Või vahest ei olnud nad piisavalt head lapsed? Aga kui nad jõuluvanale kirja kirjutavad, võib ta ehk siiski tulla? Jõuluõhtul hilja kostab ukselt koputus. Kopp, kopp, kopp!

Lõbus ja haarav lugu kolmest karvasest kitsekesest.

Bjørn F. Rørviki ja Gry Moursundi raamatud kolmest karvasest kitsekesest on Norra lastekirjanduse moodne klassika. Jutud lähtuvad Põhjamaades tuntud muinasjutust, kuid autorid on loonud selle põhjal oma maailma, mida lapsed armastavad. „Kolm karvast kitsekest ja jõuluvana” on nende esimene eesti keeles ilmunud seiklus.

Raamatust moodustavad poole fotod, autoriteksti täiendavad väljavõtted ajalehekirjutistest ja mõningane statistika. See on mõnus lugemine, mis annab pildi ühest etapist Rapla autobaasi Märjamaa kolonnis, kust paljud mehed olid mitme- ja kutsevõistluses kõvad tegijad.

Johann Peter Eckermanni kogumik vestlusi ja kõnelusi Goethega on suuremalt jaolt sündinud autori loomutungist muuta kirjapanekuga enda omaks midagi läbielatut, mis tundub talle väärtuslik või tähelepanuväärne.

„Lisaks vajasin ma alati õpetust, nii siis, kui kohtasin esimest korda seda erakordset meest, kui ka siis, mil olin juba aastaid temaga koos elanud ja haarasin meelsasti tema sõnade sisu ning panin selle endale kirja, et see oleks mul edasise elu jaoks tallel. Aga kui ma mõtlen tema sõnade heldele küllusele, mis pakkus mulle õnne üheksa aasta kestel, ja vaatan nüüd seda vähest, mis mul õnnestus sellest paberile kirja panna, siis tundun endale lapsena, kes katsub kosutavat kevadvihma avali käsi kinni püüda, aga kellel suurem osa jookseb sõrmede vahelt läbi ...“

 

Kui olete lugenud maailmakuulsat juhtimisromaani "Eesmärk", siis teate, et omaenda piirangute tundmises, kasutamises ja ületamises on pideva arengu võti. "Asi pole vedamises" on kirjutatud "Eesmärgi" järjena mõned aastad hiljem. Loodetud tõusu asemel on turud võtnud suuna allapoole. Konkurents on karmim kui kunagi varem. Kuidas viia ettevõtted lühikese ajaga kasumisse, ilma investeeringuid tegemata? Kas sellisest olukorrast väljatulemine on ainult vedamise asi? Sedamööda, kuidas probleemidele lahendus leitakse, avaneb järk-järgult Piirangute Teooria - loogiline ja süstemaatiline mõtlemine, mille abil saab koostada ja edastada tervel mõistusel põhinevaid lahendusi "võimatutele olukordadele". "Asi pole vedamises" kirjeldab mõtlemisprotsesse, mille abil leitakse lahendused turundusele, varade juhtimisele, suhtlemisprobleemidele ja kogu ettevõtte strateegiale.

Boleslaw Prus (1845-1912) kuulub XIX saj. lõpu väljapaistvamate poola kirjanike hulka. XX dünastia viimase valitseja Ramses XIII liigutavas saatuses annab autor värvirikka pildi Egiptusest kolme tuhande aasta eest. See suur ajalooline romaan on ühtlasi terav süüdistus omaaegsete rahvarõhujate vastu feodaal-kapitalistlikus Poolas.

Kuulsa saksa egüptoloogi ja kirjaniku Georg Ebersi (1837-1898) esikromaani ajalooliseks fooniks on nn Hilis-Egiptuse aeg, kui riik nõrgenes ja vallutati tugevneva Pärsia poolt. Põnevat, hoogsat, intriigiderohket süžeed juhib õnnetu vaaraotütre Nitetise ja ohjeldamatu Pärsia kuninga Kambysese armastuslugu.

Кохтла-Ярве и его люди = Kohtla-Järve and its people

Turkey 85 - Estonia 90 : Friendship through time.

Ühel päeval sünnib veskijärve vetevaimuperre roheliste juustega poiss, kel on ujunahad varvaste vahel. Kalasoomustest pükste ja punase lottmütsiga rõõmus ja uudishimulik väike vetevaim avastab koos isa ja karpkala Cyprinusega veealust maailma. Peagi söandab ta nina ka veest välja pista ja inimeste veidra maailmaga tutvust teha. Iga päev toob lustlikule vetevaimule kaasa uusi sõpru, seiklusi ja nii mõnegi õppetunni. Kuni ühel päeval katab veskijärve jääkaas ja väike vetevaim peab pikka talveunne jääma.

Saksa õigusajaloo klassiku Carl Schmitti „Poliitilisuse mõiste" on üks 20. sajandi riigifilosoofia võtmetekste. Ilmunud algselt 1927. aastal artiklina, 1932. aastal aga täiendatuna eraldiseisva teosena, peegeldab see oma ajastut – Schmitti arutluskäik on poleemiline ning kriitiline Esimese maailmasõja tagajärjel sündinud vastuolulise rahvusvaheliste suhete süsteemi ja angloameerika liberalismi aadressil. Õigusteadusliku loogika ja ratsionaalsusega osundab Schmitt idealismi nõrkustele ning leiab, et poliitika eelduseks on inimese kalduvus jaotada maailm sõbralikuks ja vaenulikuks, sõpradeks ja vaenlasteks – niisiis eelneb poliitika tema käsitluses õigusele. See tees ja seda sisaldav tekst on jäänud oma ähvarduse ja ebamugavusega tänini ümber lükkamata. Sõltumata sellest, kas Schmitti arutluskäik ja selle tulemused lugejale meeldivad või mitte, pole ka praegu võimalik rääkida riigifilosoofiast ja riigiõigusest, pidamata silmas Carl Schmitti „Poliitilisuse mõistet".

Sisukord: Omajuursed roosid Kasvuhoonerooside kvaliteeti ja produktsiooni mõjutavad tegurid Toiteelementide vaeguse ilmnemine ajatusrooside lehtedel Roosikahjurid ja nende tõrje CCC kasutamisest taimekaitses Kasvuretardant CCC mõjust taimede jahukastekindlusele Kasvuregulaatorite mõjust taimede haigestumisele Ilupõõsaste lõikamisest minevikus ja tänapäeval Püsilillepeenarde koostamise esteetilised alused Lillekimpude tüübid ja nende koostamine Tulpide ajatamise lihtsusest ja keerukusest Lilled Leedu eesaedades ja lillepeenardel Kirju liilia levik Leedus, tema kasvatamine ja looduskaitse Tulpide bakterioos Leedus Mägitaimede kasutamine ökonoomseks haljastamiseks Eesti õunapuusortide katsetamise tulemustest Leningradi lähistel Must aroonia ja temas sisalduvad bioloogiliselt aktiivsed ained Luuviljaliste sordid Lätis Õunapuukahjurite fenoloogia ja tõrje Õunamähkuri kompleksse tõrje võimalusi Õunapuu vegetatiivaluste paljundamine ja nende sobivus pookealusena Mõned õunapuu varajast viljakandmist soodustavad tegurid Šampinjonide kasvatamine polüetüleenkottides Tomati, kurgi ja salati kasvatamine talvel Porgandi askorbiinhappe- ja kuivainesisalduse muutustest säilitusperioodil Porgandi suhkrusisaldusest Läti NSV Aianduse ja Mesinduse Seltsi Riia osakonna mesindussektsiooni tööst Töökogemusi Cēsise rajooni Amata sovhoosi mesilas Mitmekorpuselised tarud Leedus Mesilaste mürgistused Meekultuurid Leedus Harilik meliss – hinnatud ravim- ja meetaim Proopolis ja tema raviomadused Hüpokroomse aneemia ravimine suiraga Teekummeli õisikute vajadus Eestis. Teekummeli saagikust ja kvaliteeti mõjutavad faktorid Teekummeli agrotehnika ja biokeemiline koostis Mägiarnika bioloogilistest iseärasustest ja kasvukohtade kaitsest Leedus Mõningate meeravimtaimede kasvatamise kogemusi Leedu NSV Botaanikaaias Kassinaeriliste sugukonda kuuluvate dekoratiiv-ravimtaimede kasvatamine ja kasutamine Hariliku kalmuse ja ubalehe bioloogia uurimisest Leedus Veiste-südamerohu kultuuristamise kogemusi Leedus Sookask – väärtuslik ravim- ja dekoratiivtaim

Soov ja huvi talletada kirjasõnas oma aatekaaslaste, Liivika pere liikmete, seejuures ka enda elulugu on vist küll seltsi rajamisest saadik igaühes meis pesitsenud. Juba seltsi rajamisel Riias nõuti sisseastujailt ankeetlehte elulooandmetega ja nende säilitamise kohta arhiivis. Liivika sünnist peale on Eestil tulnud üle elada kaks maailmasõda ja mitu võimude vahetust koos sellega kaasnenud kannatuste ja kodudest lahkumisega. Ootamatult ja spontaanselt kerkis Liivika täieliku liikmeskonna albumi koostamise ja üllitamise küsimus üles ühel vilistlaste klubiõhtul 28.02.2002, kus võeti vastu resolutsioon "teeme ära"! Albumi üllitamiseks vajaliku finantsilise aluspõhja kindlustasid Liivika Põhja-Ameerika Koondise liikmete rahalised toetused ning auvil! Arne Kalmu organisatoorne töö, mida soodustas tema tihe ja regulaarne liikumine Eesti ja Ameerika vahel. Tartus Ajaloo Arhiivis leiduva, 1940. a sinna üle antud ÜS Liivika arhiivi materjalidega tutvus põhjalikult ja tegi vajalikke väljavõtteid albumi üllitamise kolleegiumi liige Elmar Joosep. Seal säilinud materjalid võimaldasid saada vajalikke andmeid nende liiviklaste kohta, kes olid Liivikas enne 1940. aastat. Seltsi ja vilkogu Eestis taastamise järel 1990. a on vilkogu esimees J. Rebane kogunud ja kirja pannud liiviklaste eluloolisi andmeid, nagu teades, et kunagi läheb neid vaja ajaloolise ülevaate tegemisel. Neist andmeist on olnud albumi koostamisel palju abi. Albumi esiosas on toodud kokkuvõtlikult ÜS Liivika ajalugu alates seltsi asutamisest 1909. a. Ajaloo lõikude koostamisel on nende autorid kasutanud Liivika arhiivi ja perioodika andmeid (kaasaja lõikudes ka oma isiklikke andmeid ja mälestusi). Album on illustreeritud must-valgete ja värvifotodega.

Nobeli preemiaga pärjatud Briti kirjaniku Kazuo Ishiguro 2021. aastal ilmunud romaani tegevus toimub ilmselt mitte eriti kauges tulevikus. Raamatu peategelane ja minajutustaja on robot, TS ehk tehissõber Klara, kes on kavandatud teismeliste seltsiliseks. Paremates perekondades on nimelt kombeks lapsi geneetiliselt töödelda ehk „kõrgendada", et neil oleks võimalik elus paremini läbi lüüa. Josie on tihti liiga haige ja Klara pakub talle tuge. Josiel on ka sõber, naabripoiss Rick, kellega nad ühist tulevikku plaanivad.