Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Kui Sophia Amoruso oli teismeline, hääletas ta mööda maad ringi, varastas asju ja otsis prügikastidest saiakesi. Kooli pooleli jätnud, raha ja kindla sihita, kontrollis ta 22-aastasena kunstikooli fuajees dokumente, sest mingit töökohta oli ju tervisekindlustuse jaoks vaja. Just seal fuajees tuli ta mõttele hakata eBays kasutatud rõivaid müüma. Kümme aastat hiljem on Sophia veebipoe Nasty Gal asutaja ja juhatuse liige. Moekaupa müüva firma väärtuseks on 250 miljonit dollarit ja seal töötab üle 400 inimese. Sophia pole kunagi olnud tüüpiline, ei tegevdirektorina ega üheski teises ametis. „#Tegijatüdruku” kirjutaski ta kõikidele teistele endasugustele tüdrukutele: kõrvalseisjatele (ja siseringis olijatele), kes otsivad ainulaadset rada edu juurde, isegi kui see tee on paganama käänuline ja kubiseb pessimistidest. Sophia Amoruso tõestab, et edukus ei tähenda seda, millises ülikoolis sa käisid või kui populaarne sa keskkoolis olid. Oluline on usaldada oma vaistu ja sisetunnet, teada, milliseid reegleid järgida ja milliseid rikkuda, otsustada, millal nööbid korralikult kinni panna ja millal oma sisemine friik valla päästa.

 

„Soomlased arvavad, et kõigi eesti meeste nimi on Urmas. Eestlased teavad, et kõigi soome meeste nimi on Pekka.“ Eestlane ja soomlane – sageli on nende kahe rahvuse tublid esindajad samasse anekdooti tegutsema sattunud, nüüd aga saavad lugejad teada, millise pilguga näeb Eestimaad ja eestlasi soomlanna Marjo Näkki.

Raamatu autor otsustas endalegi ootamatult Eestisse korrespondendiks tulla ning avastas, et peab mõnestki stereotüübist loobuma. Humoorikalt kirjeldab ta eesti poliitikuid ning kahe hõimurahva ühiseid ja erinevaid jooni.

 

Mõtteline järg Dagmar Normeti eelmisele mälestusteraamatule, kus vaadeldi elu Teise maailmasõja eelses Eestis. Sedapuhku kirjeldab autor elu Nõukogude tagalas Teise maailmasõja ajal. Huvitavalt on antud edasi tookordne miljöö ja see, mida tundsid ja mõtlesid inimesed, kes olid sunnitud oma kodu ja endise elu maha jätma ning tundmatusele vastu minema.

 

Siia on valitud ehitised, mis kajastavad inimkonna tehnilise mõtte arengut ja on silmapaistvad kas uudse tarinduse või täiuslikkuse poolest. Ajalise järjestuse kõrval väljendab tehtud valik ka ehituse geograafilist levikut. Suur osakaal on antud 20. sajandi ehitistele ning samuti meie kodumaistele kõrvutamaks neid maailma ehitustasemega. Album on mõeldud eelkõige noorukitele, ent võib huvi pakkuda ka kõige laiemale lugejaringile.

 

Intellektuaalne meelelahutus, mis meelitab lugejat põgenema maailma rõhuva, kuid lohutavalt näilise reaalsuse eest. Igapäevaelus ümbritseb meid kõikjal pragmaatiline edukultus, millest väljamurdmiseks pakutakse siin väikesi kavalaid filosoofilisi harjutusi. Näiteks mõjub kosutavalt enda nimepidi kutsumine, pimedal surnuaial kõndimine, juues urineerimine, tegevusetult ootamine jne. Iga harjutuse kohta on ära toodud selle orienteeruv kestus (ühest sekundist kuni terve eluni), vajaminevad abivahendid (sõltuvalt sellest, kui kogenud keegi on) ja harjutuse eeldatav mõju (leevendav, kosmiline, hirmutav jne). See raamat kujutab endast korraga nii vaimse teejuhi, ameerikaliku eneseabiõpiku, kokaraamtu kui joogakursuste iroonilist ristsugutist.

 

Raamatusari „101 Eesti ...“ käsitleb ülevaatlikult erinevaid Eesti kultuuri, ajaloo, looduse ja muuga seotud teemasid. Iga raamatu autor on oma valdkonna tunnustatud spetsialist, kes on raamatusse valinud 101 just tema jaoks kõige olulisemat sündmust või märksõna. Sarja avaraamat on Mart Laari koostatud „101 Eesti ajaloo sündmust“. Teos algab esimeste inimeste jõudmisest Eesti alale ja lõpeb meie lähimineviku sündmustega, nagu Eesti astumine Euroopa Liitu ja NATO-sse, hõlmates nõnda Eesti loo kogu tema ulatuses ja olles heaks sissejuhatuseks sarja järgmistele raamatutele.

 

Siia raamatusse on koondatud 101 arheoloogilise leiu lood. Kaugelt üle miljoni meie muuseumites hoitava leiu hulgast moodustavad need vaid väikese osa, ent nende lugude abil oleme püüdnud näidata, kuidas arheoloogid esemeid uurivad, kuidas saadakse teada esemete vanus ning kasutusviisid ja kuidas on võimalik jõuda vaid mõne leiu järgi tõlgendusteni ammu kadunud ühiskondadest ja inimestest.

Arheoloogia, nagu ka kõik teised teadused, on dünaamiline ja pidevalt muutuv. Nii ei saagi loodud tõlgendusi võtta lõplikena ning uute teadmiste lisandudes või hoopis arheoloogide endi maailmavaate ja teoreetiliste lähtekohtade ümberhindamisel võivad muutuda ka tõlgendused. Siingi raamatus on mitmeid näiteid, kus aastakümneid püsinud tõlgendustele on lisandunud hoopis uued arusaamad. Uued uurimismeetodid ja kiiresti arenevad tehnoloogiad võimaldavad muidu „tummadest“ arheoloogilistest leidudest teada saada senisest palju põnevamaid lugusid. Loodetavasti näitab see raamat lugejatele, et ei ole olemas igavaid leide ja ka üksik potikild võib jutustada midagi täiesti uut.

Tõnno Jonuks (snd 1974) on arheoloog. Ta on oma senistes uurimustes keskendunud mineviku religioonidele, viimastel aastatel on põhirõhk kandunud esemeuurimustele. Tegeleb samuti Eesti loodususundi kontseptsiooniga, eriti selle ajalise mõõtmega. Tartu ülikoolis õppis Jonuks vastavatud usuteaduskonnas ning seejärel lõpetas filosoofiateaduskonna ajaloo osakonna. Ta on tegelenud ka Skandinaavia viikingiaegse religiooniga ja tõlkinud vanaislandi keelest. Praegu töötab Jonuks Eesti kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadurina.

Kristiina Johanson (snd 1980) on arheoloog. Tema peamine uurimisvaldkond on kiviaeg ning viimastel aastatel on ta uurinud Eesti tulekivileidude geoloogilist päritolu. Lisaks sellele huvitab teda, kas ja kuidas on võimalik uurida maagiliste praktikate kajastumist ning maagilisi esemeid arheoloogias. Praegu töötab ta Tartu ülikoolis arheoloogia teadurina.

 

Filmikriitik Tristan Priimägi on valinud nende kaante vahele 101 Eesti filmi, mis annavad meie rohkem kui saja-aastasest filmiloost värvika läbilõike. Raamat aitab lugejal tõlgendada neid filme ajalises kontekstis, toob võrdlusi üleilmsete tähtteoste ja suundumustega, tunnustab arengut, uudseid mõtteid ja filmitehnilisi võtteid, puistab fakte ja põnevaid kaadritaguseid lugusid, selgitab seoseid ja viskab vihjeid, intrigeerib edasi mõtlema ja vanu filme uue pilguga uuesti vaatama. Raamatu filmiregistrist võib leida peaaegu 500 pealkirja ja isikunimede registrist ligi 800 nime.

 

See raamat on teejuht tundmatusse, kuid huvitavasse mikromaailma. Suurepärastel värvifotodel on kummalisi ja imepäraseid asju, mis mikroskoobis palju kordi suurendatuna on hoopis erinevad palja silmaga nähtust. Raamatus antakse ka praktilisi juhiseid, kuidas tavalisi igapäevaseid asju ise mikroskoobis vaadelda.

Seal, kus koit valab kapsaste vahel punast vett üha enam ja enam, tibatilluke vaher imeb rohelist nisa emal. 1910

Lev Tolstoi memuaarid

Ameerika kriminaalromaan, milles peategelane peab elimineerima ühe või kaks inimest. Originaalpealkiri "Ripley's game".

Tuntud vene nõukogude kirjaniku, arvukate põnevusjuttude autori Juri Klarovi romaani sündmustiku teljeks on 1918. aasta algul asetleidnud Moskva patriarhi varakambri väärisesemete varguse keerdsõlmede lahtiharutamine.

Harry Houdini (1874-1926) ja sir Arthur Conan Dyle (1859-1930) olid kaks sootuks erineva ala inimest erinevatelt mandritelt -- üks ameerika nimekaim illusionist ja põgenemiskunstnik, teine Sherlock Holmesi lugudega kuulsust võitnud inglise kirjanik. Arvatavasti poleks nad kunagi kohtunud, kui neid poleks sidunud ühine huvi, ajastu moehaigus spiritism. Kuid üks oli mustkunstnikuna šarlatanide trikkidega hästi kursis, teine lapsemeelne uskuja, kes nägi spiritismis maailmaajaloo tähtsaimat ilmutust. Üks pidas end väärarusaamadest vabastajaks, teine tõe kuulutajaks. Pole ime, et kahe edeva ja enesekindla titaani lühike sõprus lõppes vastastikuste süüdistuste ja solvangutega. Nende kahe 20. sajandi alguse suurmehe suhete taustal heidab Massino Polidoro dokumentaalmonograafia valgust spiritismi ajaloole, üleloomulike nähtuste teaduslikule uurimisele, petistest meediumide trikkidele ja nende kõmulisele paljastamisele.

Juudi päritolu vene kirjaniku tuntumate teoste kogumik, mis koosneb teostest "Ratsaarmee" (Конармия; 1926), kus ta kujutab lühijuttude vormis ausalt Sergei Budjonnõi 1. Ratsaarmees reporterina teenides nähtut;

"Odessa lood" (Одесские рассказы; 1931), mis on novellivalimik humoorikatest odessalaste juhtumistest;

"Novellid", mis sisaldab autori 8 erinevat novelli ning "Maria", mis on näidend kaheksas pildis.

Raamatu lõpus on peatükk "Kommentaare ja märkusi". Autor Isaak Babel mõisteti surma süüdistatuna nõukogudevastases vandenõulises terroristlikus tegevuses ja spionaažis.

"Ei saada nad midagi," pomiseb Natalie endale nina alla. "Mina lähen alati üleriietega üles."
Niisiis sõidame üles ühes neist superkiiretest liftidest, kus ma alati nätsust puudust tunnen, et kõrvades tekkivat pinget vähendada.
Lift toob meid otse administraatori laua ette.
"Tere," ütleb Natalie. "Palun üks laud kolmele."
Administraator viskab meile pilgu. "Kahju küll, kõik on täis."
Märkan akna ääres vaba kohta. Karmid abinõud tuleb appi võtta. Moodustame kolmekesi ringi, ning pärast viit piinarikast minutit nõupidamist laome letti kümme dollarit.
"Laud on nüüd vaba," ütleb administraator mesimagusa häälega. "Aga te peate oma üleriided alla jätma."
"Me jätaksime oma riided parema meelega selga," ütleb Natalie.
"Kahju küll. Ma ei saa teid lauda lubada enne, kui olete oma üleriided garderoobi andnud."
Vajutan vaikides liftinuppu ja jagan kõigile nätsu.

Väsimatult optimistlik Sarah Mlynowski elab ja töötab Torontos. Tema esimene romaan räägib meilist, mille poiss-sõber talle Taist saadab, ning mille sisust saab Jackie Norris teada, et ta on jälle vaba naine. Teda lihtsalt informeeritakse, et tema sõbral on nüüd keegi teine. Jackie otsustab mitte norutada ja hakata innukalt uute meestega tutvuma. Kõigil neil on aga mingi omadus, mis Jackie´le ei meeldi ja ta muutub juba päris murelikuks. Ta ei tahagi ju midagi erilist - ainult meest, kes tal riided seljast rebiks, teda pitsaga söödaks ja seejärel temaga intelligentselt vestleks! Kas seda on tõesti liiga palju tahetud?

Romaan rahast ja muudest tähtsatest asjadest, mis on võitnud Saksa noortekirjanduse preemia.

Felix koos sõprade Peteri ja Giannaga tahab rikkaks saada. Tõeliselt rikkaks, mitte natuke teenida rohuniitmise ja saiade laialikandmisega. Neil on õnne – nad leiavad aarde ja tutvuvad muusikakaupmees Schmitziga, kes on kursis nii raha kui muusikamaailmaga. Tundub, et tohutut rikkust ei takista enam miski. Kuid seal, kus liigub raha, liiguvad ka kahtlased tüübid.

Kohtunik Gösta Mülleri lugu saab alguse 20.-30. aastate Soomest, keeleseaduse segastest aegadest. Piiritusespekulandi poeg püüab oma eluga isa vääritut minevikku lunastada. Gösta Mülleri isiksus jätab sügava jälje tema abikaasa Meerisse ja eluaegsesse sõbrasse, aednik Martti Tulusse.

Eeva Joenpelto raamat „Kohtunik Müller“ räägib inimloomuse üksindusest, viljatust armastusest ja sellest võrsuvast vihast, põlvkondade vältel teisenevatest ja varisevatest väärtustest ning inimeste lõputust võimetusest üksteist mõista.

Rohkete illustratsioonidega ülevaade eestikeelse kirjasõna kujunemisest ning esimestest eestikeelsetest raamatutest.

Soome kirjaniku, ajakirjaniku ja pedagoogi Maiju Lassila (sünninimega Algoth Tietäväinen, 1868–1918) kogumik, kus on ühendatud autori kolm jutustust: „Tuletikke laenamas“ (1910), „Liiga tark“ (1915) ja „Surnuist ärganu“ (1916).

„Tuletikke laenamas“ – tegevusmaailmaks on kolkalik küla-Soome, kus üks talu asub teisest mitme kilomeetri kaugusel, ja kus sidemed välismaailmaga piirduvad vaid lähima linnaga. Jutustuse tegelased on inimesed, kes käsist-jalust on seotud enda kääbusomandiga, mis dikteerib neile, kuidas käituda, mida ihaldada, kuidas korraldada oma elu ja mida nõuda teistelt inimestelt. Autoril vaheldub satiir huumoriga ja sagedamini on ta siin humorist kui satiirik.

„Liiga tark“ – tarkuseraamat ehk jutt Sakkari Kolistajast – satiir on suunatud kiriku ja vanameelsete poliitikute vastu Soomes. Pastor Pöndinen teeb oma kogudusele selgeks, et ilmalik tarkus on kuradist ja kõike võib teada saada üksnes usu abil 

„Surnuist ärganu“ – seiklusjutt ehk lugu otsijast – kodanliku maailma hullumeelsusest, linnamiljööst, kodanliku spekulatsiooni maailm, mille taustal elab paljasjalgne ja teotahteline Jönni. Jönni saab kingiks loteriipileti, millega võidab kaks tuhat marka, millega Jönni laskub spekulatsioonidesse, sooviga saada miljonäriks.

Annab ülevaate kiviaja ja pronksiaja kunstist endise Nõukogude Liidu aladel. See hõlmab paleoliitikumi skulptuure, kaljujooniseid (nt Karjalas, Siberis), neoliitikumi kunsti ning hilisemaid dolmeneid ja kurgaane, jaotades need küttide ning maaviljelejate kultuuridesse.

Raamatus tutvustatakse teetaime, tema kasvutingimusi ja levikut, kirjeldatakse erinevaid teesorte, töötlemise tehnoloogiat, tee füsioloogilist toimet. Antakse praktilisi juhendeid teejookide valmistamiseks erinevatel meetoditel. Tutvustatakse tee valmistamise ja serveerimise viise erinevatel maadel. Raamat sisaldab rohkesti retsepte kuumade ja külmade teejookide valmistamiseks ning kasutamiseks toitude maitsestamisel. Tutvustatakse Eestis kasvavaid taimi, mis sobivad teejookide valmistamiseks, nende toiteväärtust, korjamis- ja säilitamistingimusi.

Vene maalikunstniku Mihhail Vrubeli (1856–1910) elulugu.