Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Vanaisa…
Sind ei ole enam.
On ainult kujutlus.
Ma saan sind ette kujutada.
See on niisama hea kui mäletamine.
Niisama õige.
On ju?

See raamat räägib kahest nõukogude inimesest.
Vanaisast ja lapselapsest.
Mäletamise tungist.
Igatsusest.

„Blondid elajad” on Klimova autobiograafilise triloogia kolmas raamat. Romaani tegevus leiab aset 1990. aastatel, Venemaa jaoks pöördelisel kümnendil, millele Marusja heidab nähtava pingutuseta pilgu teise aastatuhande lõpu kõrgustest. Kirjaniku loodud Vene uusdekadentidest ja transvestiitidest tegelaskujud, kes vahetavad mängleva kergusega maske ja kostüüme, sobivad ülimalt hästi tolle kümnendi globaalse karnevali õhustikku. Esmakordselt 2001. aastal väikses tiraažis ilmunud „Blondid elajad” sai vene kirjasõna kõige nõudlikumate nautlejate seas kohe kultusraamatuks. Klimova autobiograafilise triloogia esimesed kaks romaani, „Siniveri” ja „Majake Bois-Colombes’is”, on eesti keeles ilmunud Loomingu Raamatukogus.

Selles teoses peegeldub viljarikka ja päikesepaistelise Burgundia ühe nurgakese elu-olu veetleva Yvonne’i värviküllaseil kallastel. Ehtsa gallia vaimukusega kirjeldab Rolland siin inimesi ja nende askeldusi; sündmustiku taustaks on kauge minevik (aasta 1616, vihatud itaallase Concini võimulolekuaeg), mis võimaldab maalida meisterlikke pildikesi keskaegse linnakodaniku ja käsitöölise teotsemisest, mis aga ühtlasi annab võimaluse parajas kohas tabavaid valgusjugasid heita otse meieaegse „kultuurilise“ elu sisimasse südamesse.

„„Colas Breugnon“ on raamat täis küpset elutarkust – raamat inimesest, kellest jagu ei saa ükski väline häda ega õnnetus, sest et tal on seesmist jõudu, mis teda püsti hoiab alati ja kõige kiuste. Lõbus raamat, mis paneb tõeliselt mõtlema! Ma ei julge uskuda, et mu „Colas Breugnon’i“ seltsis on lugejal sama lõbus kui oli autoril. Võtku nad vähemalt seda raamatut sellena, mis see on – otsekohesena ja avameelsena; sel pole ülbet kavatsust maailma muuta ega ka seletada; see on raamat ilma poliitikata, ilma metafüüsikata – „hüva prantsuspärane“ raamat, mis elu üle naerab, sest et elu on hea ja endal tervis käes. Ühesõnaga: sõbrad, võtke heaks! - Romain Rolland

Tuntud inglise filminäitleja Joan Collins meenutab raamatus oma lapsepõlve, filmikarjääri algust, erinevaid filmirolle ja partnereid. Illustreeritud fotodega.

See raamat räägib Eesti eluaegsetest vangidest ja nende toime pandud kuritegudest. Teos sisaldab 43 kriminaalset lugu, mis on aset leidnud ajavahemikus 1990–2020. Kirjeldatakse nii üldsust vapustanud sündmusi kui ka kurjategijate edasist elu vanglasüsteemis. Raamatu koostamiseks töötati läbi sadu lehekülgi kohtumaterjale ja ajakirjanduses ilmunud artikleid.

"Eesti loodus" on matk mööda mu elu tuttavaid ja armsaid paiku. Mõni neist on koduks olnud päriselt, mõni vaid unistustes. Aga kus sa ka ei elaks – maal, metsas, mere ääres või fantaasiates –, igal pool elab su kõrval veel olendeid. Linde ja loomi, lilli ja inimesigi. Igal pool on omad taevad ja tuuled. Ja omad hääled. Kõigepealt olidki hääled, hääl: samanimeline saatesari Klassikaraadios. Kirjutasin neid raadiolugusid edasi ja lisaks otsisin jutule pildid juurde – ja nii saigi see isemoodi aruanne ühest rännakust, mis on kestnud juba päris palju aastaid. Tõnu Õnnepalu

Raamatus üritab Peter Mayle võtta elu rahulikult nagu ümberkaudsed inimesed. See ei taha tal aga kuidagi õnnestuda. Telefonikõne Londonist, milles palutakse trüfleid, toob kaasa kahtlase kohtumise kõrvaltee ääres, aianurgast leitud kuldmündid vallandavad tõelise aardejahi, hirm metsatulekahjude ees ei anna asu ning ootamatut vaheldust toob ka kohtumine mehega, kes on otsustanud õpetada kärnkonnad "Marseljeesi" laulma.

Nimeka režissööri, lavastaja ja näitekirjaniku Ingmar Bergmani (1918–2007) poolautobiograafilises teoses "Fanny ja Alexander" avaneb laste pilgu läbi Ekdahlide teatridünastia igapäevaelu ja murdeliste sündmuste jada, mida saadab ja peegeldab Shakespeare'i "Hamleti" lavastamine pereisa juhitavas teatris.

Enda sõnutsi on Bergman maalinud teoses oma lapsepõlvemaailma, püüdes tabada noorusaja paikade, inimeste ja ootamatuste lumma, mille juurde ta mälestustes meelsasti tagasi pöördus. Samanimeline linateos, mille Bergman ise lavastas ja mida kriitikud on nimetanud tema hüvastijätuks filmikunstiga, jõudis kinodesse 1982. aastal ning pälvis võõrkeelse filmi Oscari.

„Jumestusjutud” on soe ja inimlik meigiõpik, kus modellideks ei ole mitte noorukesed nukunäod, vaid meie armastatud Eesti naised väga erinevas eas. Suur ja kaunis, kõvade kaantega kinkeraamat ühendab endas praktilised ja lihtsad meiginõuanded Reet Härmatilt ja tuntud Eesti kaunitaride humoorikad iluportreed Kristina Herodeselt. Otse elust võetud teemade abil on lihtne selgeks saada, kuidas teha endale kerge päevameik tööleminekuks, särav seltskonnameik õhtuks või täiuslik fotomeik kaunina pildile jäämiseks. Raamatus avaldavad oma ilusaladused Elina Pähklimägi, Krista Lensin, Liis Lemsalu, Merle Palmiste, Anne Veski ja paljud teised huvitavad isiksused.

„Jumestusjutud” pakub asjalikku ilunõu ja lõbusat lugemist igale naisele, kes oma välimusest hoolib.

Lugejal tekkis pärast A. Dumas' romaanide "Kolm musketäri", "Kakskümmend aastat hiljem" ja "Kümme aastat hiljem" lugemist küllaldaselt küsimusi. Kõigile neile küsimustele leiate vastuse käesolevast teosest, mille autorsus on küll vaieldav, kuid mida iseloomustavad mainitud raamatutele omased märksõnad: kõikevõitev armastus, intriigide alatus,vaprus ja hulljulgus.

Eva on oma eluga Londonis üsna rahul. Kaanekujundajana töötab ta, pidžaama seljas, enamasti kodus. Ta lepib oma turvalise maailmaga ega püüagi sellest välja vaadata. Tema ema, vaba hing, kes otsis seiklusi ja põnevaid elamusi kõikjalt üle maailma, oli Eva täielik vastand. Päeval, kui ema testament teatavaks tehakse, leiab Eva nimekirja ema noorpõlveunistustega. Seal on kirjas asjad, mida ema teha ei jõudnud, sest ta sai lapse. Eva otsustab, et ema unistused ei jää täide viimata – ta kavatseb vapper olla ja need ema eest ise teostada. Kuna tal pole maailmas rändamise kogemust, värbab ta giidi, kes temaga puhkusele kaasa tuleb. Kena välimusega, kuid ennasttäis Thor Anderson ei ole sedasorti inimene, kellega ta vabatahtlikult reisile läheks, kuid saatuse tahtel pole tal mehest pääsu. Nad lähevad koos maailma avastama, ja Eva mõistab, et mees pole nii halb, kui esialgu paistis.

1980. aastal ilmunud romaan kõrbe sõdalaste, «siniste meeste» meeleheitlikust võitlusest oma eluõiguse eest, kõrbeneiu Lalla ja tumma karjuse Hartani armastuslugu, neiu lahkumine Marseille´sse ja tagasitulek kõrbe -- kõigi nende sündmuste kaudu vastandatakse püsivusele ja igavestele väärtustele orienteeritud lihtne ning rikkumata olemisviis agressiivsele ning edasipüüdlikule euroopalikule elukorraldusele.

Reedetud armastus lennutab Luule, tagasihoidliku väikelinna õpetajanna, tööle Brüsselisse Euroopa Komisjoni võimukoridoridesse. Seal tuleb elukogenematul, pigem kunstiliste kui praktiliste kalduvustega naisel saada hakkama paljude keerukate olukordade ja eri rahvustest inimestega. Muu hulgas vaatab ta kogemata liiga sügavalt silma pikaripsmelisele prantsuse poisile, kes osutub õige kõrgeks ametnikuks. "Luule, ametnik" on jutustus maailma avastamisest ja taltsutamisest ning eneses selgusele jõudmisest. Aile Alavee armastab eri maailmu, proovib järele eri elusid, kombib nende habrast luulelisust ja sügavat naljakust, püüab painutada keelt kõike seda kajastama ning jagab oma kirjutatud lugusid hea meelega teistegagi. "Luule, ametnik" saavutas kirjastuse Tänapäev 2011. aasta romaanivõistlusel III koha.

Vasakukäelisusest on tänapäevaks kujunenud suhteliselt normaalne nähtus, mida ei saa kahjuks väita möödunud aegade kohta. Oli aegu, kus vasakukäelisus oli midagi väga vääritut, midagi, mis tuli tingimata ,,ära parandada” ehk ümber õpetada. Raamat annab väikese ülevaate olulisematest vasakukäelisust puudutavatest küsimustest. Millal võime öelda, et inimene on vasakukäeline? Kuidas käelisust määrata? Kas vasakukäelise lapse peaks ümber õpetama paremakäeliseks? Vasakukäelise lapse vajadused lasteaias, koolis. Mida võiks teada vasakukäelise lapsega tegelevad õpetajad? Kuidas toetada peres kasvavat vasakukäelist last lapsevanemana? Mida võiks vasakukäeline ise enda kohta teada enne, kui ta paremakäeliste maailmas ,,lõksu” langeb? Kindlasti ei võistle see kirjutis teaduslike teostega, mida, tõsi küll, vasakukäeliste temaatika kohta eesti keeles eriti polegi. Püüan jagada oma tähelepanekuid, olles ise vasakukäeline ja oma pedagoogiameti tõttu saanud suurepärase võimaluse jälgida vasakukäeliste laste toimetamist ja toimetulekut koolis. Raamatu lõpus on ka kokkuvõte vasakukäeliste küsitluse vastustest (tehtud aastatel 2014-2019). Maarika Ruuse on lõpetanud TPedI pedagoogika ja algõpetuse metoodika eriala 1988. aastal. Ta on töötanud klassiõpetajana Luunja Keskkoolis, Melliste Algkool-Lasteaias ja Tartu Waldorfgümnaasiumis. Temalt on varem ilmunud raamatud ,,Aastaring I kooliastme kunstitundides” (2011, Koolibri) ja ,,Teeme ise kaardid tähtpäevadeks” (2015, Pegasus).

Järg Margaret Mitchelli romaanile "Tuulest viidud" 3. osa

Saabunud on sinu aeg – see on sinu käsiramat

Juhtimise ja eliittasemel soorituste legendaarne geenius Robin Sharma on üle kahekümne viie aasta koolitanud ärititaane, elukutselisi tippsportlasi ja meelelahutuskuningaid, kasutades selleks revolutsioonilist süsteemi, mis on aidanud neil supertähtedel kõige kõrgemad ambitsioonid igapäevasteks tulemusteks muuta. Meistriteoses “Argipäeva kangelase käsiraamat” on Robin Sharma puhastanud oma meetoditest välja parimad põhimõtted, eeskirjad ja taktikad ning pannud need kokku väärtuslikuks teoseks. See on osalt plahvatusliku tööviljakuse käsiraamat, osalt maailmaklassi elu juhend ja osalt universaalne õpetus, kuidas kujuneda maailma kergitavaks spirituaalseks raskekaallaseks.

Selle täiesti ainulaadse raamatu lehekülgedel avastad sa:

■ siseringi teadmisi selle kohta, kuidas meie planeedi kõige loomingulisemad, viljakamad ja õitsvamad inimesed kujundavad välja parimaid harjumusi ning juhivad oma päevi ja elu

■ sinu energiat tõstvaid, elujõudu paisutavaid ja pikaealisust kasvatavaid võimsaid harjutusi, et sa enda kõrgeimaid vaimuandeid teostada saaksid

■ täpse kava tõelise, tulevasi põlvkondi valgustava tipptasemel meistritöö loomiseks

■ neuroteaduslikke võtteid, mis lubavad sul muundada probleemid võitudeks, hirmud energiaks ja minevikus saadud haavad argikangelaslikuks eluks

■ ebatavalisi (ja raskelt kätte võidetud) tarkusi selle kohta, kuidas enda elavust kasvatada, ülevat meelerahu viljeleda ja kauni eluni viivat hingelist vabadust austada.

ROBIN SHARMA on ülemaailmselt tunnustatud inimesesõber, kes on üle veerandsaja aasta pühendunud sellele, et aidata inimestel nende loomulikke andeid teostada. Teda peetakse laialdaselt üheks maailma parimatest juhtimisalastest ekspertidest. Tema klientide seas on paljud USA saja tulusaima firma hulka kuuluvad ettevõtted, kuulsad miljardärid ja elukutselised sporditähed. Osa selle raamatu tuludest läheb organisatsioonile The Robin Sharma Foundation for Children, mis aitab lastel paremat elu elada.

„EESTI NOVELL 2026“ on sarja üheksas raamat, mis lükkab vankumatult ümber väite, justkui ei oleks midagi uut siin päikese all. Värske valik kodumaisest novelliparemikust kutsub tempokale jalutuskäigule läbi inimhinge salajaste soppide ja raskesti mõõdetavate tunnete. See kannab lugeja hellalt, kuid kindlalt peibutavasse tundmatusse, kus iga kurvi taga ootab midagi uut – kord ilusat, kord valusat, kord vabastavalt absurdset –, pakkudes vastumürki etteaimatavale argipäevale.

Kristi Kongi (snd 1985) isikunäitus „Kromaatiline triiv“ loob tervikliku taju- ja ruumikogemuse. Kristi Kongi loomingule omaselt on selle kogemuse keskmes värv – väljudes lõuendi piiridest, on värvid ja motiivid kandunud edasi muuseumi põrandale, seintele, aknale ja õueruumi. Tegu on Kristi Kongi seni mastaapseima isikunäitusega, kus kõik eksponeeritud teosed on spetsiaalselt valminud selle väljapaneku jaoks. Pealkirja esimene pool, „kromaatiline“, viitab kunstniku sõnade järgi värviküllasusele, samal ajal kui „triiv“ lähtub poeetilisest olemisviisist kaardistamata territooriumil.

Näitusega kaasnevas raamatus mõtestavad Kristi Kongi loomingut ja kunstipraktikat USA-s tegutsev Kolumbia päritolu kuraator Sara Garzón, kunstiajaloolane ja -kriitik Sirje Helme ning näituse kuraator ja raamatu koostaja Ann Mirjam Vaikla. Väljaanne sisaldab mahukat visuaalset materjali näitusele valminud teostest ja mitmeaastasest tööprotsessist nii kunstniku stuudios Tallinnas kui ka Cerámica Suro loomeresidentuuris Guadalajaras Mehhikos.

„Venusbergi“ peategelane Lushington on „tõsine, õhetava näoga noormees“, kes saadetakse erikorrespondendina ühte Balti riiki, mille nimi tal kuidagi meeles ei püsi. Laevareisi ajal ja kohapeal viib elu ta kokku hulga värvikate tegelastega, sõlmitakse suhteid, peetakse seltskondlikke vestlusi, pidutsetakse, armutakse ja surrakse. 

XX sajandi teisel poolel jõgiromaaniga „Tants aja muusika saatel“ tuntust kogunud briti kirjanik Anthony Powell (1905–2000) sai „Venusbergi“ jaoks inspiratsiooni oma reisidest Helsingisse ja Tallinna, kindlasti pole aga tegu tõsimeelse ajaloolise jutustusega. Teose tegevuspaik on sulam eri kohtadest, ajastu õhustik – 1920. aastad ühe värskelt iseseisvunud Balti provintsi pealinnas – samas ehe. Romaani pealkiri viitab Richard Wagneri ooperile, isikupärase kuiva huumoriga jutustab Powell omamoodi anti-Tannhäuseri loo: ülevate tunnete ja õilsate tegude poole püüdlemise asemel alistub tema peategelane jõuetult saatuse kapriisidele. Lähemalt räägib sellest tõlkija Mirt Vissak oma saatesõnas, kus ta annab ülevaate ka autori elust ja loomingust.

Käesolev kogumik peegeldab Eesti Kunstimuuseumi konserveerimisosakonna väärikat poole sajandi pikkust ajalugu. Ülesehituselt kronoloogiline artiklite valik tutvustab konservaatorite igapäevatööd alates osakonna loomisest 1975. aastal kuni kaasajani. Igat kümnendit sissejuhatavas peatükis avavad autorid tolle ajaperioodi tagamaid ning visandavad pildi konserveerimisosakonnas toimunust. Juhtumiuuringute valik on tehtud subjektiivselt, eesmärgiga näidata konservaatori töö eri tahke ning anda sõna võimalikult paljudele kunagistele ja praegustele kolleegidele.

Tsongkhapa „Virgumistee astmed” on Tiibeti budismi ja üldse budistliku mõttetarkuse üks tähtsamaid ja põhjalikemaid teoseid, mida pole palju pidada budistliku õppimis- ja harjutamistee entsüklopeediliseks käsiraamatuks. Pühakirjale ehk suutratele ja oma eelkäijate, eriti suure Atiša õpetustele tuginedes annab Tsongkhapa siin kõikehõlmavad juhtnöörid budismiteele asunule, kes on meelestanud ennast ülimale täielikule virgumisele ehk vabanemisele kannatusest ja ‒ mis eriti oluline ‒ soovile aidata vabanemisele kõik olendid. See õpetus on astmeline, see tähendab õppida tuleb samm-sammult, madalamalt astmelt kõrgemale.  See õpetus on kestnud ja kestab läbi aegade. Meil on suur õnn, et „Virgumistee astmete” esimene osa on nüüd kättesaadav ka eesti keeles Kadri Raudsepa suurepärases tõlkes koos asjatundliku sissejuhatuse ja põhjalike allmärkustega.

Märt Läänemets

Ágota Kristóf (1935–2011) oli Ungari päritolu Šveitsi kirjanik, kelle looming on pälvinud mitmekülgset tunnustust. Romaan „Eile“ räägib oma kodumaalt põgenenud mehe loo, ent sama palju räägib see kõigist neist inimestest, kes on kunagi pidanud kodust lahkuma ja asuma elama võõrsile, kes on olnud sunnitud kohanema uutes oludes ja võõras keeles. See on ka ajatu lugu üksindusest, kurbusest ja armastuse igatsusest.

Koos romaaniga „Eile“ ilmuvad esmakordselt eesti keeles Kristófi novell „Mathias, kus sa oled?“ ja näidend „Line, aeg“. Ka neis on vaatluse all armastuse võimalikkus, aja halastamatu kulg, tunnete püsitus, ja nii hakkavad kolme teksti vahel toimima ootamatud kokkukõlad. Nagu ütleb oma saatesõnas „Piiridel kõndija Ágota Kristóf“ raamatu tõlkija Triinu Tamm: „Justkui kaleidoskoobis raputab autor segamini tükikesi tegelaste elusaatustest ja uuele kohale kukkudes lubavad need ehk lugejalgi vaadata asjadele veidi teise nurga alt, aimata uutes konstellatsioonides olemise peidetumaid kihte.“

Ágota Kristófilt on eesti keelde tõlgitud ka romaanitriloogia „Kaustik. Katsumus. Kolmas vale“ (Kupar, 1997, tlk Urmas Rattus).

„Roos, roosist, roosiga. Teekond rooside maailma” viib sind rännakule rooside kirevasse maailma – selgitab, kes on roos ja kust ta tuleb; näitab, kes on rooside arengu taga ja kuidas see areng üldse käib; jagab roose nii kasvu kui ka olemuse järgi; annab näpunäiteid, mida roosid vajavad ja kuidas nendega käituda. Põhjalikumalt mõtiskletakse ka roosiõite värvuse ja lõhna teemadel ning püütakse leida vastust paljusid huvitavale küsimusele: kas must roos on olemas? Muidugi juhatatakse roos aupaklikult ka läbi köögi ja meditsiini ning lõpuks jagatakse soovitusi, kuidas ja kellega ta kõige paremini kokku sobib.

Katrin Ruitlane-Rütli alustas roosikasvatusega 27 aastat tagasi Jõgevamaal Väike-Mällo talus, kus tänaseks kasvab üle tuhande roositaime. Tema sügav huvi meditsiini, fütopatoloogia ja fütoteraapia vastu annab talle ainulaadse vaatenurga – ta näeb taimi mitte ainult ilu allikana, vaid ka elujõu ja tasakaalu kandjaina.

Merilen Mentaali kireks on loodus, aiad ja disain ning ka roosid, millest kõik alguse sai. 1999. aastast alates on ta Haapsalus roose kasvatanud, pidas ligi 20 aastat aiandit, keskendudes suures osas just roosidele. Ta on ametilt aiadisainer, kuid ei kujutaks oma elu ette fotograafiata ja aeg-ajalt kirjutamata.

Lühijutukogumik koondab ühtteist juttu, mille korduvateks motiivideks on teisikud ja surm. Tegelased kohtuvad enda näoga koolnutega, näevad viirastusena iseennast või vaatavad muul moel endaga kõverpeeglis tõtt.

Kogumik koondab Katariina Libe viimase viie aasta jooksul kirjutatud tekste, millest mõned on ka varem avaldatud ajakirjas Looming. Novelli „Enesetapja” eest määrati talle 2023. aastal August Gailiti nimeline novelliauhind. Lugusid juhatavad sisse autori illustratsioonid.

Katariina Libe on töötanud näitleja ja ajakirjanikuna, ta on avaldanud kaks romaani ja mitu lasteraamatut, ühtlasi on ta mitme teatriteksti ja seriaalistsenaariumi autor.