Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Vanaisa…
Sind ei ole enam.
On ainult kujutlus.
Ma saan sind ette kujutada.
See on niisama hea kui mäletamine.
Niisama õige.
On ju?

See raamat räägib kahest nõukogude inimesest.
Vanaisast ja lapselapsest.
Mäletamise tungist.
Igatsusest.

„Blondid elajad” on Klimova autobiograafilise triloogia kolmas raamat. Romaani tegevus leiab aset 1990. aastatel, Venemaa jaoks pöördelisel kümnendil, millele Marusja heidab nähtava pingutuseta pilgu teise aastatuhande lõpu kõrgustest. Kirjaniku loodud Vene uusdekadentidest ja transvestiitidest tegelaskujud, kes vahetavad mängleva kergusega maske ja kostüüme, sobivad ülimalt hästi tolle kümnendi globaalse karnevali õhustikku. Esmakordselt 2001. aastal väikses tiraažis ilmunud „Blondid elajad” sai vene kirjasõna kõige nõudlikumate nautlejate seas kohe kultusraamatuks. Klimova autobiograafilise triloogia esimesed kaks romaani, „Siniveri” ja „Majake Bois-Colombes’is”, on eesti keeles ilmunud Loomingu Raamatukogus.

Selles teoses peegeldub viljarikka ja päikesepaistelise Burgundia ühe nurgakese elu-olu veetleva Yvonne'i värviküllaseil kallastel. Ehtsa gallia vaimukusega kirjeldab Rolland siin inimesi ja nende askeldusi; sündmustiku taustaks on kauge minevik (aasta 1616, vihatud itaallase Concini võimuloleku-aeg), mis võimaldab maalida meisterlikke pildikesi keskaegse linnakodaniku ja käsitöölise teotsemisest, mis aga ühtlasi annab võimaluse parajas kohas tabavaid valgusjugasid heita otse meieaegse "kultuurilise" elu sisimasse südamesse. Colas Breugnon on raamat täis küpset elutarkust, - raamat inimesest, kellest jagu ei saa ükski väline häda ega õnnetus, sest et tal on seesmist jõudu, mis teda püsti hoiab alati ja kõige kiuste. Lõbus raamat, mis paneb tõeliselt mõtlema! Ma ei julge uskuda, et mu "Colas Breugnon'i" seltsis on lugejal sama lõbus kui oli autoril. Võtku nad vähemalt seda raamatut sellena, mis see on, - otsekohesena ja avameelsena; sel pole ülbet kavatsust maailma muuta ega ka seletada; see on raamat ilma poliitikata, ilma metafüüsikata, - "hüva prantsuspärane" raamat, mis elu üle naerab, sest et elu on hea ja endal tervis käes. Ühesõnaga: sõbrad, võtke heaks! - Romain Rolland

Tuntud inglise filminäitleja Joan Collins meenutab raamatus oma lapsepõlve, filmikarjääri algust, erinevaid filmirolle ja partnereid. Illustreeritud fotodega.

"Eesti loodus" on matk mööda mu elu tuttavaid ja armsaid paiku. Mõni neist on koduks olnud päriselt, mõni vaid unistustes. Aga kus sa ka ei elaks – maal, metsas, mere ääres või fantaasiates –, igal pool elab su kõrval veel olendeid. Linde ja loomi, lilli ja inimesigi. Igal pool on omad taevad ja tuuled. Ja omad hääled. Kõigepealt olidki hääled, hääl: samanimeline saatesari Klassikaraadios. Kirjutasin neid raadiolugusid edasi ja lisaks otsisin jutule pildid juurde – ja nii saigi see isemoodi aruanne ühest rännakust, mis on kestnud juba päris palju aastaid. Tõnu Õnnepalu

Raamatus üritab Peter Mayle võtta elu rahulikult nagu ümberkaudsed inimesed. See ei taha tal aga kuidagi õnnestuda. Telefonikõne Londonist, milles palutakse trüfleid, toob kaasa kahtlase kohtumise kõrvaltee ääres, aianurgast leitud kuldmündid vallandavad tõelise aardejahi, hirm metsatulekahjude ees ei anna asu ning ootamatut vaheldust toob ka kohtumine mehega, kes on otsustanud õpetada kärnkonnad "Marseljeesi" laulma.

Nimeka režissööri, lavastaja ja näitekirjaniku Ingmar Bergmani (1918–2007) poolautobiograafilises teoses "Fanny ja Alexander" avaneb laste pilgu läbi Ekdahlide teatridünastia igapäevaelu ja murdeliste sündmuste jada, mida saadab ja peegeldab Shakespeare'i "Hamleti" lavastamine pereisa juhitavas teatris.

Enda sõnutsi on Bergman maalinud teoses oma lapsepõlvemaailma, püüdes tabada noorusaja paikade, inimeste ja ootamatuste lumma, mille juurde ta mälestustes meelsasti tagasi pöördus. Samanimeline linateos, mille Bergman ise lavastas ja mida kriitikud on nimetanud tema hüvastijätuks filmikunstiga, jõudis kinodesse 1982. aastal ning pälvis võõrkeelse filmi Oscari.

Heelia Sillamaa "Filtriteta filtritest" on oma ülesehituselt segu teabetekstist ja ilukirjanduslikus stiilis, kuid 100% tõesti sündinud loost – keskpärasest Mustamäe tüdrukust, kes jõudis sotsiaalmeedias oma argiseid mõtteid jagades kaheksa aastaga justkui unistuste eluni. Eluni, kus sulle saadetakse tasuta kalleid asju ning sinu sissetulekud küündivad rekordilisel kuul 10 000 euroni. Mis peitub selle pealtnäha idüllilise elu taga aga päriselt? Mis juhtub, kui piir päriselu ja sotsiaalmeedia elu vahel häguneb? Mida peaksime me kõik sotsiaalmeedia telgitagustest teadma?

Raamatus tutvustatakse teetaime, tema kasvutingimusi ja levikut, kirjeldatakse erinevaid teesorte, töötlemise tehnoloogiat, tee füsioloogilist toimet. Antakse praktilisi juhendeid teejookide valmistamiseks erinevatel meetoditel. Tutvustatakse tee valmistamise ja serveerimise viise erinevatel maadel. Raamat sisaldab rohkesti retsepte kuumade ja külmade teejookide valmistamiseks ning kasutamiseks toitude maitsestamisel. Tutvustatakse Eestis kasvavaid taimi, mis sobivad teejookide valmistamiseks, nende toiteväärtust, korjamis- ja säilitamistingimusi.

arhitekt Andres Alver
luuletaja Doris Kareva
kunstnik Andrus Kasemaa
kunstnik Ando Keskküla
näitleja Kersti Kreismann
näitleja Jüri Krjukov
baleriin Kaie Kõrb
dirigent Peeter Lilje
kirjanik Mihkel Mutt
režissöör Ingo Normet 
pianist Kalle Randalu

Põhjalik ülevaade kuulsa vene kunstniku-raamatuillustraatori Dementi Šmarinovi (1907–1999) elust ja loomingust. Šmarinov on laialdaselt tuntud eelkõige vene klassikalise ja nõukogude kirjanduse teoste suurepärase illustreerijana. Lisaks sellele on ta viljelenud vabagraafikat, poliitilist plakatit, monumentaal-dekoratiivkunsti ja maali. Monograafias on rohkelt mustvalgeid reprosid ja illustratsioone.

Annab ülevaate kiviaja ja pronksiaja kunstist endise Nõukogude Liidu aladel. See hõlmab paleoliitikumi skulptuure, kaljujooniseid (nt Karjalas, Siberis), neoliitikumi kunsti ning hilisemaid dolmeneid ja kurgaane, jaotades need küttide ning maaviljelejate kultuuridesse.

2014. aastal vastu võetud meretööseadus reguleerib meretöötajate töösuhteid, ühtlustades Eesti õiguse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) meretöö konventsiooni (2006) ja EL-i nõuetega. Seadus käsitleb spetsiifiliselt meretöö eripärasid, sealhulgas töö- ja puhkeaega, laevapere liikmete töötingimusi ning lepingu erisusi.

Raamat tutvustab Kai Kaljo videoprojekte. Maali, vitraaži ja installatsiooniga tegelenud Kaljo jõudis videokunstini juhuse läbi 1997. aastal.