Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud
Autobiograafiline romaan
Vaata veelVanaisa…
Sind ei ole enam.
On ainult kujutlus.
Ma saan sind ette kujutada.
See on niisama hea kui mäletamine.
Niisama õige.
On ju?
See raamat räägib kahest nõukogude inimesest.
Vanaisast ja lapselapsest.
Mäletamise tungist.
Igatsusest.
Tuntud inglise filminäitleja Joan Collins meenutab raamatus oma lapsepõlve, filmikarjääri algust, erinevaid filmirolle ja partnereid. Illustreeritud fotodega.
"Eesti loodus" on matk mööda mu elu tuttavaid ja armsaid paiku. Mõni neist on koduks olnud päriselt, mõni vaid unistustes. Aga kus sa ka ei elaks – maal, metsas, mere ääres või fantaasiates –, igal pool elab su kõrval veel olendeid. Linde ja loomi, lilli ja inimesigi. Igal pool on omad taevad ja tuuled. Ja omad hääled. Kõigepealt olidki hääled, hääl: samanimeline saatesari Klassikaraadios. Kirjutasin neid raadiolugusid edasi ja lisaks otsisin jutule pildid juurde – ja nii saigi see isemoodi aruanne ühest rännakust, mis on kestnud juba päris palju aastaid. Tõnu Õnnepalu
Nimeka režissööri, lavastaja ja näitekirjaniku Ingmar Bergmani (1918–2007) poolautobiograafilises teoses "Fanny ja Alexander" avaneb laste pilgu läbi Ekdahlide teatridünastia igapäevaelu ja murdeliste sündmuste jada, mida saadab ja peegeldab Shakespeare'i "Hamleti" lavastamine pereisa juhitavas teatris.
Enda sõnutsi on Bergman maalinud teoses oma lapsepõlvemaailma, püüdes tabada noorusaja paikade, inimeste ja ootamatuste lumma, mille juurde ta mälestustes meelsasti tagasi pöördus. Samanimeline linateos, mille Bergman ise lavastas ja mida kriitikud on nimetanud tema hüvastijätuks filmikunstiga, jõudis kinodesse 1982. aastal ning pälvis võõrkeelse filmi Oscari.
Heelia Sillamaa "Filtriteta filtritest" on oma ülesehituselt segu teabetekstist ja ilukirjanduslikus stiilis, kuid 100% tõesti sündinud loost – keskpärasest Mustamäe tüdrukust, kes jõudis sotsiaalmeedias oma argiseid mõtteid jagades kaheksa aastaga justkui unistuste eluni. Eluni, kus sulle saadetakse tasuta kalleid asju ning sinu sissetulekud küündivad rekordilisel kuul 10 000 euroni. Mis peitub selle pealtnäha idüllilise elu taga aga päriselt? Mis juhtub, kui piir päriselu ja sotsiaalmeedia elu vahel häguneb? Mida peaksime me kõik sotsiaalmeedia telgitagustest teadma?
„Hommikutunnid“ on kirjanik Einar Sandeni autobiograafilise romaani esimene raamat. Autor vaatleb noore poisi silme läbi elu Tallinnas Eesti Vabariigi lõpuaastail ning Nõukogude ja Saksa okupatsiooni ajal.
Uued tooted
Vaata veelSellest raamatust leiab paljude armastatud eesti lastelaulude sõnad. Siin on laule, mida on laulnud vanaemad-vanaisad, emad-isad ja lapsed ise. Leidub nii rahva-, filmi-, multifilmi- kui ka niisama toredaid laule. Nad on ühtaegu tuttavad, aga samas tahavad ka meenutamist. „Rongisõit“, „Tiiu, talutütrekene“, „Buratino laul“, „Krokodill Gena laul“, „Lapsed, tuppa“ – need ja teised toredad laulud ootavad lapsi ja laulmist.
Iga päev üks ja sama … Rachel sõidab tööpäeviti edasi-tagasi Londoni vahet. Ta teab, et hommikuti peatub rong ühes ja samas kohas punase signaaltule taga, kust avaneb vaade ridaelamute tagaõuedesse. Rachelile hakkab juba näima, et ta tunneb inimesi, kes ühes sealses kodus elavad. Ta kutsub neid Jessiks ja Jasoniks. Nende elu – nagu Rachel seda näeb – on täiuslik. Kui ta vaid ise saaks nii õnnelik olla … kuni tänaseni. Ühel päeval näeb Rachel šokeerivat pilti. Rong peatub ainult minutiks, kuid sellest piisab. Nüüd muutub kõik. Rachelil on võimalus osa saada eludest, mida ta on seni eemalt jälginud. Nüüd selgub, et ta on rohkem kui vaid naine rongis …
Paula Hawkins töötas viisteist aastat ajakirjanikuna, enne kui hakkas ilukirjanduses kätt proovima. Ta on sündinud ja üles kasvanud Aafrikas Zimbabwes. 1989. aastal kolis ta Londonisse, kus ta elab siiani. „Tüdruk rongis“ on tema esimene põnevik.
Legendaarse raamatu “Jussikese seitse sõpra” abil on lugema õppinud mitu põlvkonda lapsi. Raamatu teksti ja illustratsioonide autoriks on Silvi Väljal. Väike Jussike armastab väga pühapäeva, mil saab päev läbi mängida ja asub otsima pühapäevamaad. See teekond toob vahvaid kohtumisi ja tegemisi. Jussike avastab, et ka teised päevad koos töiste toimetamistega on toredad ning sõbruneb nõnda kõigi nädalapäevadega. “Jussikese seitse sõpra” on eriti sobilik lugejaile vanuses 5 – 8, aga sobib pisematelegi nii ette lugemiseks kui trükitähtede õppimiseks. Raamatut on alates selle esmatrükist 1966. aastal avaldatud üha uuesti, sest lastele ja ka nende vanematele ning vanavanematelegi meeldib see tore lugu väga. Esmakordselt ilmub raamat kõvakaanelisena.
Esmatrükk 1966.
Selles raamatus on tallel kirjaniku kingitused oma üheteistkümnele lapselapsele, mis üheskoos on mõjusamad kui üksikult. Nagu ka õdede-vendade lapsed on ühise perena tugev. Lastelastele hoida pärandatud maailm on roheline ja rõõmus ehkki mitte pilvitu. Kunstnik on selle väga täpselt jäädvustanud ja nüüd saab see kõikide laste omaks.
Raamat on seotud Manfred Vainokivi dokumentaalfilmiga „Vaeste kirjanike maja“, mida presenteeritakse koos raamatuga Tallinnas, Tartus, Võrus, Viljandis ja Kuressaares. Samas on raamat iseseisev ilukirjanduslik tekst. Nimetatakse teda poeemiks, ometi tuleks raamatut ilmselt eksponeerida proosariiulil, kuna tegemist on sidusa poeetilise jadatekstida, kus on olemas läbivad tegelased, tekst on laotud küll luulesarnaselt stroofidesse ja liigendatud nummerdatud peatükkideks.Tekst räägib armastusest, seksist, joomisest, loomingust, surmast ja kirjaniku elust majas, kus elab palju vaeseid kirjanikke (keda mainitakse nimepidi).
Lumi ja Roosi ei teadnud, et nad elasid muinasjutus – keegi ei tea seda kunagi.
Elasid kord kaks õde: Lumivalge, kel olid kiharad valged kui luigel, ja Roosipuna, kel olid juuksed justkui mustast siidist. Nad elasid imelise aiaga suures majas koos isa ja emaga, kes armastasid neid rohkem kui päikest ja kuud taevas. Ent see oli enne, kui mets röövis neilt isa ja kurbus võttis oma võimusesse ema. See on lugu kahest õest ja nõiutud metsast, mis on oodanud, et nad tuleksid ja murraksid selles peituvad hirmsad loitsud.
Selles imeilusate piltidega lasteraamatus jutustab autor-illustraator Emily Winfield Martin ümber klassikalise, kuid vähetuntud muinasjutu Lumivalgest ja Roosipunast.
