Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Vanaisa…
Sind ei ole enam.
On ainult kujutlus.
Ma saan sind ette kujutada.
See on niisama hea kui mäletamine.
Niisama õige.
On ju?

See raamat räägib kahest nõukogude inimesest.
Vanaisast ja lapselapsest.
Mäletamise tungist.
Igatsusest.

Selles teoses peegeldub viljarikka ja päikesepaistelise Burgundia ühe nurgakese elu-olu veetleva Yvonne’i värviküllaseil kallastel. Ehtsa gallia vaimukusega kirjeldab Rolland siin inimesi ja nende askeldusi; sündmustiku taustaks on kauge minevik (aasta 1616, vihatud itaallase Concini võimulolekuaeg), mis võimaldab maalida meisterlikke pildikesi keskaegse linnakodaniku ja käsitöölise teotsemisest, mis aga ühtlasi annab võimaluse parajas kohas tabavaid valgusjugasid heita otse meieaegse „kultuurilise“ elu sisimasse südamesse.

„„Colas Breugnon“ on raamat täis küpset elutarkust – raamat inimesest, kellest jagu ei saa ükski väline häda ega õnnetus, sest et tal on seesmist jõudu, mis teda püsti hoiab alati ja kõige kiuste. Lõbus raamat, mis paneb tõeliselt mõtlema! Ma ei julge uskuda, et mu „Colas Breugnon’i“ seltsis on lugejal sama lõbus kui oli autoril. Võtku nad vähemalt seda raamatut sellena, mis see on – otsekohesena ja avameelsena; sel pole ülbet kavatsust maailma muuta ega ka seletada; see on raamat ilma poliitikata, ilma metafüüsikata – „hüva prantsuspärane“ raamat, mis elu üle naerab, sest et elu on hea ja endal tervis käes. Ühesõnaga: sõbrad, võtke heaks! - Romain Rolland

Tuntud inglise filminäitleja Joan Collins meenutab raamatus oma lapsepõlve, filmikarjääri algust, erinevaid filmirolle ja partnereid. Illustreeritud fotodega.

See raamat räägib Eesti eluaegsetest vangidest ja nende toime pandud kuritegudest. Teos sisaldab 43 kriminaalset lugu, mis on aset leidnud ajavahemikus 1990–2020. Kirjeldatakse nii üldsust vapustanud sündmusi kui ka kurjategijate edasist elu vanglasüsteemis. Raamatu koostamiseks töötati läbi sadu lehekülgi kohtumaterjale ja ajakirjanduses ilmunud artikleid.

"Eesti loodus" on matk mööda mu elu tuttavaid ja armsaid paiku. Mõni neist on koduks olnud päriselt, mõni vaid unistustes. Aga kus sa ka ei elaks – maal, metsas, mere ääres või fantaasiates –, igal pool elab su kõrval veel olendeid. Linde ja loomi, lilli ja inimesigi. Igal pool on omad taevad ja tuuled. Ja omad hääled. Kõigepealt olidki hääled, hääl: samanimeline saatesari Klassikaraadios. Kirjutasin neid raadiolugusid edasi ja lisaks otsisin jutule pildid juurde – ja nii saigi see isemoodi aruanne ühest rännakust, mis on kestnud juba päris palju aastaid. Tõnu Õnnepalu

Raamatus üritab Peter Mayle võtta elu rahulikult nagu ümberkaudsed inimesed. See ei taha tal aga kuidagi õnnestuda. Telefonikõne Londonist, milles palutakse trüfleid, toob kaasa kahtlase kohtumise kõrvaltee ääres, aianurgast leitud kuldmündid vallandavad tõelise aardejahi, hirm metsatulekahjude ees ei anna asu ning ootamatut vaheldust toob ka kohtumine mehega, kes on otsustanud õpetada kärnkonnad "Marseljeesi" laulma.

Nimeka režissööri, lavastaja ja näitekirjaniku Ingmar Bergmani (1918–2007) poolautobiograafilises teoses "Fanny ja Alexander" avaneb laste pilgu läbi Ekdahlide teatridünastia igapäevaelu ja murdeliste sündmuste jada, mida saadab ja peegeldab Shakespeare'i "Hamleti" lavastamine pereisa juhitavas teatris.

Enda sõnutsi on Bergman maalinud teoses oma lapsepõlvemaailma, püüdes tabada noorusaja paikade, inimeste ja ootamatuste lumma, mille juurde ta mälestustes meelsasti tagasi pöördus. Samanimeline linateos, mille Bergman ise lavastas ja mida kriitikud on nimetanud tema hüvastijätuks filmikunstiga, jõudis kinodesse 1982. aastal ning pälvis võõrkeelse filmi Oscari.

Heelia Sillamaa "Filtriteta filtritest" on oma ülesehituselt segu teabetekstist ja ilukirjanduslikus stiilis, kuid 100% tõesti sündinud loost – keskpärasest Mustamäe tüdrukust, kes jõudis sotsiaalmeedias oma argiseid mõtteid jagades kaheksa aastaga justkui unistuste eluni. Eluni, kus sulle saadetakse tasuta kalleid asju ning sinu sissetulekud küündivad rekordilisel kuul 10 000 euroni. Mis peitub selle pealtnäha idüllilise elu taga aga päriselt? Mis juhtub, kui piir päriselu ja sotsiaalmeedia elu vahel häguneb? Mida peaksime me kõik sotsiaalmeedia telgitagustest teadma?

Tänane Euroopa toetub oma toimimises ja traditsioonides suurte eelkäijate unistustele ja paljude põlvkondade pikaaegsele järjekestvale tööle. Selles raamatus kirjeldab Siim Kallas Euroopa ajalugu läbi sündmuste ja isikute. Siin on ka Euroopa Liidu lugu läbi eestlase silmade ning tuginedes autori isiklikule kogemusele ja teadmistele. Kallas keskendub sellele, mis tema arvates on oluline majanduse, poliitika, kultuuri ja inimestevahelise suhtlemise vallas. Faktikülluse poolest on see rohkete fotode, tabelite ja kaartidega teos omalaadne Euroopa-aineline teabevaramu.

Vastakaid arvamusi põhjustanud naise, Argentiina diktaatori abikaasa piltidega illustreeritud elulugu. Evita dramaatilise käiguga elu on inspireerinud nii heliloojaid (Andrew Lloyd Webber) kui filmirežissööre.

Elgi Reemets hakkas kunsti õppima alles 33aastaselt, ent seda hoogsam sai tema iseseisev loometee, viies ohtrate märkimisväärsete tulemusteni mitmel erialal. Lõpetanud keraamikuna, on avalikuse ees teadvustatud pigem tema monumentaalne vaibalooming, kuid intensiivselt on kunstnik tegelnud ka nahk- ja metallehistööga. Rahvuslik ainestik kui Reemetsa loomingu üks iseloomustavamaid jooni on seostatav instituudieelse aja innustava kunstiõpetaja Kristjan Raua ideedega. Hiljem kiindus kunstnik juba ise rahvakunsti kogumisse. Elgi Reemetsa kunst on suurepärane näide rahva- ja professionaalse kunsti sümbioosist.

Romaan, mis kujutab endast perekonnasaagat, algab 1919. aasta kevadel, kui sõjaväehaiglas sureb kapten Vernet. Temast jäävad maha noor naine ja kolm alaealist tütart. Tollal oli kodanlaste pedantsetes ringkondades kohustusliku leina pikkus seitse aastat ja seda ettekäändeks tuues kapseldub noor lesk jonnakasse vaikimisse, tõmmates kaasa nii oma ema kui ka tütred. Kadunud kapten Vernet’st luuakse viirastuslik mehekuju, kes on ühtaegu olemas ja olematu, elus ja surnud.

Tütred saavad hariduse, üks neist oskab seda kasutada, teised mitte. Abielluvad nad kas armastusest, varanduslikel kaalutlustel või meeleheitest ning saavad lapsi, kellesse tahtmatult süstivad ettekujutuse viirastuslikust mehest. Leidmata toetust isadelt, kelle emad on neile valinud, ei oska pojad kasvada meesteks, tütred aga ei tea, kas nautida tärkavat iseteadvust või unistada maskuliinsest kangelasest.

Lisaks ühiskonnas toimuva panoraamsele lahkamisele on autor loonud terve rea erakordselt ilmekaid karaktereid koos igasuguste inimlike veidrustega, vürtsitab mõningaid kirjeldusi paraja irooniaga ja lisab siia-sinna musta huumorit. Võimsalt mõjuvad tema romaani läbivad kujundid. Ligustrihekid, valgete kivikestega kaetud aiateed, poonimisvaha lõhn ja veidi kõrbenud ploomimarmelaad rändavad ühelt leheküljelt teisele, ühest elupaigast teise otsekui põlvkondadevahelised köidikuid, millest vabanemine on raske. Kauneim ja täpseim kujund selle raamatu mõtte edastamiseks on musta ja valge äravahetamine fotonegatiividel: surmast saab elu ja elust surm.

Raamat aitab vabaneda häbitundest, terveneda sügaval närvisüsteemi tasandil ning üles leida oma tõelise olemuse ja meelerahu. Ühendab traumateadlikud meetodid positiivse psühholoogiaga, et anda teadmisi ja oskusi traumast paranemiseks ning oma sisemise jõu ja väärtuse taasleidmiseks. Praktiline teejuht, mis ühendab teadmised, harjutused ja lootuse ning näitab, kuidas taastada turvatunne, leida uuesti kontakt iseendaga ning kujundada valusast kogemusest tugevuse, enesekindluse ja sisemise vabaduse allikas.

Möödumas on 10 aastat sellest ajast, kui Eesti esilaulja Mati Nuude (18.02.1941–10.03.2001) meie seast lahkus. Raamat on eeskätt Matist kui inimesest. Autor on lähtunud Mati Nuude päevikust, sellest, mida mees jutustas oma elust ja millised olid tema mõtted ning oma abielumälestustest. Raamatus on toodud ka paljude tuntud inimeste mälestused Mati Nuudest (Taimu Viir, Jaan Talts, Ivo Linna, Erich Krieger, Ada Lundver jt). Mati Nuude elu ja tegevus väärivad lugupidamist, sest ta on jätnud nii tõstesporti kui ka Eesti kultuuriellu oma jälje. Raamatus on toodud mitmed värvikamad seigad Mati Nuude elust.

See on raamat neljast eri vanuses ja eri tagapõhjaga naisest, kes on üksteisele toeks nii õnnes kui ka õnnetuses. Isobelil on seljataga purunenud abielu. Tal on poeg, keda ta näeb vaid harva. Lisaks peab ta võitlust rinnavähiga ning on kujundanud täielikult ümber oma kunagise suhtumise elusse ja inimestesse. Leel on suurepärane mees ja korralik sissetulek, kuid neil pole lapsi. Rudy on noor ja ilus, kuid teda vaevavad lapsepõlve pained, mida veelgi võimendab abielu teda enda võimu all hoidva mehega. Südi, ebakindel ja intellektuaalne Emma on armastuse suhtes skeptiline, kuni ta armub mehesse, kellega tal pole võimalik koos olla.

Tartu Ülikooli eesti kirjanduse emeriitprofessor Karl Muru on uurinud luuletaja Betti Alveri loomingut enam kui kolme aastakümne vältel, mille tulemusena on sündinud käesolev monograafia. Luuletajana pälvis Betti Alver üldise tunnustuse juba oma esikkoguga „Tolm ja tuli“ (1936), ehkki sattus samas kriitikas võimu/vaimupoliitiliste kemplemiste märklauaks. Järgnesid sõja-aastad, abikaasa kaotus, stalinistlik mõna ja pikk loominguline vaikimine. Karl Muru teos keskendub pigem Alveri loomingu analüüsile, tutvustades avalikku tähelepanu vältinud kirjaniku eluloolisi fakte napilt ja diskreetselt. Raamat on adresseeritud laiale lugejate ringile ja illustreeritud rohkete fotodega.