Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Vanaisa…
Sind ei ole enam.
On ainult kujutlus.
Ma saan sind ette kujutada.
See on niisama hea kui mäletamine.
Niisama õige.
On ju?

See raamat räägib kahest nõukogude inimesest.
Vanaisast ja lapselapsest.
Mäletamise tungist.
Igatsusest.

„Blondid elajad” on Klimova autobiograafilise triloogia kolmas raamat. Romaani tegevus leiab aset 1990. aastatel, Venemaa jaoks pöördelisel kümnendil, millele Marusja heidab nähtava pingutuseta pilgu teise aastatuhande lõpu kõrgustest. Kirjaniku loodud Vene uusdekadentidest ja transvestiitidest tegelaskujud, kes vahetavad mängleva kergusega maske ja kostüüme, sobivad ülimalt hästi tolle kümnendi globaalse karnevali õhustikku. Esmakordselt 2001. aastal väikses tiraažis ilmunud „Blondid elajad” sai vene kirjasõna kõige nõudlikumate nautlejate seas kohe kultusraamatuks. Klimova autobiograafilise triloogia esimesed kaks romaani, „Siniveri” ja „Majake Bois-Colombes’is”, on eesti keeles ilmunud Loomingu Raamatukogus.

Selles teoses peegeldub viljarikka ja päikesepaistelise Burgundia ühe nurgakese elu-olu veetleva Yvonne’i värviküllaseil kallastel. Ehtsa gallia vaimukusega kirjeldab Rolland siin inimesi ja nende askeldusi; sündmustiku taustaks on kauge minevik (aasta 1616, vihatud itaallase Concini võimulolekuaeg), mis võimaldab maalida meisterlikke pildikesi keskaegse linnakodaniku ja käsitöölise teotsemisest, mis aga ühtlasi annab võimaluse parajas kohas tabavaid valgusjugasid heita otse meieaegse „kultuurilise“ elu sisimasse südamesse.

„„Colas Breugnon“ on raamat täis küpset elutarkust – raamat inimesest, kellest jagu ei saa ükski väline häda ega õnnetus, sest et tal on seesmist jõudu, mis teda püsti hoiab alati ja kõige kiuste. Lõbus raamat, mis paneb tõeliselt mõtlema! Ma ei julge uskuda, et mu „Colas Breugnon’i“ seltsis on lugejal sama lõbus kui oli autoril. Võtku nad vähemalt seda raamatut sellena, mis see on – otsekohesena ja avameelsena; sel pole ülbet kavatsust maailma muuta ega ka seletada; see on raamat ilma poliitikata, ilma metafüüsikata – „hüva prantsuspärane“ raamat, mis elu üle naerab, sest et elu on hea ja endal tervis käes. Ühesõnaga: sõbrad, võtke heaks! - Romain Rolland

Tuntud inglise filminäitleja Joan Collins meenutab raamatus oma lapsepõlve, filmikarjääri algust, erinevaid filmirolle ja partnereid. Illustreeritud fotodega.

See raamat räägib Eesti eluaegsetest vangidest ja nende toime pandud kuritegudest. Teos sisaldab 43 kriminaalset lugu, mis on aset leidnud ajavahemikus 1990–2020. Kirjeldatakse nii üldsust vapustanud sündmusi kui ka kurjategijate edasist elu vanglasüsteemis. Raamatu koostamiseks töötati läbi sadu lehekülgi kohtumaterjale ja ajakirjanduses ilmunud artikleid.

"Eesti loodus" on matk mööda mu elu tuttavaid ja armsaid paiku. Mõni neist on koduks olnud päriselt, mõni vaid unistustes. Aga kus sa ka ei elaks – maal, metsas, mere ääres või fantaasiates –, igal pool elab su kõrval veel olendeid. Linde ja loomi, lilli ja inimesigi. Igal pool on omad taevad ja tuuled. Ja omad hääled. Kõigepealt olidki hääled, hääl: samanimeline saatesari Klassikaraadios. Kirjutasin neid raadiolugusid edasi ja lisaks otsisin jutule pildid juurde – ja nii saigi see isemoodi aruanne ühest rännakust, mis on kestnud juba päris palju aastaid. Tõnu Õnnepalu

Raamatus üritab Peter Mayle võtta elu rahulikult nagu ümberkaudsed inimesed. See ei taha tal aga kuidagi õnnestuda. Telefonikõne Londonist, milles palutakse trüfleid, toob kaasa kahtlase kohtumise kõrvaltee ääres, aianurgast leitud kuldmündid vallandavad tõelise aardejahi, hirm metsatulekahjude ees ei anna asu ning ootamatut vaheldust toob ka kohtumine mehega, kes on otsustanud õpetada kärnkonnad "Marseljeesi" laulma.

Nimeka režissööri, lavastaja ja näitekirjaniku Ingmar Bergmani (1918–2007) poolautobiograafilises teoses "Fanny ja Alexander" avaneb laste pilgu läbi Ekdahlide teatridünastia igapäevaelu ja murdeliste sündmuste jada, mida saadab ja peegeldab Shakespeare'i "Hamleti" lavastamine pereisa juhitavas teatris.

Enda sõnutsi on Bergman maalinud teoses oma lapsepõlvemaailma, püüdes tabada noorusaja paikade, inimeste ja ootamatuste lumma, mille juurde ta mälestustes meelsasti tagasi pöördus. Samanimeline linateos, mille Bergman ise lavastas ja mida kriitikud on nimetanud tema hüvastijätuks filmikunstiga, jõudis kinodesse 1982. aastal ning pälvis võõrkeelse filmi Oscari.

Saabunud on sinu aeg – see on sinu käsiramat

Juhtimise ja eliittasemel soorituste legendaarne geenius Robin Sharma on üle kahekümne viie aasta koolitanud ärititaane, elukutselisi tippsportlasi ja meelelahutuskuningaid, kasutades selleks revolutsioonilist süsteemi, mis on aidanud neil supertähtedel kõige kõrgemad ambitsioonid igapäevasteks tulemusteks muuta. Meistriteoses “Argipäeva kangelase käsiraamat” on Robin Sharma puhastanud oma meetoditest välja parimad põhimõtted, eeskirjad ja taktikad ning pannud need kokku väärtuslikuks teoseks. See on osalt plahvatusliku tööviljakuse käsiraamat, osalt maailmaklassi elu juhend ja osalt universaalne õpetus, kuidas kujuneda maailma kergitavaks spirituaalseks raskekaallaseks.

Selle täiesti ainulaadse raamatu lehekülgedel avastad sa:

■ siseringi teadmisi selle kohta, kuidas meie planeedi kõige loomingulisemad, viljakamad ja õitsvamad inimesed kujundavad välja parimaid harjumusi ning juhivad oma päevi ja elu

■ sinu energiat tõstvaid, elujõudu paisutavaid ja pikaealisust kasvatavaid võimsaid harjutusi, et sa enda kõrgeimaid vaimuandeid teostada saaksid

■ täpse kava tõelise, tulevasi põlvkondi valgustava tipptasemel meistritöö loomiseks

■ neuroteaduslikke võtteid, mis lubavad sul muundada probleemid võitudeks, hirmud energiaks ja minevikus saadud haavad argikangelaslikuks eluks

■ ebatavalisi (ja raskelt kätte võidetud) tarkusi selle kohta, kuidas enda elavust kasvatada, ülevat meelerahu viljeleda ja kauni eluni viivat hingelist vabadust austada.

ROBIN SHARMA on ülemaailmselt tunnustatud inimesesõber, kes on üle veerandsaja aasta pühendunud sellele, et aidata inimestel nende loomulikke andeid teostada. Teda peetakse laialdaselt üheks maailma parimatest juhtimisalastest ekspertidest. Tema klientide seas on paljud USA saja tulusaima firma hulka kuuluvad ettevõtted, kuulsad miljardärid ja elukutselised sporditähed. Osa selle raamatu tuludest läheb organisatsioonile The Robin Sharma Foundation for Children, mis aitab lastel paremat elu elada.

1996. a. ilmunud "Päevaraamatu" kirjutamiseks sai Nicholas Sparks inspiratsiooni oma naise vanavanematelt, kes olid elanud koos üle kuuekümne aasta. Ka raamatu keskmes on vanapaar, kelle liigutav lugu hargneb aegamööda lahti meenutustes. Nende armastuse lugu on täis kohtumisi ja lahkumisi, vääritimõistmist ja andestamist ning sügavat tunnet, et nad kuuluvad kokku.

Mis ühist saab olla esmapilgul nii erinevatel naistel? Blanche Marchem on imeline kaunitar, laitmatu reputatsiooniga seltskonnadaam, Trischa Wells aga tasane ja väärikas abikaasa, eeskujulik koduperenaine. Kuid selgub, et juhuslikult tutvunud naisi ühendab siiski miski. Kumbki pole nii õnnelik, nagu kõrvalseisjaile tundub. Ja siis otsustavad Blanche ja Trischa oma elu muuta…

Üks kaasaja huvitavamaid ja isepäisemaid prantsuse kirjanikke Julien Gracq on sündinud 1910. aastal, töötanud ajalooprofessorina. Tema kuulsaim romaan "Kõrbe ja mere vahel" sai 1951. aastal Goncourt'i preemia, millest kirjanik eetilisetel kaalutlustel ja intellektuaalse vabaduse säilitamise nimel lahti ütles. See on äärmiselt poeetiline raamat nagu enamik Gracqi romaane ja käsitleb romantilises, võib-olla pisut sürrealistlikus stiilis inimese vastupanu vaimsele tardumusele ja füüsilisele virelemisele. Kõige üle valitseb aga igavese vabaduse sümbol - meri.

Prantsuse kirjanduse klassiku viimane suurteos, mis põhineb Balzaci kogu varasemal loomingul ja on omakorda kokkuvõtteks tervele "Inimlikule komöödiale".

Üllataval kombel on keskmine eesti näitleja sageli kas gurmaan või lihtsalt väga hea kokk, kes hea meelega oma lõbuks hästi süüa teeb. Koostajad on külastanud umbes 20 näitlejat, et nende maitsvaid, kuid küllalt lihtsalt valmistatavaid toite ning põnevaid toidutegemise nippe ka lugejaile tutvustada. Lisaks retseptidele saame teada ka seda, mida üks või teine arvab söögitegemisest, söömisest üldse, kehakaalust jms.

"Ei saada nad midagi," pomiseb Natalie endale nina alla. "Mina lähen alati üleriietega üles."
Niisiis sõidame üles ühes neist superkiiretest liftidest, kus ma alati nätsust puudust tunnen, et kõrvades tekkivat pinget vähendada.
Lift toob meid otse administraatori laua ette.
"Tere," ütleb Natalie. "Palun üks laud kolmele."
Administraator viskab meile pilgu. "Kahju küll, kõik on täis."
Märkan akna ääres vaba kohta. Karmid abinõud tuleb appi võtta. Moodustame kolmekesi ringi, ning pärast viit piinarikast minutit nõupidamist laome letti kümme dollarit.
"Laud on nüüd vaba," ütleb administraator mesimagusa häälega. "Aga te peate oma üleriided alla jätma."
"Me jätaksime oma riided parema meelega selga," ütleb Natalie.
"Kahju küll. Ma ei saa teid lauda lubada enne, kui olete oma üleriided garderoobi andnud."
Vajutan vaikides liftinuppu ja jagan kõigile nätsu.

Väsimatult optimistlik Sarah Mlynowski elab ja töötab Torontos. Tema esimene romaan räägib meilist, mille poiss-sõber talle Taist saadab, ning mille sisust saab Jackie Norris teada, et ta on jälle vaba naine. Teda lihtsalt informeeritakse, et tema sõbral on nüüd keegi teine. Jackie otsustab mitte norutada ja hakata innukalt uute meestega tutvuma. Kõigil neil on aga mingi omadus, mis Jackie´le ei meeldi ja ta muutub juba päris murelikuks. Ta ei tahagi ju midagi erilist - ainult meest, kes tal riided seljast rebiks, teda pitsaga söödaks ja seejärel temaga intelligentselt vestleks! Kas seda on tõesti liiga palju tahetud?

„6,6“ on Euroopa luuleprõmmu võitja Joonas Veelmaa teine luulekogu. Mõtteliselt on raamat üks luuleõhtu, kus tõsine poeet räägib vaheldumisi enesearengust, toolide vihkamisest, oma menüüst ja muidugi sellest, kui suurepärane luuletaja ta on. Küsimusele, kas tegemist on hea luulega, vastab viimasel leheküljel uuringufirma Emor läbiviidud küsitluse tulemus, kus 514 Eesti inimest said käesoleva luulekogu kõiki tekste hinnata 10-palli süsteemis. Luulekogus on teiste seas nii tekstid, mis tõid Euroopa meistritiitli, kui ka Loomingu aastapreemia (2025).

Sellest raamatust leiad Eestis tuntud ja armastatud teadjanaise Mai-Agate Väljataga elu jooksul kogutud elutarkuse terad, mis räägivad inimeseks olemise võlust ja valust.

Samuti paljudest hingelistest väljakutsetest, mis ootab meid ees teekonnal nimega Elu. Kuidas leida meelerahu, maandada stressi, lahti lasta ja andestada ning teha seda, mida hing tõeliselt soovib.

Kõige tähtsam on vaadata oma südamesse:
mille poole sind tõmbab,
mida sa teha tahad,
mida teed armastusega.

See ongi sinu tee, mida mööda minna.

Raamat on kohandatud uustrükk raamatust "Elutarkuse terad", Pilgrim 2013

Kas riigimees saab olla harimatu? Jah, kahjuks saab, on näiteid. Kas riigimees võib olla harimatu? Jah, kahjuks võib, pole keelatud, on näiteid. Kas riigimees tohib olla harimatu? Saab ja isegi võib, on näiteid, aga EI TOHI! Ja lisada tuleb lause, mida on öelnud miniriigi Singapuri looja ja esimene peaminister Lee Kuan Yew, kes oli veendunud, et tema roll on avada ühiskonnas leiduvad võimed: „Kui keegi on enda arvates riigimees, vajab ta psühhiaatri abi.“

Raamatus "Kirju kolmapäev" on 40 lühikest A2+ tasemele jõukohast lugemisteksti. Tekstid on kirjutatud täiskasvanud eesti keele õppijale ning neid võib lugeda nii iseseisvalt kui ka keeletunnis. "Kirju kolmapäev" kuulub lugemike sarja, kus on kokku seitse raamatut. Ilmunud on ka sarja esimene raamat "Valge esmaspäev"  ja kolmas raamat "Triibuline teisipäev"

 

 

„Roos, roosist, roosiga. Teekond rooside maailma” viib sind rännakule rooside kirevasse maailma – selgitab, kes on roos ja kust ta tuleb; näitab, kes on rooside arengu taga ja kuidas see areng üldse käib; jagab roose nii kasvu kui ka olemuse järgi; annab näpunäiteid, mida roosid vajavad ja kuidas nendega käituda. Põhjalikumalt mõtiskletakse ka roosiõite värvuse ja lõhna teemadel ning püütakse leida vastust paljusid huvitavale küsimusele: kas must roos on olemas? Muidugi juhatatakse roos aupaklikult ka läbi köögi ja meditsiini ning lõpuks jagatakse soovitusi, kuidas ja kellega ta kõige paremini kokku sobib.

Katrin Ruitlane-Rütli alustas roosikasvatusega 27 aastat tagasi Jõgevamaal Väike-Mällo talus, kus tänaseks kasvab üle tuhande roositaime. Tema sügav huvi meditsiini, fütopatoloogia ja fütoteraapia vastu annab talle ainulaadse vaatenurga – ta näeb taimi mitte ainult ilu allikana, vaid ka elujõu ja tasakaalu kandjaina.

Merilen Mentaali kireks on loodus, aiad ja disain ning ka roosid, millest kõik alguse sai. 1999. aastast alates on ta Haapsalus roose kasvatanud, pidas ligi 20 aastat aiandit, keskendudes suures osas just roosidele. Ta on ametilt aiadisainer, kuid ei kujutaks oma elu ette fotograafiata ja aeg-ajalt kirjutamata.

Ágota Kristóf (1935–2011) oli Ungari päritolu Šveitsi kirjanik, kelle looming on pälvinud mitmekülgset tunnustust. Romaan „Eile“ räägib oma kodumaalt põgenenud mehe loo, ent sama palju räägib see kõigist neist inimestest, kes on kunagi pidanud kodust lahkuma ja asuma elama võõrsile, kes on olnud sunnitud kohanema uutes oludes ja võõras keeles. See on ka ajatu lugu üksindusest, kurbusest ja armastuse igatsusest.

Koos romaaniga „Eile“ ilmuvad esmakordselt eesti keeles Kristófi novell „Mathias, kus sa oled?“ ja näidend „Line, aeg“. Ka neis on vaatluse all armastuse võimalikkus, aja halastamatu kulg, tunnete püsitus, ja nii hakkavad kolme teksti vahel toimima ootamatud kokkukõlad. Nagu ütleb oma saatesõnas „Piiridel kõndija Ágota Kristóf“ raamatu tõlkija Triinu Tamm: „Justkui kaleidoskoobis raputab autor segamini tükikesi tegelaste elusaatustest ja uuele kohale kukkudes lubavad need ehk lugejalgi vaadata asjadele veidi teise nurga alt, aimata uutes konstellatsioonides olemise peidetumaid kihte.“

Ágota Kristófilt on eesti keelde tõlgitud ka romaanitriloogia „Kaustik. Katsumus. Kolmas vale“ (Kupar, 1997, tlk Urmas Rattus).

Pärimuslik ajalugu käsitleb jutustusi sellest, kuidas inimesed tunnetavad möödanikku; mida nad on läbi elanud ja mida sellest tähtsaks pidanud. Kuidas on kohanenud tänapäeva ühiskonnas väikerahvad, kes 20. sajandi ajaloosündmustes on kaotanud oma maa või keele? Miks vajab ühiskond veidrikke, kangelasi või teisigi erinevaid aegu ja ruume? Kuidas ühiskond neid loob? Kuidas seovad esivanemad erinevaid aegu ja ruume? Kuidas peegelduvad meis meie sugulased ja pere? Neil teemadel kõnelevad uurijad Eestist, Lätist, Venemaalt, Soomest ja Rootsist.

Raamat selgitab sotsiaalseosega turunduse kontseptsiooni ja selle kohta brändifilosoofia kontekstis. Illustreeritud asjakohaste juhtumikirjeldustega, näitab „Hingega bränd“ võimalust, kuidas turundajad saavad rakendada sotsiaalseosega turunduse jõudu toote, teenuse või korporatiivse brändi edendamisel.