Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Vanaisa…
Sind ei ole enam.
On ainult kujutlus.
Ma saan sind ette kujutada.
See on niisama hea kui mäletamine.
Niisama õige.
On ju?

See raamat räägib kahest nõukogude inimesest.
Vanaisast ja lapselapsest.
Mäletamise tungist.
Igatsusest.

Selles teoses peegeldub viljarikka ja päikesepaistelise Burgundia ühe nurgakese elu-olu veetleva Yvonne’i värviküllaseil kallastel. Ehtsa gallia vaimukusega kirjeldab Rolland siin inimesi ja nende askeldusi; sündmustiku taustaks on kauge minevik (aasta 1616, vihatud itaallase Concini võimulolekuaeg), mis võimaldab maalida meisterlikke pildikesi keskaegse linnakodaniku ja käsitöölise teotsemisest, mis aga ühtlasi annab võimaluse parajas kohas tabavaid valgusjugasid heita otse meieaegse „kultuurilise“ elu sisimasse südamesse.

„„Colas Breugnon“ on raamat täis küpset elutarkust – raamat inimesest, kellest jagu ei saa ükski väline häda ega õnnetus, sest et tal on seesmist jõudu, mis teda püsti hoiab alati ja kõige kiuste. Lõbus raamat, mis paneb tõeliselt mõtlema! Ma ei julge uskuda, et mu „Colas Breugnon’i“ seltsis on lugejal sama lõbus kui oli autoril. Võtku nad vähemalt seda raamatut sellena, mis see on – otsekohesena ja avameelsena; sel pole ülbet kavatsust maailma muuta ega ka seletada; see on raamat ilma poliitikata, ilma metafüüsikata – „hüva prantsuspärane“ raamat, mis elu üle naerab, sest et elu on hea ja endal tervis käes. Ühesõnaga: sõbrad, võtke heaks! - Romain Rolland

Tuntud inglise filminäitleja Joan Collins meenutab raamatus oma lapsepõlve, filmikarjääri algust, erinevaid filmirolle ja partnereid. Illustreeritud fotodega.

See raamat räägib Eesti eluaegsetest vangidest ja nende toime pandud kuritegudest. Teos sisaldab 43 kriminaalset lugu, mis on aset leidnud ajavahemikus 1990–2020. Kirjeldatakse nii üldsust vapustanud sündmusi kui ka kurjategijate edasist elu vanglasüsteemis. Raamatu koostamiseks töötati läbi sadu lehekülgi kohtumaterjale ja ajakirjanduses ilmunud artikleid.

"Eesti loodus" on matk mööda mu elu tuttavaid ja armsaid paiku. Mõni neist on koduks olnud päriselt, mõni vaid unistustes. Aga kus sa ka ei elaks – maal, metsas, mere ääres või fantaasiates –, igal pool elab su kõrval veel olendeid. Linde ja loomi, lilli ja inimesigi. Igal pool on omad taevad ja tuuled. Ja omad hääled. Kõigepealt olidki hääled, hääl: samanimeline saatesari Klassikaraadios. Kirjutasin neid raadiolugusid edasi ja lisaks otsisin jutule pildid juurde – ja nii saigi see isemoodi aruanne ühest rännakust, mis on kestnud juba päris palju aastaid. Tõnu Õnnepalu

Raamatus üritab Peter Mayle võtta elu rahulikult nagu ümberkaudsed inimesed. See ei taha tal aga kuidagi õnnestuda. Telefonikõne Londonist, milles palutakse trüfleid, toob kaasa kahtlase kohtumise kõrvaltee ääres, aianurgast leitud kuldmündid vallandavad tõelise aardejahi, hirm metsatulekahjude ees ei anna asu ning ootamatut vaheldust toob ka kohtumine mehega, kes on otsustanud õpetada kärnkonnad "Marseljeesi" laulma.

Nimeka režissööri, lavastaja ja näitekirjaniku Ingmar Bergmani (1918–2007) poolautobiograafilises teoses "Fanny ja Alexander" avaneb laste pilgu läbi Ekdahlide teatridünastia igapäevaelu ja murdeliste sündmuste jada, mida saadab ja peegeldab Shakespeare'i "Hamleti" lavastamine pereisa juhitavas teatris.

Enda sõnutsi on Bergman maalinud teoses oma lapsepõlvemaailma, püüdes tabada noorusaja paikade, inimeste ja ootamatuste lumma, mille juurde ta mälestustes meelsasti tagasi pöördus. Samanimeline linateos, mille Bergman ise lavastas ja mida kriitikud on nimetanud tema hüvastijätuks filmikunstiga, jõudis kinodesse 1982. aastal ning pälvis võõrkeelse filmi Oscari.

Heelia Sillamaa "Filtriteta filtritest" on oma ülesehituselt segu teabetekstist ja ilukirjanduslikus stiilis, kuid 100% tõesti sündinud loost – keskpärasest Mustamäe tüdrukust, kes jõudis sotsiaalmeedias oma argiseid mõtteid jagades kaheksa aastaga justkui unistuste eluni. Eluni, kus sulle saadetakse tasuta kalleid asju ning sinu sissetulekud küündivad rekordilisel kuul 10 000 euroni. Mis peitub selle pealtnäha idüllilise elu taga aga päriselt? Mis juhtub, kui piir päriselu ja sotsiaalmeedia elu vahel häguneb? Mida peaksime me kõik sotsiaalmeedia telgitagustest teadma?

Sügis 1944. Veera on äsja lõpetanud Tallinna Õdedekooli ja suunatud seejärel Haapsalu Sõjaväehaiglasse halastajaõeks. Läänerindel ent toimuvad dramaatilised muutused, punaarmee tungib Eestimaale aina lähemale ja kõik sõjaväelaatsaretid evakueeritakse. Kuuldused pealetungivate vene vägede metsikustest ei jäta Veerale valikuvõimalust ja nii astutaksegi koos sõbratar Naimaga viimase evakueeruva Saksa laatsaretilaeva pardale, käe otsas vaid väike käsikohver, hinges nooruse uljus ja südames lootus peatsele tagasitulekule ... Algab pikk põgenikutee, nagu tuhandetel teistel eestlastel, kel aga igaühe elu keerdkäigud hoopis erinevad ja ootamatute kurvidega.

Isiksuseomaduste ja mentaliteedi näol on tegemist äärmiselt püsiva kultuurinähtusega. Põhjarahvaste iseloomuomadustele on pööratud tähelepanu paljudes kirjeldustes väga pika aja jooksul. Sellest hoolimata on suure hulga subjektiivsete hinnangute põhjal küllaltki raske öelda midagi tõsikindlat hantide, manside ja neenetsite kohta. Suurem osa põhjarahvastega seotud üldhinnanguid on taandatavad vastava ajastu filosoofilis-teoreetiliste arutlustele põlisrahvaste olemusest. Tõsiasjalise vaatluse tulemused on tihtipeale taandunud teooria surve ees. Siiski on tähelepanuväärne, et varasemate aegade üldistavamad ning üksmeelsemad etnotsentristlikud hinnangud on aegamisi asendunud tunduvalt diferentseeritumate lähenemistega põliselanike isiksuseomadustele.

Romaan kaotatud armastuse sügavusest ja kirest, saladustest ja valedest. Kuus aastat on möödunud sellest, kui Jake Fisher vaatas pealt, kuidas Natalie, tema elu armastus, teise mehega abiellub. Kuus aastat murtud südame varjamist ja kolledžiprofessori töösse mattumist. Kui Jake satub nägema Toddi nekroloogi, ei suuda ta kuidagi Toddi matusele minemata jätta. Seal saab ta heita pilgu Toddi naisele, kuid see pole Natalie. Kui Jake tõtt otsima asub, hakkavad tema peensusteni täiuslikud mälestused Nataliest mõranema. Otsides naist, kes murdis ta südame, kes talle valetas, satub Jake’i enda elu õige pea ohtu.

Seisukoht, millele asus Robespierre, oli kindlaks kujunenud üsna tõsiste kaalutluste põhjal. Maximilien sai aru, et sõda on vältimatu. Kontrrevolutsiooniline koalitsioon oli kujunemas: too kavatses kindlasti hävitada vihatud revolutsiooni katkukolde. Kogu küsimus seisnes vaid selles, millal ja missugustes tingimustes sõda algab ning missuguseks ta kujuneb.

Raamatus tutvustatakse õpilasi teoreetilises mehaanikas, tugevusõpetuses, joonestamises ja mõnedes teistes ainetes omandatud teadmistele tuginedes masinaelementide ratsionaalse projekteerimise põhialustega, mis on vajalikud mitmesuguste eridistsipliinide läbivõtmisel. Esitatud materjal on raamatus jaotatud kolme ossa: esimeses vaadeldakse neet-, keevis-, polt-, liist-, hammas- ja mõningaid muid liiteid; teises mehaanilisi ülekandeid (rihm-, hammas-, tigu- jt. ülekanded) ning nende üksikuid elemente; kolmandas mitmesuguseid mehaanilistesse ülekandetesse kuuluvaid detaile (võllid, teljed, laagrid) ning sidureid.

Salapärastel asjaoludel hukkub Moskvas noor miilitsatöötaja. Tema sõbratar Lera kannab sõrmes hinnalist briljantsõrmust, mis oli kunagi kaduma jäänud pärast ühe tippametniku naise mõrva. Lera jagab aga kodu oma vanaisaga, kes paljude aastate eest tappis tüdruku vanemad ... Selline saladuste sasipundar tuleb lahti harutada Nastja Kamenskajal ja tema kaastöötajatel.

„Tatarlaste kõrb“ (1940) on lugu noorest ohvitserist, kes suunatakse tööle kaugele ja pea inimtühja mägede vahel asuvasse garnisoni. Noormees saab tunda tõelist koduigatsust ja unistab normaalse elu juurde naasmisest. Hoolimata kõigest jääb ohvitser kaunilt kirjeldatud mägimaastikule mitmekümneks aastaks – lootes, et ühel päeval jõuab kohale vaenlane, kelle vastu võideldes saabuks ükskord ka tema hiilgehetk.

Dino Buzzati (1906–1972) on tuntud Itaalia kirjanik, poeet, näitekirjanik, illustraator ja ajakirjanik. Buzzati stiilile on omane pehme ja lihtne struktuur, mis balansseerib sürrealistliku ja fantaasiarikka maailma piirimail. „Tatarlaste kõrb“ on Dino Buzzati kõige kuulsam teos.

Miks pidi see just tema olema? Ta nägi pakse suitsupilvi ees ja vasemal. Üks mägi oli kaotanud oma tipu, selle asemel õilmitsesid nüüd tulekeeled. Vahetevahel vappus maa auto rataste all. Ümberringi oli Allee, põlev, suitsev, vappuv – ja kui ta seda ei läbi, sureb pool inimkonda.