Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Kolm teost, mis moodustavad nii sündmustikult kui ka ühiste tegelastega triloogia eestlaste muistsest vabadusvõitlusest, on esimene ulatuslik kujutus meie varasemast ajaloost. "Aita" toob meieni selle aja, millal eestlased olid liivlastega ühel meelel ning kaitsesid vanemate Aatso, Kaupo, Imanta ja Lembitu juhatusel oma rahva vabadust võitluses sakslastega. Huvitavaim ja esteetiliselt kaaluvaim on jutustus "Leili". Liivlaste vanem Kaupo laseb ennast piiskop Meinhardil ristiusku meelitada, hoolimata sellest, et ta on lubanud oma rahva usust mitte iialgi taganeda. "Vambolas" võitleb Kaupo ühes oma malevaga juba koos sakslastega eestlaste vastu. Elus romantiliselt häälestatud, oli Saal seda ka oma kirjanduslikus loomingus. Lootes leida rahva iseteadvusele õhutust eesti rahva minevikust, vabadusvõitluse aegadest, tungis ta nii sügavale kodumaa minevikku, kui sel ajal oli selleks andmeid. Romantilisi tegelasi ümbritseb romantiline loodus. Vanad hiied, kuu ja taevatähed aitavad luua tagapõhja tegelaste käitumisele.

Romaani tegevus toimub Oktoobrirevolutsiooni ja kodusõja päevil ning autor püüab kirjeldada tolleaegset tsivilisatsiooni nii, et see püüdleb rahu ja harmoonia poole. Romaani peategelane leiab, et on saatusest märgitud mees ning püüab leida oma kohta kiiresti muutuvas maailmas, milles revolutsioonilised liikumised tekivad hetkega, impeeriumid lõhutakse ja võimu püütakse jagada kohutavas heitluses punaste ja valgete vahel.

Anya Setoni ajalooline romaan Inglismaa ajaloost 11. sajandil, normannide vallutusretkest Inglismaale ning Norra viikingite avastusretkest Gröönimaale ja Ameerikasse.

Camille Claudel (1864-1943) - kuulsa prantsuse skulptori Auguste Rodin'i õpilane, abiline, kaastööline, modell, muusa ja kauaaegne armuke. Rodini kaudu teda tuntigi, sest kes oleks 19. sajandi Prantsusmaal uskunud, et naisterahvas võiks saada tõeliseks skulptoriks. Camille' saatus kujunes traagiliseks. Rodin kasutas ära ta annet ja ideid, kolmkümmend aastat tuli tal veeta vaimuhaiglasse suletuna. Sinna saatis oma tavatu õe vahepeal endale kirjanikuna nime teinud Paul Claudel - hilisem Prantsuse Akadeemia liige. Ometi mäletatakse Camille'd praegugi - eriti viimasel ajal on huvi ta vastu taas tärganud.

Raamatus vaadeldakse esimese nõukogude okupatsiooni jooksul (1941. a.) Eesti majandus- ja kultuurielule tekitatud kahjusid.

Sisu:

• Metsavennad
• NKVD hävituspataljonid ja nende hirmuteod Eestis
• Rongkäikude ja miitingute lõõg eesti rahva kaelas
• Eesti kool bolševikkude võimu all
• Teater punasel aastal
• Eesti kunst punase hulluse kammitsas
• Bolševikkude laastamistöö eesti muusikapõllul
• Bolševistlik aasta Eesti põllumajanduses

Illustreeritud fotodega.

Alustades tohutute lootustega, mida uue sajandi alguses kehastas 1900. aasta Pariisi maailmanäitus oma sära ja hiilgusega ning lõpetades Habsburgide ertshertsogi laineid löönud mõrvamisega Sarajevos 1914. aastal, toob ajaloolane Philipp Blom meie ette kõnealuse erakordse ajastu kroonika üksikute aastate kaupa. Alanud uue sajandi näitelaval astuvad vaheldumisi üles peaministrid ja talumehed, anarhistid ja näitlejad, teadlased ja psühhopaadid, kujundades kokku katastroofi äärel balansseeriva ebakindla ajastu koondportree. Euroopat aastail 1900–1914 iseloomustavad kõikvõimalikud vastuolud ja olemuselt loovad uuendused. Peamised päevakorda tõusnud teemad olid terrorism, üleilmastumine, väljaränne, tarbijamentaliteet, moraaliväärtuste kadumine ja suurriikide rivaliteet. Kahekümnes sajand ei sündinud mitte Esimese maailmasõja ajal kaevikutes, vaid ikkagi sõjale eelnenud viieteistkümne peapöörituserohke aasta jooksul. Selle lühikese aja jooksul mõjutasid kogu maailma tööstusrevolutsiooniga kaasnevad kõikvõimalikud poliitilised ja isiklikku laadi vapustused. Linnad hakkasid kasvama kiiremini kui kunagi varem, üha rohkem inimesi põgenes maalt ja kaotas oma traditsioonilise identiteedi; teadus pakkus inimestele nii uusi võimalusi kui ka tekitas hämmingut; haridus muutis miljonite inimeste vaateid maailmale; massiliselt toodetud asjad tõid muutusi igapäevaellu; tööstustöölised hakkasid nõudma enesele osalust poliitilises võimus ja naised asusid üha energilisemalt nõudma enesele olulisemat rolli ühiskonnas, aga ka suuremat sõnaõigust seksuaalsuhete vallas. Philipp Blom sündis Hamburgis, ajaloolase hariduse omandas ta Viinis ning Oxfordis. Ta on kirjutanud raamatud To Have and To Hold ja Enlightening the World. Tema artikleid on avaldanud paljud juhtivad inglise- ja saksakeelsed ajalehed ning ajakirjad. Samuti teeb ta kultuurisaateid Austria rahvusringhäälingu raadios.

Siia raamatusse on koondatud 101 arheoloogilise leiu lood. Kaugelt üle miljoni meie muuseumites hoitava leiu hulgast moodustavad need vaid väikese osa, ent nende lugude abil oleme püüdnud näidata, kuidas arheoloogid esemeid uurivad, kuidas saadakse teada esemete vanus ning kasutusviisid ja kuidas on võimalik jõuda vaid mõne leiu järgi tõlgendusteni ammu kadunud ühiskondadest ja inimestest. Arheoloogia, nagu ka kõik teised teadused, on dünaamiline ja pidevalt muutuv. Nii ei saagi loodud tõlgendusi võtta lõplikena ning uute teadmiste lisandudes või hoopis arheoloogide endi maailmavaate ja teoreetiliste lähtekohtade ümberhindamisel võivad muutuda ka tõlgendused. Siingi raamatus on mitmeid näiteid, kus aastakümneid püsinud tõlgendustele on lisandunud hoopis uued arusaamad. Uued uurimismeetodid ja kiiresti arenevad tehnoloogiad võimaldavad muidu "tummadest" arheoloogilistest leidudest teada saada senisest palju põnevamaid lugusid. Loodetavasti näitab see raamat lugejatele, et ei ole olemas igavaid leide ja ka üksik potikild võib jutustada midagi täiesti uut. Tõnno Jonuks (snd 1974) on arheoloog. Ta on oma senistes uurimustes keskendunud mineviku religioonidele, viimastel aastatel on põhirõhk kandunud esemeuurimustele. Tegeleb samuti Eesti loodususundi kontseptsiooniga, eriti selle ajalise mõõtmega. Tartu ülikoolis õppis Jonuks vastavatud usuteaduskonnas ning seejärel lõpetas filosoofiateaduskonna ajaloo osakonna. Ta on tegelenud ka Skandinaavia viikingiaegse religiooniga ja tõlkinud vanaislandi keelest. Praegu töötab Jonuks Eesti kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadurina. Kristiina Johanson (snd 1980) on arheoloog. Tema peamine uurimisvaldkond on kiviaeg ning viimastel aastatel on ta uurinud Eesti tulekivileidude geoloogilist päritolu. Lisaks sellele huvitab teda, kas ja kuidas on võimalik uurida maagiliste praktikate kajastumist ning maagilisi esemeid arheoloogias. Praegu töötab ta Tartu ülikoolis arheoloogia teadurina.

Tarzan ja kuldlõvi. Tarzani-lugude kaheksas raamat

Käesolev raamat räägib sellest, kuidas ühed inimesed võivad kohelda teisi, kui demokraatlikud vaated jalge alla tallatakse ning vihkamise ja vägivalla ideoloogiaga asendatakse. Raamat toob lugejani fakte holokausti kohta ja üritab seletada, kuidas mõeldamatu võimalikuks sai. Raamatule kirjutas eessõna president Arnold Rüütel. Eesti ajalugu käsitleva peatüki autor on Jaan Tõnissoni Instituudi Kodanikuhariduse Keskuse juhataja Sulev Valdmaa.

Eesti sisepoliitikast ja poliitikutest. Uustrükile on saatesõna kirjutanud Evy Laamann-Kalbus.

Sisukord: ¤ Vabatahtlikuna Vabadussõtta ¤ Vabadussõja meredessantidest lipu langetamiseni ¤ Salaja töörahva paradiisi ¤ Diplomaadi mälestusi ¤ Kes mõistaks õigust ¤ Vabariigiaegne Valga maavanem ¤ Minu mees oli maavanem ¤ Hirmuöö Soome lahel ¤ Mikrofoniga Teises maailmasõjas ¤ Mis sai kindralite autojuhist

Raamatu kaante vahel on ülevaade Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikutest: ühelt poolt ajalugu, teiselt poolt tänane päev. Tänased akadeemikud kirjutasid oma elulood ise. Teaduse suurim jõud on tema järjepidevus, õpetajatelt õpilastele antud teadmised on aga pidevalt arenemas. Nii pole seegi raamat mitte ainult akadeemikutest, vaid ka õpetajatest ja eelkäijatest.

Kipume unustama, et inimene on tuhandeid aastaid leidnud toitu metsast, sõltumata kultuurtaimede kasvatamisest (ikaldustest jm). Nn umbrohud on meid iidsetest aegadest saati näljast päästnud, tervist aidanud hoida ja vajalikke mineraale ning vitamiine looduslikul teel andnud. Võililleveini on paljud meist maitsnud, aga kas salatit olete teinud? Nõgesed, naadid, mündid, oblikad, põldkannike, teeleht, takjas jt – neid paljusid taimi õpetatakse selles raamatust ühtpidi umbrohuna hävitama, teistpidi vahvate retseptide abil toiduks kasutama ning looduslikku väge ammutama.

Rahandusteoorias on terminil "pension" võrdlemisi konkreetne tähendus – eelnevalt peamiselt riiklikult reguleeritud ja ümber jagatud sissemaksete perioodiline väljamaksmine inimese teatud vanuse saabudes teatud eelnevalt kokkulepitud tingimustel. Oh! Seda peab lausa mitu korda üle lugema, et aru saada. Tegelikult mõistame kõik väga üheselt, mis asi pension on. Meid vähe huvitab, kas pension on riiklik või era, sambad või investeeringud, säästmine või maksmine, vanadus või toimetulek, reguleeritud sotsiaalvõi majandusseadustega, regulaarne või ühekordne. Meid huvitab pensioni puhul ainult üks asi: kui palju on meil vanaduspõlves raha, et oma igapäevaste tegemistega ja elustiiliga hakkama saada. See raamat räägib arusaadavalt ja omakasupüüdmatult, kuidas paremini panustada oma tulevikku ja vanaduspõlve. See raamat räägib pensionidest.

„Vana Kannel“ kuulub alaseeriana Jakob Hurda algatatud „Monumenta Estoniae antiquae“ sarja, milles lõpptulemusena avaldatakse kõik eesti regilaulujäädvustused. „Vana Kannel“ on tekstikriitiline kommentaaridega väljaanne, varustatud uurimusliku osa, mitmesuguste registrite ja sõnastikuga, sisaldab noote ja fotoillustratsioone. Ühes „Vana Kandle“ köites avaldatakse ühe kihelkonna kõik regilaulutekstid ja -viisid ning ulatuslik sissejuhatuste osa. Viimane koosneb teaduslike artiklite mahus kirjutatud uurimustest ja ülevaadetest, mis käsitlevad kihelkonna regilaulukogumist, laulikuid, laulutraditsiooni, viise, kihelkonna ajalugu ja laulude murdekeelt.

Eesti lugejatele suunatud koguteos eesti sõjalisest ja julgeolekupoliitilisest ajaloost möödunud sajandi keskel. Teose koostaja ja väljaandja on okupeeritud eesti lähiajaloo uurimiseks loodud mittetulundusühing S-Keskus, koguteose idee esitasid S-Keskusele ajaloolased Mart Laar ja Eerik Niiles-Kross.

Sisukord:

Seletuseks
Saatesõna I köitele

I peatükk. Diplomaatiline taust
Põhijooni Euroopa suurriikide välispoliitikast Kirde-Euroopas 1930. aastate teisel poolel
Eesti välispoliitika 1930. aastatel
Poliitilised sündmused Euroopas 1939
Viited
Pildid

II peatükk. Eesti kaitsedoktriinid ja sõjajõud
Eesti kaitsedoktriin, sõjaline planeerimine ja mobilisatsiooniplaan
Eesti kaitsejõudude areng kuni 1939. aastani
Eesti kaitsejõudude areng 1939-1940
Eesti sõjaväe varustus, sõjatööstus ja relvastuspoliitika
Viited
Pildid

III peatükk. Okupatsiooni ettevalmistamine
Nõukogude Liidu ettevalmistused sõjaks
Nõukogude Liidu laienemine 1939-1940
Baaside leping ja selle ellurakendamine
Viited
Pildid

Lisad
Dokumendid
Summary
Lühendid
Isikunimede register

Autori esikromaani sündmustik hargneb eesti külas möödunud sajandi lõpul. Kujutatakse olustikku, rahvakombeid ja talude päriseksostmisega kaasnevat maarahva kihistumist. Märtsis 1979 lõppenud vabariiklikul romaanivõistlusel äramärgitud teos

Otsid retsepte, mis oleksid nii tervislikud kui ka suurepärase maitsega? Soovid hakata toortoitlaseks, kuid ei tea, kuidas alustada? Toortoitlane ei pea ohverdama oma maitse-, lõhna- ega nägemismeelt. "Toortoidu A ja O" pakub midagi kõigile ‒ neile, kes otsivad head tervist ja pikka iga, neile, kes kimpus allergiatega, samuti ka neile, kes elavad kiiret elu ega soovi veeta palju aega köögis.

Alan Marcuse "Tänavatest ja tähtedest" on poeetiline ja sügava mõttesisuga teos, mis käsitleb Hollywoodi filmimaailmas töötavate inimeste elu. Raamat loob intiimse ülevaate inimeste igapäevastest kogemustest, kes elavad ja töötavad selles kunstlikus, säravas, kuid tihti ka kurnavas maailmas, kus fantaasia ja reaalsus on tihti segunenud.

Marcus uurib, kuidas need inimesed – näitlejad, režissöörid, stsenaristid, tehnikud ja muud filmiinimesed – eksisteerivad oma unistustes ja tõekspidamistes, samas, kui nad püüavad saavutada edu või toime tulla oma isiklike katsumustega. Tõde ja illusioon, lavastatud maailm ja tegelik elu põimuvad, tuues esile igavese küsimuse inimeste otsingutest tähenduse ja tõe järgi.

Raamat on täis poeetilisi ja tihti mõtlemapanevaid kirjeldusi, mis toovad esile Hollywoodi glamuuri taga peituva inimlikkuse ja selle, kuidas iga inimene püüab oma tee leida täiuslikkuse ja unistuste vahel, mis on sama habras kui need filmikaadrid, mida nad loovad.

Käesolev kogumik sisaldab valiku aastatel 1967-1990 eetris kõlanud raadiomängu "Mnemoturniir" Eesti-teemalistest küsimustest-vastustest. Kogumik ei ole mõeldud teatmeteoseks, vaid eelkõige rahvaraamatuna perekondlikeks mängudeks, samuti abimaterjaliks noortele viktoriinide läbiviimisel.