Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Kolm teost, mis moodustavad nii sündmustikult kui ka ühiste tegelastega triloogia eestlaste muistsest vabadusvõitlusest, on esimene ulatuslik kujutus meie varasemast ajaloost. "Aita" toob meieni selle aja, millal eestlased olid liivlastega ühel meelel ning kaitsesid vanemate Aatso, Kaupo, Imanta ja Lembitu juhatusel oma rahva vabadust võitluses sakslastega. Huvitavaim ja esteetiliselt kaaluvaim on jutustus "Leili". Liivlaste vanem Kaupo laseb ennast piiskop Meinhardil ristiusku meelitada, hoolimata sellest, et ta on lubanud oma rahva usust mitte iialgi taganeda. "Vambolas" võitleb Kaupo ühes oma malevaga juba koos sakslastega eestlaste vastu. Elus romantiliselt häälestatud, oli Saal seda ka oma kirjanduslikus loomingus. Lootes leida rahva iseteadvusele õhutust eesti rahva minevikust, vabadusvõitluse aegadest, tungis ta nii sügavale kodumaa minevikku, kui sel ajal oli selleks andmeid. Romantilisi tegelasi ümbritseb romantiline loodus. Vanad hiied, kuu ja taevatähed aitavad luua tagapõhja tegelaste käitumisele.

"Anna Karenina" (1873-1877) on suuremaid sotsiaalseid romaane mitte ainult Tolstoi kunstilises pärandis, vaid ka kogu vene ja maailma klassikalise kirjanduse ajaloos. Selle väljapaistva teose jäädav ideeline ja kunstiline väärtus seisneb selles, et ta kogu oma rikkaliku ja mitmekülgse sisuga peegeldab vene elu, rahvusliku arengu tähtsamaid probleeme. Annat ei rahuldanud abielu, mis ei rajanenud tunnetel. Selles suhtes erines Anna ühiskonna koorekihist. Ta teadis, et ei saa kunagi vabalt armastada, et jääb igavesti häbistatud naiseks. Ometi pidas ta niisugust tulevikku paremaks abielust Kareniniga. Anna asus võitlema ühiskonna kõlblusvormide vastu, kuigi targa inimesena mõistis, et see võitlus lõppeb tema kaotusega. Jäänud ilma oma elumõttest, armastusest, küsis ta endalt: "Mis oleks olnud see, mis ei oleks olnud küll õnn, aga mitte ka piin."

"Anna Karenina" (1873-1877) on suuremaid sotsiaalseid romaane mitte ainult Tolstoi kunstilises pärandis, vaid ka kogu vene ja maailma klassikalise kirjanduse ajaloos. Selle väljapaistva teose jäädav ideeline ja kunstiline väärtus seisneb selles, et ta kogu oma rikkaliku ja mitmekülgse sisuga peegeldab vene elu, rahvusliku arengu tähtsamaid probleeme. Annat ei rahuldanud abielu, mis ei rajanenud tunnetel. Selles suhtes erines Anna ühiskonna koorekihist. Ta teadis, et ei saa kunagi vabalt armastada, et jääb igavesti häbistatud naiseks. Ometi pidas ta niisugust tulevikku paremaks abielust Kareniniga. Anna asus võitlema ühiskonna kõlblusvormide vastu, kuigi targa inimesena mõistis, et see võitlus lõppeb tema kaotusega. Jäänud ilma oma elumõttest, armastusest, küsis ta endalt: "Mis oleks olnud see, mis ei oleks olnud küll õnn, aga mitte ka piin."

Romaani tegevus toimub Oktoobrirevolutsiooni ja kodusõja päevil ning autor püüab kirjeldada tolleaegset tsivilisatsiooni nii, et see püüdleb rahu ja harmoonia poole. Romaani peategelane leiab, et on saatusest märgitud mees ning püüab leida oma kohta kiiresti muutuvas maailmas, milles revolutsioonilised liikumised tekivad hetkega, impeeriumid lõhutakse ja võimu püütakse jagada kohutavas heitluses punaste ja valgete vahel.

See pole midagi muud kui mõrvalugu. Või siiski, tegelikult on see veel ka palju muud. Aga ma ei taha kedagi eksiteele viia ega selle loo olulist osa varjata. Keegi sureb. Ja keegi on selles süüdi. Peame üritama välja uurida, kes. Ja kes. Ja miks? Kahjuks peate neid kõiki tundma õppima, sest nad kõik on looga omal kombel seotud. Nagu öeldakse, on issanda loomaaed kirju, ja mõni isend ei torka silmagi, kuid on sellegipoolest olemas. Võib-olla peatud selle teekonna jooksul mitu korda ja mõtled midagi umbes sinnakanti, et "misjaoks see nüüd veel hea on", aga ära kaota lootust. Anna oma elu minu kätesse ja ma juhin sind läbi hämara ja helge. No nii. Hakkame pihta. See on jutustus perekond Toimist ja nende elu märkimisväärselt mõjutanud sündmustest, kusjuures perekond Toimi all mõtlen ma ema ja isa, Sirit ja Penttit, ja ma mõtlenkõiki nende lapsi, nii neid, kes on sündmuste ajal eluskui ka neidlapsi, keda enam ei ole. Ja lapsi, kes pole veel sündinud. Ja lapsi, kes tulevad hiljem. Nina Wähä (sünd 1979) elab Stockholmis. Tema esikromaan on 2007. aastal ilmunud "S som i syster" ("Õ nagu õde") ja teine 2010. aastal ilmunud ja kriitikutelt palju kiidusõnu saanud "Titta inte bakåt!" ("Ära vaata tagasi"). Ta mängis filmis "Babylonsjukan" ühte peaosadest ja laulab indie-bändis Lacrosse. Nina kolmas romaan "Testament" (2019) oli ilmumisaastal üks Rootsi menukamaid raamatuid ning kandideeris mitmele kirjandusauhinnale, sh Augustpriset. "Testament" võitis Rootsi Raadio Kirjanduspreemia. "Testament" on meloodiline ja kaunilt komponeeritud hea tempoga lugu." – SR Kulturnytt "Tõeliselt lummav romaan." – Aftonbladet "Lihtsalt fantastiline lugemiselamus." – Arbetarbladet "Haarav esimesest leheküljest, sest Wähä kirjutab hästi!" – Dagens Nyheter

Naabrinaised Maud Finch ja Millicent Swallow on kaks väga erinevat inimest. See, kuidas nad on nii kindla sõpruse sõlminud, on jäänud külaelanike jaoks täielikuks mõistatuseks. Kõik muutub, kui külla ilmub võõras mees Theodore Cadmus, kes ütleb end tulevat väikeselt Vahemere saarelt Calderast, millest keegi midagi kuulnud ei ole. Mõistatusliku võõra saabumine tekitab kaose idüllilise küla ellu. Kaua varjatud saladused ja viha ähvardavad pinnale tõusta, tekitades vägivalla, kaosekeerise ja mõrva. Satiiriline romaan täis salapära, kättemaksu, ahnust ja armukadedust. Peter Ackroyd (sündinud 5. oktoobril 1949 Suurbritannias) on tunnustatud romaanikirjanik, biograaf ja kirjanduskriitik. Suur osa tema teostest keskendub Londoni ajaloole ja kultuuriloole. 2003. aastal sai temast Briti impeeriumi ordu komandör.

Prantsuse kirjanduse klassiku viimane suurteos, mis põhineb Balzaci kogu varasemal loomingul ja on omakorda kokkuvõtteks tervele "Inimlikule komöödiale".

„Blondid elajad” on Klimova autobiograafilise triloogia kolmas raamat. Romaani tegevus leiab aset 1990. aastatel, Venemaa jaoks pöördelisel kümnendil, millele Marusja heidab nähtava pingutuseta pilgu teise aastatuhande lõpu kõrgustest. Kirjaniku loodud Vene uusdekadentidest ja transvestiitidest tegelaskujud, kes vahetavad mängleva kergusega maske ja kostüüme, sobivad ülimalt hästi tolle kümnendi globaalse karnevali õhustikku. Esmakordselt 2001. aastal väikses tiraažis ilmunud „Blondid elajad” sai vene kirjasõna kõige nõudlikumate nautlejate seas kohe kultusraamatuks. Klimova autobiograafilise triloogia esimesed kaks romaani, „Siniveri” ja „Majake Bois-Colombes’is”, on eesti keeles ilmunud Loomingu Raamatukogus.

Mitte keegi meist ei soovi tunda ärevust, hirmu ega häbi, kuid samas ei saa me neist tunnetest ka täielikult hoiduda. Selles raamatus näitab Ameerika tunnustatuim suhteekspert meile valgustavate ja meeliülendavate lugude abil: Kuidas ärevus on meie sõber – ja milliste salajaste viiside kaudu see samal ajal meie suhteid untsu keerab Kuidas saada hakkama hirmuga, et me pole piisavad (või ei näe piisavalt head välja) Kuidas hoida ärevas, isegi pöörases töökohas meel rahulik ja selge Kuidas hoida ohjes hirmu ja meeleheidet ka siis, kui elu tõukab su teele mõne ootamatu haiguse, nõrkuse või kaotuse Ja veel palju-palju muudki. „Hirmutants“ on elumuutev raamat, mis õpetab sind iidsetele emotsioonidele uutel viisidel reageerima. Olenemata sellest, kas kannatad ärevuse armetuks tegevate sümptomite käes või sunnid end hirme mitte teadvustama, aitab see raamat olla sul olevikus rohkem kohal ja liikuda tuleviku poole julguse, selguse, huumori ja lootusega. Külasta ka Harriet Lerneri kodulehte www.harrietlerner.com

Naistel on alati olnud oma arusaam õigest, tõhusast ja ohutust rasedusest ning sünnitusest. Tänapäeval on see lähenemisviis taandunud asjatundjate arvamuste ees. Pat Thomase käsiraamat püüab mingil määral nende kahe suhtumise tasakaalu taastada. Antakse nõuandeid, kuidas naine rasedusega hakkama võiks saada, kuidas seda seisundit nautida ja sellest rõõmu tunda. Pat Thomas soovitab raseduse ajal kasulikku dieeti ja mõõdukat kehalist koormust, andes ühtlasi asjalikku nõu levinumate vaevuste puhuks. Autor puudutab ühtlasi ema emotsionaalset seisundit nii raseduse ajal kui ka selle järel, vaatleb isa rolli ning annab nõu, kuidas toimida, et sellest mõlemale vanemale kasu tõuseks. Raamat on kirjutatud arusaadavas ja kerges laadis, lisateabena on toodud ka toitumistabelid.

Prantsuse kunstniku Paul Gauguini (1848-1903) ebatavaline ja äärmiselt traagiline elukäik, erakordselt rikas ja mitmepalgeline loominguline pärand (maal, skulptuur, autobiograafiline teos "Noa-Noa" jms.) on ajendanud kirjutama raamatuid nii kunstniku loomingu kohta kui ka puht ilukirjanduslikke teoseid. Maalitud lõuendid, mis kutsusid esile omaaegsete kunstihuviliste hulgas nii kiitus- kui ka laidusõnu, mõjuvad nüüdisajalgi sügavalt ja emotsionaalselt. Inglise kirjanik William Somerset Maugham (1874-1965) oma romaanis "Kuu ja kuuepenniline" (1919), mis tõi raamatu autorile suure kuulsuse, jutustab tagasihoidlikus kiretu vaatleja maneeris maalikunstnik Charles Stricklandi keerulisest käekäigust. Teose sündmustiku põhifaktid on võetud autodidaktist prantsuse kunstniku Paul Gauguini biograafiast, kust autor on teose kirjutamiseks ilmset inspiratsiooni saanud. Piiritust loomisihast tingitud ja küllaltki kalli hinnaga langetatud otsus ennast küpses elueas jäägitult maalikunstile pühendada, loobumine eduga kroonitud börsimaakleriametist, lahtiütlemine majanduslikust kindlustatusest, varaka mehe soliidsest seltskondlikust positsioonist, lahkuminek perekonnast ja põgenemine Euroopa tsivilisatsiooni eest Lõunamere troopilisele saarele -- Tahiitile, kus kunstniku varasest noorusest saadik kaasaskantud unelmad, lõunamaise looduse erksad ja põletavalt lõõmavad värvid, tsivilisatsioonist puutumata looduslapsed ja nende elulaad ajendasid looma ohtralt lõuendeid, millel on kunstniku loomingu hulgas kõige suurem väärtus ning mis rajasid uusi teid kunstis ja purustasid akadeemilisi kaanoneid, -- kõikidel nendel faktidel on otsene seos Paul Gauguini eluloo ja loomingulise käekäiguga. Romaanis "Kuu ja kuuepenniline" on Maugham vastandanud ohjeldamatu, ent loomisinstinkti ees jõuetu oleva kunstniku väikekodanlastele, kes ei ole võimelised mõistma suurt kunsti ega tõelist ilu. Sest kunstiloomingu maailm ja kodanliku praktitsismi ning kaine arvestuse maailm asuvad teineteisest niisama kaugel kui kuu ja kuuepennine münt. Raamatus on toodud kaheksa reproduktsiooni Gauguini loomingust.

"Sebastian Faulksi peetakse üheks peenetundelisemaks ja paremaks sõjaromaanide autoriks tänapäeva inglise kirjanduses. Ka käesolev raamat on ühtaegu liigutav armastuslugu, realistlik okupeeritud Prantsusmaa kirjeldus ja kujunemisromaan. Tegevus saab alguse 1942. aastal, kui 25-aastane Charlotte Gray sõidab Edinburghist Londonisse, et anda oma panus võidu heaks. Londonis armub ta ühel peol kohatud lendurisse, kes jääb peagi Prantsusmaa lennul kadunuks. Charlotte läheb salateenistuse ülesandel Prantsusmaale, et aidata prantslastel vastupanuliikumist luua. Sõjaaegne Prantsusmaa, noor arhitekt Julien Levade, tema kunstnikust isa ja külaelanikud on kujutatud realistlikult ja haaravalt."

Kaasaegse Saksamaa LV kirjaniku Klaus-Peter Wolfi (1954) perelood tutvustavad sakslaste elu ja igapäevaseid probleeme, mis on seotud laste sünni ja kasvatamisega. Mõnusa huumoriga pajatab autor juhtumustest, tutvustab meie mõttes ebakonventsionaalseid kasvatusmeetodeid.

"Meri põleb" on autori esimene pikem proosateos. See viib meid noore, esimesi samme tegeva kalurikolhoosi argipäeva, viib tuultest parkunud kalurite keskele, nende murede-rõõmude, kõhkluste ja otsingute sekka. Romaan märgiti ära 1967. a. romaanivõistlusel.

Raamat räägib paljude kuulsate inimeste armuelust, sealhulgas Hans Christian Andersen, Napoleon, Chaplin, Einstein, Gandhi, Hitler, Mozart, Picasso, Tolstoi ja paljud teised.

Kõik arvavad, et Rubiinia Loitsul on samasugused võluvõimed, nagu olid tema kuulsatel vanematel. Aga Rubiinia ei oska üldse võluda. Või nii ta vähemalt arvab. Kuid korraga hakkab Rubiinia muutuma järjest väiksemaks ja väiksemaks. See on suurepärane lugu väiksest tüdrukust, kes avastab, et ehkki ta on nii tilluke, et mahub ära käekotti, suudab ta siiski olla nutikas ja vapper ning leida inimesi, kes teda armastavad.

Raamatus antakse puude, põõsaste, liaanide ja nende aedvormide üldine iseloomustus ning kirjeldatakse tüvede, võrade, lehtede, õite ja viljade välisehitust ning dekoratiivsust. Käsitletakse haljastamise ökoloogiat, puittaimede paljundamist, istutamist, lõikamist ja väetamist. Taimekaitse osas pööratakse peatähelepanu puude talvekahjustuste ja inimtegevusest tingitud kahjustuste ärahoidmisele.

Käesolevas teoses on esmakordselt eestikeelses kirjanduses rohkete aerofotode abil tutvustatud soode maastikulisi iseärasusi ja loodusliku taimkatte struktuuri. Pildid on kolmekümnelt sookaitsealalt, mis annavad võrdlemisi esindusliku ülevaate Eesti soode, eriti rabade looduse kohta, tutvustades neid vähetuntud looduspiirkondi.

Bill Gates, kelle kujutlus personaalarvutist tegi Microsofti üheks maailma tuntuimaks firmaks, hämmastas 1996. aastal äriilma, reorganiseerides kogu oma firma Interneti ümber. Oma bestselleri "Teel tulevikku" täielikult ajakohastatud versioonis selgitab Gates, miks toob Internet revolutsioonilise muutuse nii Microsofti kui ka kõigesse muusse ja kiiremini, kui koguni ta ise oleks osanud oodata. Gates kirjeldab, kuidas mõjutab meid interaktiivsete arvutivõrkudega ühendatud maailm. Ta näitab, kuidas infoajastu töövahendid muudavad põhjalikult seda, kuidas me töötame, ostame, õpime, suhtleme ja koos aega veedame.

David Herbert Lawrence, inglise modernismi klassik, sündis 1885. aastal Nottinghami krahvkonna söekaevanduste piirkonnas Eastwoodis kaevuri ja kooliõpetajanna perekonnas. Siinses valimikus on esindatud mitmed olulisemad Lawrence'i teemad, nagu kaevuriasula elu ja lämbumissurm ("Krüsanteemide aroom"), seoseid viimasega kohtame ka Saksamaal hargnevas armastusloos "Maine kütke". Suhteid iseenda ja maailmaga püüab klaarida tumemeelne "Mees, kes armastas saari". Kuid võime teha tutvust ka meil vähem tuntud humoristliku Lawrence'iga, kes ilmutab end juttudes "Asjad" ja "Sinised mokassiinid".