ei tea mida teinud ma olen oma eluga isegi seda ei tea mida teised on temaga teind üht anun ma aga valgevaluni kui on võimalik ärge elage minu valega valus mille ise olen teind endale valetades veel enne kui tundma sain teid

Valikkogu, milles on luulet ja lüürilist proosat autori kõigist varasematest raamatuist, ajaldasa 1956-1986. Kogu iseloomustab äravahetamatu juhansaarelik helgus, valusamaiguline naer, ta pessimistlik optimism.

Elas kord rahvas. Ja veel üks rahvas. Ja kolmaski. Kokku oli neid vähemalt sada. Nad kõik olid täiesti erinevad, aga üks joon oli neil ühine: nad jutustasid muinasjutte. Armastusest, surmast. Sadadest ja tuhandetest tähenduslikest ja tähenduseta pisiasjadest, mis jäävad armastuse ja surma vahele: mõttetutest surmadest, ootamisest, kaugusse kaduvatest rongidest, kirest, kurbadest mänguväljakutest, rahast... No kuulge, pidage! Mis jutt see on? Lõpetage kohe ära! Andke andeks, aga kui see siin on muinasjuturaamat, siis olen mina Inglise kuningas.