"Eesti linnud vesivärvides" on koolitööst sündinud austusavaldus maalikunstile ja linnuriigile. Eesti linnud on meie ümber looduses, taevas, koduaias ja isegi kesklinnas. Nüüd on nad oma rändega jõudnud vesivärvide maailma ja pesitsevad mõnusalt selle raamatu kaante vahel. Noore talendi Marie Martine Luppi maalid viiekümne kaheksast linnust ei ole ainult kaunid ja elavad, vaid annavad ka hea võimaluse Eesti linde paremini tundma õppida. Maalide autori Marie Martine Luppi Parksepa keskkooli 8. klassis kaitstud loovöö pälvis ETA riikliku teadustööde konkursi 1. preemia põhikooli astmes ning ka Eesti Kunstiakademia eripreemia. Lisaks on Mariet tunnustatud Ilon Wiklandi preemiaga ning selle aasta vabariiklikul kunstiolümpiaadil sai ta 1. koha.

Kunstiajaloolase Tiiu Talvistu (1955–2020) kirjutatud monograafia "Ado Vabbe. Wunderbar" annab põhjaliku ülevaate Vabbe loomingulisest tegevusest ja eluloost, mis ulatus ühest sajandist teise – kunstnik oli tunnistajaks kahele maailmasõjale ja ühiskondlike olude drastilisele muutusele. Lisaks rikkalikult illustreeritud artiklile sisaldab raamat mahukat reproduktsioonide plokki ja teoste kataloogi, biograafiat ja mitu lisa. Paljud Vabbe teosed on reprodutseeritud esmakordselt.

Mikkeli muuseumi näitusega (03.04.–31.10.2010) kaasnenud kataloog tutvustab Eesti üht olulisemat väliskunsti kogu, mis jõudis Eesti Kunstimuuseumi tänu kunagistele erakollektsionääridele. Ükski teine 20. sajandi modernismi vool ei ole Eestis sedavõrd hästi ja rahvusvaheliselt esindatud kui saksa ekspressionism. Kollektsioon hõlmab graafikat ja joonistusi – selle tuumiku moodustavad tööd ekspressionistidelt, kelle seas on nii stiili rajavatesse rühmitustesse Die Brücke ja Der Blaue Reiter kuuluvad kunstnikud (Emil Nolde, Franz Marc, Heinrich Campendonk, Paul Klee, Erich Heckel, Alfred Kubin) kui ka olulisemad hilisekspressionismi (Neue Sachlichkeit, verism) esindavad autorid (Otto Dix, Max Beckmann, George Grosz). Samuti ei puudu näited selliste ekspressionismi suurkujude nagu Ernst Barlachi, Oskar Kokoschka, Egon Schiele, Käthe Kollwitz jt loomingust.

Raamat kaasneb Kumu kunstimuuseumi näitusega "Pühalik kaasaeg. Nikolai Kormašovi 1960. aastate maalid” (18.10.2013–09.02.2014). Nii näitus kui raamat on inspireeritud soovist tuua vaatajate ette Kormašovi pikaajalise kunstnikukarjääri esimese kümnendi eriti dünaamiline ning muljetavaldav looming, kust leiab esmapilgul võimatuna tunduva koosluse: tolle ajastu ametlikust kunstidiskursusest tuttavad töömotiivid ja industriaalvaated ning ikoonimaali pühaliku esteetika. Raamatus teevad sellele perioodile tagasivaate Kormašovile pikka aega väga lähedal seisnud rahvusvaheliselt tunnustatud kunstiteoreetik ja kriitik Boris Bernstein ning noorema põlvkonna kunstiteadlane Kädi Talvoja. Nikolai Kormašov (1929–2012) oli üks nn kuuekümnendate põlvkonna juhtfiguure Eesti maalikunstis. 1950. aastatel õppis ERKIs arvukalt mujalt Nõukogude Liidust pärit üliõpilasi. Nendest vähestest, kes pärast lõpetamist siia pidama jäid, oli Kormašov pea ainus, kes Eestisse tõeliselt juurdus ning end siinsel kunstimaastikul teostas.