13. jaanuaril 1999 möödus sada aastat omaaegse tuntud kirjamehe Juhan Jaigi sünnist. Tänases Eestis on tema nimi paraku unustusse vajunud. Kirjanik lahkus koos perega sünnimaalt 1944 sügisel ja suri 1948 Rootsis. Eestlaste vanemale põlvkonnale ei ole Juhan Jaigi nimi aga võõras. Oli tema ju üks neist, kes sirguva noorsoo maailmanägemist oma kodupaiga ainestikul põhineva ja rahvalikus keeles kirjutatud loominguga 1920.-1930. aastatel oluliselt kujundas. Selles on tema tähendus mõõdetamatu. Kirjaniku sünnijuubeli eel avastas tema Prantsusmaal elav tütar Ilo Jaik Riedberg perekonna arhiivi korrastades isa seniavaldamata käsikirja. See on mälestusraamat eestlaste sunnitud pagemist kodumaalt, elust pagulaslaagrites Saksamaal ja Austrias.

Selle raamatu ilmumisaastal möödub kindrlal Johan Laidoneri sünnist 115 aastat ja tema elutee tipphetkest – Eesti vägede juhatamisest Vabadussõjas – 80 aastat. Johan Laidoner on Eesti ajaloo suurkuju, kes jättis meie ajalukku jälje mitte üksnes sõjamehena, vaid ka rahuaegade poliitikuna nii kodumaal kui väljaspool seda. Tulevane kindral ja riigimees kasvas ülesse maatöölise perekonnas, teenis üle 16 aasta Vene sõjaväes ja tõusis seejärel uue, senitundmatu riigi – Eesti Vabariigi – kõrgkihti. Vabadussõja aegadel oli ta oma võimult ja tähtsuselt sisuliselt meie riigi mees number üks; seejärel kaheksa ja pool aastat üks aktiivsemaid Riigikogu liikmeid, kes hulk kordi osales ka Rahvasteliidu töös. Aastail 1929-34 oli Laidoneri riigiteadusdoktor Rein Marandi määratluse kohaselt vaba poliitik ja alates 1934. aasta 12. märtsis sama asjatundja hinnangul kindral-riigijuht. Seda seisu jätkus Laidonerile pooleks tosinaks aastaks ja tollal oli ta riigipea Konstantin Pätsi kõrval teiseks meheks Eesti riigis. Omapäraseks seigaks oli seejuures asjaolu, et kuna Päts oli tollal leskmees, tuli Laidoneri abikaasal Marial täita meie riigi first lady rolli. …

Müürilillekesest maailma võimsaimaks naiseks. Miks saavutab Angela Merkel alati seda, mida ta tahab? Hajo Scumacher selgitab, kuidas töötab Merkeli süsteem. Ta analüüsib oma võimu tunnetava poliitiku strateegiaid, sihte ja edu saladusi. Angela Merkel ei saanud juhuslikult esimeseks Saksamaa naiskantsleriks ja kindlasti on temalt ka edaspidi oodata üllatusi.

Leonid Mletšinit (sünd. 1957) tunneb eesti lugeja kui kirjastuses Varrak ilmunud raamatute "KGB", "Välisministrid", "Brežnev" ja "Andropov" autorit. 2013. aastal Tartus Prima Vista festivalil vastas Mletšin küsimusele, millist oma raamatut ta soovitaks järgmisena tõlkida: "See võiks olla "Lenin. Venemaa võrgutamine", mis ilmus 2011. aastal. Seda kirjutama hakates avastasin teatud üllatusena, et raamatuid Leninist on küll palju, aga korralikku käsitlust Vene autoritelt ei olegi. Leninist kirjutades on keskendutud tema tegevusele revolutsionäärina, teda on nähtud partei vaatevinklist. Kellelgi aga pole olnud eesmärki näidata, kui sügavalt Lenini ning tema lähikondsete ideede ja tegude mõjul inimene ja ühiskond tegelikult muutusid." Mletšini "Leninis" näeme Leninit ennast suhteliselt vähe. Pildi juhist loob "õukond" – Lenini võitluskaaslased ja kaasajooksikud.