Taani Kultuuri Instituudi avamine Baltikumis, algul Riias, seejärel Tallinnas ja Vilniuses, oli seotud taanlaste toetusega Balti rahvaste vabadusliikumisele 1990. aastate alguses. Raamatus on tolleaegseid sündmusi kirjeldanud neis osalenud taanlased. Instituudi enda kakskümmend aastat Eestis on värvikas rida rikastavaid kogemusi ja koostööd kahe maa kaunite kunstide, kirjanduse ja rahvakultuuri esindajate vahel. On kogemused õppimisest Taani rahvakoolides ja elukestva õppe arengud, on osalemine piirkondade partnerlussuhetes ning lihtsalt kohtumised eestlaste ja taanlaste vahel. See on ülevaade ühe kultuuriinstituudi tööst, mis annab aimu rahvusvahelise kultuurisuhtluse olemusest, mõjust ja tähendusest. Rohkelt illustreeritud, fotod pärinevad Taani Kultuuri Instituudi arhiivist.

Missugune oli keskaegse Tallinna sanitaarne olukord, millised tema elanike elamistingimused? Kes ravisid tallinlast sügelistest, pidalitõvest, süüfilisest, tulareemiast, "inglise higitõvest" ja paljudest teistest rasketest, tol ajal tõepoolest peaaegu ravimatutest haigustest, ning kuidas nad seda tegid? Mida võeti ette katku, rõugete jt. ränkade, laastavate epideemiate korral? Kus asusid Tallinna vanimad haiglad ja apteegid ning milline oli nende sisekord ja töökorraldus? Kes ja kuidas levitasid meditsiinilisi teadmisi? Neile ja paljudele teistele küsimustele leiate vastuse selle raamatu lehekülgedelt. Autor on oskuslikult ära kasutanud kogu kättesaadava trüki- ja arhiivimaterjali, seda huvitavalt teksti põimides. Teose muudavad elavaks paljud lausa kurioossed tsitaadid tänaseks unikaalseiks muutunud dokumentidest.

Käesolev raamat moodustab osa assotsieerunud Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ühinemiseelsest strateegiast, mille Euroopa Nõukogu võttis vastu Esseni istungjärgul 1994. a. detsembris. Selle eesmärk on olla juhendiks, mis aitab assotsieerunud riikidel valmistada end ette tegutsemaks vastavalt Euroopa Liidu siseturu nõuetele.Valge raamat määrab igas siseturu sektoris kindlaks põhimeetmed ja paneb ette, millises järjekorras tuleks õigusaktide lähendamine käsile võtta.

See raamat viib meid jalutuskäigule mööda Nõmme ettevõtteid, nii ajaloolisi kui ka tänaseid. Leho Lõhmuse pikk ja põhjalik ülevaade algab 1689. aasta dokumendis mainitud Mägedevahe kõrtsiga ja lõpeb 1990. aastate suurte majandusmuutustega. Sinna vahele mahuvad Nikolai von Glehni asutatud suvituslinnale omased ärid ja nõukogudeaegne hoogne tööstuse pealetung. Teise poole raamatust sisustavad praeguste ettevõtlike nõmmekate endi kirjutatud lood. Toreda kokkusattumisena lõpetab raamatu 2012. aastal tegutsemist alustanud Von Glehni restoran ja õlletuba. See näitab, et head toitu ja inimeste teenindamist on Nõmmel alati oluliseks peetud.