Jaapani polaarränduri Naomi Uemura päeviku stiilis kirjutatud raamat jutustab tema koerteretkest põhjanabale ja reisist läbi Gröönimaa. Autor oli esimene inimene, kes sellise teekonna üksinda ette võttis. Ta on fikseerinud dokumentaalselt kõike nähtut ja kogetut.

"See on nii romantiline!" Mitu inimest on mu käsikirja kohta kasutanud just seda fraasi ja neil on õigus: noor kriisis ameeriklane armub põnevasse eestlannast ajakirjanikku ning alustab teekonda, mis taastab noormehe usu endasse ja maailma. Nõus. See on romantiline. Aga see teekond ei olnud lihtne. Välismaalane saabub keset kõige pimedamat talve ja peab jääma ellu sel kõige õnnetuma saatusega Skandinaaviamaal, kus iga perekonda kummitavad minevikuõudused, kus inimesed söövad verest tehtud vorste ja tarretiseks keedetud lihatükke, joovad sooja leivajooki, ning hilinemise eest võib neid tabada surmanuhtlus. Ma hakkasin seda maad armastama tema ilus ja inetuses, ja armastasin edasi ka neil hetkedel, kui mind maale tagasi lasta ei tahetud. Justin Petrone

Krister Kivi emotsionaalne reportaaž väliseesti kogukondadest kogu maailmas. "Eesti Ekspressi ajakirjanik Krister Kivi oli enda koostatud ümberilmareisil 32 päeva ja kõik need päevad on meie ees. Üsna intiimses vormis. Koos söögiga (valdavalt kehv), koos kohtumistega (mis tekitavad temas põhiliselt tülpimust ja viha), koos nõmedate hotellide ja vooditega, (millest vaid paar saavad talt leebema sõna). Muidu on see reis üks rist ja viletsus, pettumuste jada, kus üks jama jälitab teist nagu jahikoer jänest. Hea meel on mul sellest, et autor on nii aus. Kõik need kohad ja inimesed, ei mingit meeldidapüüdmist, nagu näete. Nii härra Kivi teid näeb, palun väga. Aus isekus, kus kõlbab vaid parim, on muide tema isiku lahutamatu osa. Kahju on mul neist, kes seda raamatut lugedes haiget saavad. Kes näevad ennast siin viisil, mida nad ei oota või mis neid häirib. Teile ütlen ma, et oleks võinud minna ka halvemini. Miks ta siis reisib, kui see nii jube on? Jah. Seda olen ma temalt küsinud isegi. Ja vastus on, et reisimise enda pärast. Tema element on liikumine ühest punktist teise, reisimise protsess ise, mitte kohalejõudmine." Tiina Kaalep, komandeerija ja raamatu toimetaja

Läbinisti autobiograafiline Rangelt isiklik (Strictly Personal) sisaldab Maughami nauditavaid mälestusi elust oma villas Prantsusmaa Vahemere rannikul Cap Ferrat's vahetult enne Teise maailmasõja puhkemist, isiklikke muljeid viieteistkümnest esimesest sõjakuust Euroopas, kahekordsest põgenemisest itaallaste rünnaku eest (esmalt oma purjekaga Sara ning hiljem söelaevaga Saltersgate) jpm. Maugham mõtiskleb Prantsusmaa hävingu ja Inglismaa püsimajäämise põhjuste üle II Maailmasõjas (raamatu kirjutamise ajal 1941. a polnud aga sõja saatus veel kaugeltki otsustatud) öeldes just siin välja oma kuulsa ja palju tsiteeritud mõtte: Kui mõni rahvus hindab midagi oma vabadusest kõrgemalt, siis ta kaotab oma vabaduse; ja iroonia peitub selles, et kui see on kas mugavus või raha, mida ta kõrgemalt hindab, siis kaotab ta ka selle.