Sisukord: Muinasjutt vaskkrossist Kuu aias Hiiglane Merekuninganna Igavene üliõpilane ja tema muinasjutt Kuningapoja kolm aaret Muinasjutt vanemast pojast Kuidas ma Põhjaneitsi juurde läksin Libahunt Raudpoiss Timuka tütar Kassi veski Veteema Hingede mets Muinasjutt kuldõunapuust Võluri süda Hiiglane Harjashabe Hea elu otsija Tallivaim Punane lill Muundumine

1983.a. möödus sada aastat nimeka itaalia lastekirjaniku Carlo Collodi (1826-1890) populaarseks saanud raamatu "Pinocchio seiklused" esmatrüki ilmumisest. Eesti lugejate enamikule on vahva puunukk tuttav jutustuse "Kuldvõtmeke" järgi, mille vene kirjanik Aleksei Tolstoi kirjutas Pinocchio-lugusid aluseks võttes. Nii algupärandi kui ümberjutustuse kangelaseks on elav ning üleannetu, ebatavaliselt pika ninaga puunukk, kellest pärast rohkeid seiklusi ja katsumusi saab lõpuks aus ning tubli poiss.

Raamat sisaldab valiku inglise tuntud lastekirjaniku Eleanor Farjeoni (1881-1965) samanimelisest jutukogust, mis kohe pärast ilmumist 1955 a. tõi autorile suure tunnustuse - Briti Raamatukogude Assotsiatsiooni poolt määratud Carnegie medali ja 1956. a. Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu poolt Hans Christian Anderseni auhinna. 1958. a. sai raamat veel USA-s Lewis Carrolli Riiuli auhinna ja 1959. a. autor kogu loomingu eest Ameerika Regina medali. E. Farjeoni jutte iseloomustab tegelikkuse ja fantaasia põimumine ning kõrge kõlbeline sihiseade; tema loomingu võtmesõnadeks võib pidada rõõmu ja headust. Illustratsioonid on raamatule teinud silmapaistev inglise kunstnik Edward Ardizzone (s. 1900), kes on kunstiliselt kujundanud üle saja pildi-, laste- ja suurteraamatu.

Raamatus on alljärgnevad muinasjutud:

• Metsaisa ja metsaema
• Sääsk ja hobune
• Konna pulmatants
• Ämblik ja vähk
• Miks siil turtsub
• Siili ja jänese võidujooks
• Siil praeb sitikat
• Vaskuss
• Teistre tüdruk ja ussikuningas
• Haugi loomine
• Sipelgas ja ämblik
• Uss ja angerjas
• Ööbik ja vaskuss
• Kana ja prussakas
• Kaval konn ja edev kurg
• Hiir, vähk ja sitikas
• Varese naisevõtmine
• Vares käib tihasel kosjas
• Mehiku laul
• Varblane teeb kalja
• Laisk kull
• Hiir ja varblane
• Kust sai kalkun punase pea
• Kuidas kullid laulma õppisid
• Lehmalüpsja-lind
• Miks vares talvel ära ei lenda
• Vares ja rebane
• Hunt ja rebane pulmas
• Rebase uued silmad
• Kust sai rebane Reinuvaderi nime
• Rebane ja hunt
• Rebase raha
• Rebane, hunt ja karu
• Piibuga rebane
• Karu ja rebase kalapüük
• Rebane, hunt ja hobune
• Patukahetsejad
• Hundi ja jänese talvekorter
• Hunt ja põder
• Hunt ja Karja-Eku
• Hunt ja teder
• Miks hunt kardab inimesi
• Oi-oi, oi-oi oinalugu
• Huntide söök
• Miks karu kardab inimest
• Mees ja karu jagavad saaki
• Karu ja lammas
• Tänulikud metsloomad
• Jänes astub keelust üle
• Miks jänese huul on lõhki
• Miks jänes külma ei karda
• Kust sai põder oma jalgadele valged triibud
• Miks hobune alati sööb
• Karjase kolm koera
• Mõisahobune ja taluhobune
• Miks koerad ei salli metskitsi
• Koer, kass ja hiir