See raamat asub žanritevahelisel eikellegimaal: – ta pole ei monograafia kunstnikust, ei romaan temast. Belletristlikku elementi temas siiski leidub: näiteks kujutab ta endast Jaan Koorti päevaraamatut, aga tegelikult pole Koortilt teada ühtki päevikulehekülge. Ometi koosneb tekst teatud osas Koorti enda kirjutatust: tema artiklitest ja kirjadest. Paratamatult tekkivate tühikute täitmiseks on kasutatud ajakirjandust, memuaarteoseid ja kunstiajaloolisi uurimusi. Jaan Koort oli silmapaistev maalija, rahvusvaheliseltki hinnatud kujur ning keraamik. Tuleb nentida ka tema kirjanduslikku talenti. Tema kirjades ja artiklites – viimaseid on teadaolevalt 26 – avalduvad nii humoristi kui ka lüürikuvõimed, rääkimata kirglikust võitlejahingest, mis tarbe puhul ägedate tiraadidena tema kirjutistest esile purskub. Koorti tekste on vähem üldist huvi pakkuvates kohtades kokku surutud ning mõistetavuse huvides ka ümber sõnastatud. Kus vähegi võimalik, on Koorti tekst täiel määral säilitatud. …

Eduard Heinlal on olnud pilku omaaegse kulturi jäädvustamiseks, eriti noorpõlvepäevi meenutades. Tema kirjeldused Tuhala ja Ravila mõisate aianduse kohta ei ole mitte ainult nauditavad lugeda, vaid aitavad paremini mõista 20. saj. alguse Eesti mõisakultuuri. Märkmed ärimees Johannes Jänese lillekasvatuse kohta revolutsioonilises Peterburis lisavad oma pintslitõmbeid Eesti kultuuriloo pildile. Kõike seda on kirjutaja vaadelnud inimliku kaasaelamisega. Heinla on kirjutanud oma mälestused elutarga heatahtlikkusega, milles ei puudu ei tõsimeelsust ega sõbralikku muigamistki.

Raamat on pühendatud väljapaistvatele Prantsusmaa kunstnikele, kes tegutsesid XIX sajandi lõpul. Raamatu kangelased -- Edouard Manet, Claude Monet, Paul Cézanne, Camille Pissarro, Pierre Auguste Renoir, Edgar Degas, Vincent van Gogh, Paul Gauguin -- on inimesed, kes pühendasid kogu oma elu uute teede otsinguile ning võitlusele inimesele lähedase ja tõepärase kunsti eest. Nende kunstnike loomingu paremik on elavaks võrseks igihaljal kunstipuul. Nende looming jääb väärtuslikuks panuseks inimkonna poolt kogutud kultuuririkkuste varaaita.

Põhjalik uurimus eesti kunstniku Konrad Mäe elust ja loomingust.
Raamat on illustreeritud rohkete must-valgete fotodega kunstniku töödest ning samuti suureformaadiliste värvitahvlitega.

Sisukord:
Saateks
AVANEV MAAILM 1878-1903
- Hellenurme, Uderna ja Tartu
- Tärkav kunstihuvi
RAHUTU PETERBURI 1903-1906
- Stieglitzi kunsttööstuskool
- Revolutsioon
UUTE KUNSTITÕDEDE OTSINGUL 1906-1908
- Ahvenamaa ja Helsingi
- Pariis
ESIMESED LOOMINGULISED SAAVUTUSED 1908-1912
- Norra
- Teistkordselt Pariisis
KOHTUMINE KODUMAA LOODUSEGA 1912-1914
- Endistes kodupaikades
- Saaremaa
SUUR SUVI 1914-1917
- Vahelduvad elupaigad
- Viljandi- ja Võrumaa suved
PÖÖRDELINE AEG 1917-1919
- Tartu
- Rannu ja Otepää
SAAVUTATUD EESMÄRGID 1919-1922
- Kunstikooli "Pallas" juhataja
- Saksamaa ja Itaalia
ENNEAEGNE SURM 1922-1925
- Tagasi kodumaal ja suvine Saadjärv
- Haigus
ILLUSTRATSIOONIDE NIMEKIRI
VÄRVILISED REPRODUKTSIOONID
TÄIENDAVAD ANDMED
KRONOLOOGILINE TABEL
ISIKUNIMEDE REGISTER
KOHANIMEDE REGISTER
РЕЗЮМЕ
СПИСОК ИЛЛЮСТРАЦИЙ
SUMMARY
LIST OF ILLUSTRATIONS