„Klaasist tüdruk“ on taanlanna Karin Dyhri dokumentaalromaan intsestist ja selle mõjudest nii lapse- kui täiskasvanueas. Raamatus on Karin endale Ida nimeks pannud. Ida elab pealtnäha idüllilises peres, kus toimuvad ühised muusikaõhtud ja intellektuaalsed vestlused, kuid Ida jaoks kukub see perfektne kaardimaja öösiti kokku. Armastavast päevaisast saab julm väärkohtleja. Raamat valgustab põhjalikult intsesti olemust ja selle ränki mõjusid nii lapseeas kui ka hiljem täiskasvanuna. Karini kogemus tõestab, et kui traumaga piisavalt tööd teha, on olemas lootusekiir tervenemisele ja helgemale tulevikule. Karini kaitseingliks – kui nii võib öelda – osutub psühhiaatriahaigla osakonnaõde Jan Nielsen, kes raamatus on Kim. „Ta on kõige andekam ja armastusväärsem terapeut, kes mul kunagi on olnud,“ ütleb Karin. Seksuaalne väärkohtlemine on universaalne kuritegu, millel pole tegemist rahvuse ega riigiga. Kõik, kes on seda kuritegu kogenud, saavad Idaga samastuda. Raamat ei ole kerge lugemine, kuid annab samas lootust, et on võimalik terveneda ka nii raskest traumast. Loodetavasti leidub Eestiski Kimi-suguseid terapeute ning tegutsevad ka tugigrupid, kus kindlasti aidatakse. Karin Dyhr ütleb ise julgustuseks: „Tahan julgustada teisi intsesti üle elanuid ja nende abilisi, asjaajajaid, abikaasasid, lapsi. Sellest on võimalik välja tulla, saada terveks, isegi pärast raskeid sümptomeid ja süngeid diagnoose. On võimalik mitte ainult ellu jääda, vaid ELADA. Võib-olla paljude armidega, nii nähtavate kui nähtamatutega. Ent täisväärtuslikku, head elu, mis ei hõlma needuse edasi kandmist järgmisele põlvkonnale. Aga selleks on abi vaja. Ma ei usu, et keegi selle ülesandega üksi hakkama saaks.“ Kirjanik Sass Henno soovitab raamatut “Klaasist tüdruk”: “Kui ma saaksin, siis ma teeks selle raamatu lugemise kohustuslikuks kõikidele lastega tegelevatele spetsialistidele, psühholoogidele, õpetajatele, sotsiaaltöötajatele, politseinikele. Kõigile, kes igapäevaselt puutuvad oma töös kokku traumeeritud lastega.”

See esimest korda 1988. aastal ilmunud raamat on aidanud miljonitel paaridel maailmas oma suhet parandada. Siin tutvustatav Imago suhteteraapia õpetab, kuidas teadvustada paarisuhtes toimuvat. Suhteravi nõuab kummagi kaaslase head tahet ja tööd iseendaga, tulemusena võite aga nautida armastavat ja toetavat suhet. Imago dialoogid õpetavad mõistma kaaslase käitumise alateadlikke põhjusi. Raamatu autor, filosoofiadoktor Harville Hendrix on koos oma naise Helen LaKelly Huntiga Imago suhteteraapia rajaja. Tegemist on unikaalse paarisuhteteraapiaga, millest on kindlasti abi ka lapsevanematel. Autoritel on üle 30 aasta kogemusi koolitajate ja terapeutidena ning nende tööd on tõlgitud rohkem kui 50 keelde. Imago suhteteraapiat rakendab maailmas üle 2000 terapeudi. Harville’il ja Helenil on kuus last ning nad elavad New Yorgis ja New Mexicos. Raamatu väljaandmise kohta Eestis ütlevad autorid: “Meile on suur au, et “Teekond soovitud armastuseni” ilmub nüüd ka Eestis – selles väikeses, kuid vapras riigis, kus kohtuvad ida ja lääs. Kuigi igatsus püsiva armastuse järele ning meeleheite ja konflikti vältimatus paarisuhetes tunduvad üldinimlikud, on käesoleva raamatu eesti keeles avaldamine tõend selle kohta, et sama üldinimlik on ka konfliktide ületamise ja ühenduse loomise protsess.”

Inspiraatori ja isikliku arengu nõustaja Tiina Tiituse raamat “Õnnelik suhe” on mõtestatud teerada, mis aitab lugejal kulgeda õnnelikuma ja harmoonilisema paarisuhte suunas. Elumustreid analüüsiva Tiina Tiituse sõnul võib tema kirjapandust tema kirjapandust ja kogemustest abi olla eelkõige neil, kes on elus juba mõnd paarisuhet kogenud ja kes tahaks avastada teed iseenda ja õnneliku suhte saladusteni. «Õnnelik suhe on nagu värske õhk. Selline ongi loomulik olek ja see on kättesaadav kõigile. See pole koht, kuhu minna või miski, mida saavutada. See on seisund, olek meie enda sees,» ütleb Tiitus. Raamatust võib leida ka harjutusi ja meditatsioone, mis viivad lugeja hõlpsasti eneseleidmise huvitavatele radadele ja toovad uusi võimalusi lihtsalt ja loomulikult olla õnnelik nii suhtes kui suhteta.

Orgiad ei ole kaasaja väljamõeldis – ajaloost ei leia ühtegi sajandit, mil poleks peetud erootilisi prassinguid või mängitud kollektiivseid seksuaalseid mänge. Religioossed peod jumaluste auks kulmineerusid orgiajoovastuses: jumalanna Isis egiptlastel, Aphrodite kreeklastel, Venus roomlastel – neid kõiki austati orgiatega. Kroonikud ja ajaloolased kirjeldavad Rooma keisri mõõdutundetuid bakhanaale, aga samuti nõidade pidustusi ja musti missasid. Käesolev raamat on mahukas teos orgiaga kaasnevatest käitumisviisidest ja kollektiivse seksuaalnaudinguga seotud mängudest antiigist tänapäevani. Tegemist on ühtaegu informeeriva, selgitava ja õpetliku lugemisvaraga.