1968. aasta kujundasid koos neli ajaloolist tegurit: kodanikuõiguste liikumise eeskuju, mis oli sel ajal nii uus ja originaalne; põlvkond, kes tundis end niivõrd erineva ja võõrdununa, et nad keeldusid tunnistamast mistahes võimu; sõda, mida ühiselt üle kogu maailma niimoodi vihati, et see andis kõigile mässumeelsetele põhjuse sõda otsida. Kõik see leidis aset ajal, mil televisioon hakkas täisealiseks saama, kuid oli siiski veel niivõrd uus, et seda ei kontrollitud, puhastatud ega pandud kenasse pakendisse nagu tänapäeval. 1968. aastal oli samal päeval filmitud materjali teleülekanne teisest maailma otsast iseenesest juba haarav ja uus tehnoloogiline ime.

Keskerakond sündis 1991. aastal ning juba kolm aastat hiljem tekkis erakonna juurde noortekogu, mis tollal kandis nime "Recte". Praegu nimetame end pikemalt keerutamata Keskerakonna Noortekoguks. Täna oleme saanud 10-aastaseks ja seda siinne raamat tähistabki - kingitusena kõigile, kes on uskunud ja usuvad meie noorde elutundesse ja maailmavaatesse. See pilguheit olnule on täidetud lootusega, et sellist tagasivaadet saaks Noortekogu teha ka tulevikus - oma järgmistel tegevusaastatel, kui meid on veelgi rohkem ja meie jälg Eesti poliitikas veelgi sügavam. Siis, kui meie jälgedes on juba uued käijad...

Kogumiku II osa on järg ja ühtlasi lõpetus 2001. a. sügisel alanud välisministeeriumi taastamisega seotud mälestuste kogumisele. Raamatu esimene osa oli pühendatud välisteenistuse 85. sünnipäevale ja käsitles iseseisvuse taastanud Eesti välisesindusi. Käesolev, välisteenistuse 90. sünnipäevale pühendatud osa on keskendunud sündmustele peamajas perioodil umbes 1990-1995, rõhuasetusega iseseisvuse taastamisele ja sellele vahetult järgnenud perioodile. Raamatus ilmuvaid lugusid on kogutud 2001. kuni 2008. aastani. Mõnikord on kirja panemise/linti rääkimise aeg konteksti mõistmiseks oluline ning see on päises märgitud. Lood jagunevad kolme gruppi: esiteks koostajale linti räägitud intervjuud, teiseks autorite kirja pandud mälestused ja kolmandaks märkmed vestlustest. Autorite valikul on lähtutud põhimõttest, et sõna saaksid võimalikult erineva suhtumise, tausta ja ametikohaga välisministeeriumi tolleaegsed töötajad.

Artiklikogumik, bibliograafia, isiku- ja asutusenimede loend