"Suurepärane uus tänapäeva geopoliitilise maastiku lõhede analüüs." Financial Times

"Robert Cooper on väljapaistev Euroopa õpetlane ja diplomaat. Tema julge nägemus Euroopa ja Ameerika Üendriikide tulevikust on imetlusväärselt arukas ja optimistlik. See raamat juhatab transatlantilise mõttevahetuse uude järku." Robert Kagan, raamatu "Paradise and Power" autor

"Cooper on aukartustäratav mõtleja... kes esitab oma kesksed väited suure mõjukuse ja elegantsiga. Ta näitab, kuidas riigid ja inimesed, kellest need riigid koosnevad, võivad radikaalselt muuta arusaamu nii oma identiteedist kui huvidest." The Independent

"Cooper ei paku ühte ja ainsat organiseerivat ideed, vaid pigem terve hulga ajaloolisi paralleele ja jõuliselt väljendatud kontseptuaalseid eristusi... Ta on Ameerikat ja ÜRO-d pooldav Euroopa-meelne, kes toetab multilateraalset diplomaatiat, kuni see on võimalik ja sõda, kui see on paratamatu." The Economist

Kuueteistkümnenda sajandi lõpuks oli kogu Euroopas õhutemperatuur nii tugevasti langenud, et linde kukkus surnult taevast, Vahemereski kattusid sadamad jääga ning Thamesil korraldati talvelaatasid, kus külmunud jõele püstitati müügilette, kõrtse ja bordelle. "Tappidest lahti maailm" kirjeldab seitsmeteistkümnenda sajandi vapustavate kliimamuutuste tõttu tekkinud kriisi, mille käigus kujunes ümber kogu Euroopa. Sel väikesel jääajal, kui järsult jahenenud ilm jättis järjepanu saagita ulatuslikke piirkondi, nii et tuhanded inimesed olid sunnitud nälja tõttu otsima linnadest uut elu, pandi alus hoopis uuele ühiskonnale. Philipp Blom kirjeldab toonaseid drastilisi muutusi ja annab sõna ajastu prominentsemaile mõtlejaile, näidates ühtlasi selgelt, kuidas ka tänapäeva kliimamuutused toovad paratamatult kaasa teisenemisi, mille sisu ega ulatust ei oska me veel aimatagi.

"Samuti nagu meie ammused esivanemad, peame ka meie paratamatute pöördeliste muutustega toime tulema. Me peame nendega targalt kohanema, uute tingimustega leppima ja õppima nendega ümber käima. Ei ole mõtet kliimamuutusi lihtsalt eirata, niikaua kui katastroof käes." – Philipp Blom

Mitte väga arvukate II maailmasõja lahinguid ja otsustavaid momente kirjeldavate teoste hulgas on eriline koht Wilhelm Tieke raamatul "Truuduse tragöödia" - III (germ.) SS-Soomuskorpuse võitlus ja häving. Autoril ja tema kaastöölistel on õnnestunud kujutada juba teose alguses aimuvat erilist vaprust, rasket võitlust ja ahastamapanevat kadu kätkevat tragöödiat väga mehiselt, aga samal ajal ka väga vapustavalt, nii et kirjeldus köidab lugeja meeli lõpuni. Raamatus käsitletakse III (germ.) SS-Soomuskorpuse moodustamist ja ta võitlusteed, millele lisandub kõigi sel ajal korpusele allutatud väeosade lahingutegevuse kirjeldus. Heinz Höhne, ajakirja "Spiegel" ajaloolane Raamat tutvustab ühe võimeka väekoondise saatust, tema võitlusi Leningradi lähistel, Narva jõel, Sinimägedes, Tartu rindel, Kuramaal ja lõpuks Berliinis. Sõja lõpul oli Relva-SS koosseisus 38 diviisi, kuuludes 13-ne armeekorpuse koosseisu. Relva-SS mundrit kandsid üle 400 000 riigisakslase, 310 000 sakslast teistest riikidest ja rohkem kui 200 000 vabatahtlikku kogu Euroopast. See on III (germ.) SS-Soomuskorpuse dramaatiline ajalugu, selle väekoondise ennastohverdav sõjatee on dokumentide varal tõestatud ja täpselt jälgitav. Väekoondise, mille kohta ei ole ka veel rohkem kui 50 aastat pärast sõja lõppu suudetud üksmeelset hinnangut anda. Selles üksuses võitlesid norralased, rootslased, taanlased, hollandlased, belglased, soomlased, lätlased, Rumeenia sakslased jt. "Truuduse tragöödia" on kirja pannud Wilhelm Tieke, mees, kes nendes sündmuses on ise osalenud.

Andres Dido (Tiido) (1855–1921) sündis Viljandimaal, õppis Tartus, elas väljasaadetuna Kaasanis, pääses Šveitsi ja lõpuks elas pagulasena Prantsusmaal. Ta õppis ülikoolis sotsioloogiat ning on meie esimesi rahvusvaheliste, riigipoliitiliste ja riigiõiguslike huvidega publitsiste. Dido kõneles esimesena unistavalt Eestist kui vabariigist. Vabariigi mõiste, vabastatud inimese toimimine, võimu kasutamine õigluse huvides oli ta ilmavaate tuum. See oli edumeelsus, mis põlgas arengut takistavat tagurlust. Käesolev, Eesti Mõtteloo sarja 70. raamat näitab piltlikult, kuidas kapitalism toimis Prantsuse Vabariigis saja aasta eest just samuti nagu Eestis nüüd, 21. sajandi algul. Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Mõtteloo Sihtkapital, Haridus- ja Teadusministeerium ning Kultuuriministeerium.