Park on paradiis ja park on oaas, saar kõrbeliivas ja meie hingemaastikus, mida täna üha enam vajame. Sest pargis ei ole peidus mitte ainult paljude juba elatud elude saladused, vaid meie omase tänane ja homne päev. Park on kokkuvõtteks kõigi sellest, mida peame ilusaks. Parki tahame tulla, et leida üles oma loomuse paremad jooned. Vanad rahvad ja küpsed kultuurid peavad parki üheks olulisemaks kultuuri allikaks. Eestis on park veel paljuski avastamata maa. Seda eriti võrreldes Itaalia või Inglismaaga, kus park on viimase poole aastatuhande vältel ahvatlenud endast üha uuesti kirjutama. Täna lugeja kätte jõudev raamat meie kultuuriruumis esimene käsitlus, kus pargist kõneldakse nii tema filosoofilises tähenduslikkuses, ikoonilises ulatuvuses kui looduse mitmekülgsuses. See on raamat, milles Eesti Maaülikoolis 2008. a. oktoobrikuus aset leidnud konverentsist inspireerituna avaldavad mõtteid nii meie oma kui välismaa parimad asjatundjad. Kaunis keeles ja esteetilises meeles kirjutatud tekstide kaudu avaneb meil park erakordselt mitmekülgsena, pakkudes Euroopa kõrgkultuurist lähtuvate nn. klassikaliste näidete kõrval sissevaadet ka "koha vaimu" ja soomeugrilase parki. Kindlasti ei ole käesolev teos ei esimene ega viimane käsitlus antud vallas, küll aga peegel tänase päeva, parim mõeldavatest, mille kokku seadmine on tähendanud paljude seni esitatud küsimuste veel kordset küsimist ja vaagimist. Harvem ka neile lõplike vastuste leidmist. Sest oleme jõudnud piirile, mida edaspidi valgustab tahe, astuda üle piiri, kus lõpeb käega kombitav reaalsus ja algab ime. Mart Külvik, Juhan Maiste

Kumu kunstimuuseumi näitus "Aedade järelelu" (10.05.–08.09.2013) on ambitsioonikas projekt, mis hõlmab Kumu kolmanda, nn klassikakorruse B-tiiva, kaasaegse kunsti galerii viiendal korrusel ning samuti muuseumi sisehoovi. Näitus käsitleb aedu ja parke nii läbi vanema eesti kunstiajaloo autorite loomingu kui ka uudses, kaasaegse kunsti võtmes. Tegemist on sissevaatega aia- ja pargikultuuri alates 19. sajandi ideaalmaastikest kuni nüüdisaja utoopiateni. Näitusega kaasneb kaks raamatut "Aedade järelelu 1" ja "Aedade järelelu 2". Käesolev näituse klassikakorruse väljapanekut saatev raamat raamib looduse selgepiirilisemalt. Huviorbiidis ei ole ainult loodus, vaid selle inimkäega korrastatud vormid – pargid ja aiad.

Kataloog kaasneb Kumu kunstimuuseumi näitusega "Arhiivi ja arhitektuuri vahel. Neeme Külm, Krista Mölder, Taavi Talve” (17.09.2016–19.02.2017). Neeme Külm, Krista Mölder ja Taavi Talve on peamiselt Tallinnas tegutsevad ja erinevates meediumites töötavad kunstnikud. Kunstnikke ühendab keskendumine ruumile ja selle kogemisele ning käsitlusvõimalustele. Neeme Külm (1974) on installatsioonikunstnik, kelle loomingut iseloomustavad kohaspetsiifilised ja ruumi manipuleerivad teosed. Krista Mölder (1972) on kaamerapõhiselt, peamiselt fotomeediumis töötav kunstnik. Tema tundlik ja detailne käsitlus toob kadreeringu kaudu esile pildina jäädvustatud keskkonna tunnetusliku ja poeetilise külje. Taavi Talve (1970) on olnud tegev meediakriitilises kunstnikerühmituses Johnson ja Johnson ning rakendanud oma soololoomingus arhiivset ja viitelist ainest varemgi. "Ruum on kahtlus: pean seda alalõpmata märgistama, määratlema; ta ei ole ealeski minu, teda pole mulle ealeski antud, pean ta endale vallutama.” (G. Perec, tlk A. Saar)

Raamat kaasneb Kumu kunstimuuseumi näitusega "Sümmeetrilised maailmad – peegeldatud sümmeetriad. Ülo Sooster, Juri Sobolev, Tõnis Vint, Raul Meel” (03.03.–11.06.2017) ja on kolmas raamat sarjast "IV B. Täiendusi nõukogude aja kunstiloole”. Sari "Täiendusi nõukogude aja kunstiloole” kaasneb Kumu kunstimuuseumi 4. korruse B-tiiva näitustega ning pakub sissevaateid nõukogude aja eesti kunsti. Käesolev raamat käsitleb Moskva ja Tallinna kunstikontakte 1960.–1980. aastatel. Keskmesse on tõstetud Moskva–Tallinna kunstitelje kõige krestomaatilisemad esindajad Ülo Sooster, Juri Sobolev, Tõnis Vint ja Raul Meel ning nende loomingu uuenduslikum osa, mis oli seotud nõukogude ajal omaette fenomeniks tõusnud populaarteadusliku materjali kirjastamisega, aga ka spetsiifiliste audiovisuaalsete lahenduste kasutamisega. Käsitluse diskursiivseks raamiks on tänapäevased arusaamad 20. sajandil fotograafia, kino, televisiooni jt uute pildiliste meediatega kaasnenud n-ö visuaalsest pöördest. Moskva–Tallinna kunstnikkonna interdistsiplinaarset ja tsitaadirohket kujundikeelt on analüüsitud kui teadlike visuaalsete kõrvutuste ja otsingute süsteemi. Näituse ja raamatu koostamise juures on Kumu kunstimuuseumile olnud suurepärasteks partneriteks Moskva Kaasaegse Kunsti Muuseum (MMOMA) ja Juri Sobolevi arhiivi kuraator Galina Metelitšenko, aga ka Riiklik Tretjakovi Galerii, Riiklik Filmimuuseum, Kultuurifond Jekaterina, Venemaa Riiklik Humanitaarülikool, Kaasaegse Kunsti Keskus Zarja, Tartu Kunstimuuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum ning Eesti Rahvusraamatukogu, Tõnis ja Eva Vint, Raul Meel, Tenno-Pent Sooster, Vladimir Tarasov, Mihhail Alšibaja, Viktoria Motšalova, Ben Hellman, Igor Makarevitš.