Miks uuritakse lindude lendamist? Miks huvitab teadlasi delfiinide ujumisviis? Mille poolest võib kasulik olla nahkhiir? Kas konnaski on midagi uurimisväärset? Need on vaid osa küsimustest, millega tegeleb bioonika.

Aastal 2015 puhkenud pagulaskriisi järelkaja viis Johannes Krause'i ja Thomas Trappe'i mõttele kirjutada teadusprisma abil raamat suurtest migratsioonilainetest, mis on meid eelajaloolisest ajast saati kujundanud. Kuigi esimesest pöördelisest migratsiooni­lainest on möödunud tervenisti 8000 aastat, hakkavad alles nüüd vaikselt selguma selle täpsemad üksikasjad. Seda suuresti tänu arheogeneetikale, noorele teadusharule, mis on küll alles tuult tiibadesse saamas, kuid on hoolimata sellest juba pakkunud määratul hulgal uusi teadmisi. Teadmisi näiteks igihaljast Balkani marsruudist ning iidsetest konfliktidest, mis on rännetega paratamatult kaasnenud, kuid paljust muustki. Sisserändajad on Euroopale jätnud kahtlemata tuntava jälje. On ju migratsioonilugu ka haiguste ajalugu – olgu selleks kas või katk, mis ulatub tagasi kiviaega. Kole taud tappis küll nagu loogu, ent sillutas samas teed inimestele, kelle järeltulijad juhatasid sisse pronksiaja. Kuigi "Meie geenide pikk reis" puistab põnevaid argumente nii migratsiooni poolt kui ka selle vastu, jõuavad autorid tõdemusele, et liikumine on inimese põhiloomuses. Nad on veendunud, et ka tulevikus on meie arengu peamine mootor üleilmne ühiskond, mis on aastatuhandete jooksul end juba korduvalt õigustanud. Eelkõige siin, Euroopas. "Meie geenide pikk reis" on kahe autori koostöö vili. Johannes Krause kuulub arheogeneetikas maailma tunnustatuimate asjatundjate hulka ning on Jena Max Plancki inimajaloo uuringute instituudi direktor. Kaasautori Thomas Trappe´i ülesandeks oli Krause´i tarkusevaramu ühtseks jutustuseks põimida, nüüdisaja konteksti paigutada ning päevapoliitiliste vaidlusküsimustega siduda.

Avage kägisev uks kummitavasse majja ja tajute, kuidas teid läbistab värin. Me ei tea, mis võib välja ilmuda. Me avame uksi tulevikku igal eluhetkel. Mis on nende taga? Kuidas valmistuda kohtumiseks tundmatuga? Raamat "Tuleviku lood" räägib aja varjatud, näivalt pimedusega kaetud osast, sest me pole seal veel olnud. See räägib sellest, kuidas me püüame ette kujutada, valmis olla ja toime tulla kõigega, mis võib meid varitseda veidras kohas, mida nimetame "tulevikuks".Autor David Christian kirjutab selles raamatus, mida on tulevikust mõelnud filosoofid, teadlased ja teoloogid. Ta arutleb selle üle, kuidas muud elusolendid – alates bakteritest kuni nahkhiirte ja leivapuudeni – saavad tohutult keerukate biokeemiliste ja neuroloogiliste süsteemide abil hakkama müstilise tulevikuga. Ta uurib ainulaadset viisi, kuidas meie oma liik ühiselt ja sageli teadlikult tulevikule mõtleb ning seda kujundada püüab. Lõpuks kirjeldab mõnda tulevikuversiooni, mida oskame täna ette kujutada järgmise paari aastakümne ja miljardite tulevaste aastate kohta. Lõpetab ta spekulatsioonidega aja lõpust.Varem on David Christianilt eesti keeles ilmunud raamat "Tekkelugu".

Kui enamus ajaloolasi nokitseb pisikese perioodi kallal, siis David Christian on võtnud "Tekkeloos" pureda kogu tarkuse, mida inimkonnal on korda läinud oma eksistentsi ning sellele eelnenud aja kohta koguda. Oma ütlemata põneva analüüsiga liigub ta lenneldes, kuid kaugeltki mitte ülejala tormates, suurest paugust otse inimkonda ees ootavasse lähitulevikku. Üle pika aja on kriitikud ühel meelel – tegemist on teosega, millel on märgiline tähendus. Teiste seas pole kiitusega kaugeltki kitsi "Elemendi" autor Sir Ken Robinson, leides, et: "Christianil on õnnestunud elegantselt destilleerida meie tänased arusaamad universumi sünnist ning arengust, päikesesüsteemist, ookeanidest, mägedest ning mineraalidest, elust maal ning meie kultuuri ja saavutusi juhtivast dünaamikast. Ja seda kõike haarava loona, sidudes kokku kümneid teadus-, kunsti- ning humanitaardistsipliine kõigest pisut enam kui 300 leheküljel. Lehekülg lehekülje järel pakub ta haaravaid, kohati judinaid tekitavaid mõtteid ajal, mil kunagi varem pole olnud inimkonnal vajadust omada selget arusaama meie kohast planeedil Maa ning selle kohast kosmoses." "Tekkelugu" viib meid võimsale, 13.8 miljardi aasta pikkusele seiklusele planeedi loomisest ning elu tekkest kuni hetkeni, mil lugeja seda raamatut sirvib. Keskendudes pöördelistele sündmustele, mastaapsetele trendidele ning tuumküsimustele meie päritolu kohta, paljastab autor peidetud niidiotsad, mis seob kõik kenasti üheks tervikuks kokku.