Ülevaade renessansiajastu filosoofiast. Giordano Bruno, Montaigne, Niccolo Machiavelli, Thomas More jt.

Konservatiivse eluhoiaku keskne idee on lihtne: me peaksime püüdma säilitada seda, mida me peame väärtuslikuks. See selge juhtlause kätkeb endas paraku vähemalt kolme küsimust: kes oleme meie? mis on väärtuslik? Mida tähendab säilitamine keset kiirenevaid muutusi? Käesolevas raamatus pistab juhtiv Briti konservatiivne filosoof Roger Scruton rinda kõigi kolme probleemiga. Scrutoni sõnul on toimiva demokraatia eeltingimuseks poliitikaeelne jagatud arusaam mitmuse esimesest isikust. Poliitika kõrgeimaks väärtuseks peab olema selle "meie" alleshoidmine. Pöördeliste muutuste ajajärgul tähendab säilitamine paratamatult kohanemist, ent kohanemine tähendab ellujäämist ja ellujäämine tähendab säilitatud südamikku. Roger Scrutoni raamat pakub meile kõigile võimaluse oma säilitamist vääriva südamiku üle järele mõtelda.

E. J. Lowe pakub oma raamatus selge ja laiahaardelise sissejuhatuse nüüdisaegsesse angloameerika vaimufilosoofiasse. Ta alustab traditsioonilise keha-vaimu probleemi üldisest uurimisest ja liigub edasi konkreetsemate filosoofiliste teemade juurde nagu aisting, taju, mõtlemine ja keel, ratsionaalsus, tehisintellekt, toimimisteooria, isikusamasus ja eneseteadmine. Autori käsitluse silmatorkavaks jooneks on see, et metafüüsiliste ja "pärisfilosoofiliste" küsimuste kõrval pööratakse küllaltki palju tähelepanu ka moodsa teadusliku psühholoogia andmetele ja teooriatele. Raamat on mõeldud eeskätt filosoofiaüliõpilastele, kuid pakub huvi ka professionaalsetele filosoofidele, psühholoogidele ja arvutiteadlastele. Ohtralt mõtlemismaterjali ja inspiratsiooni leiab siit iga lugeja, kellel on olemas algteadmised kaasaegsest filosoofiast. E. J. Loew on filosoofia professor Durhami ülikoolis Suurbritannias.

Oma aja inglise filosoofia suurkuju sir Bernard Arthur Owen Williamsi (1929–2003) 1985. a ilmunud peateos küsib, mille kohta eetiline mõte käib ja mida saab filosoofia selle heaks teha. Williams läheneb nendele küsimustele uudse rakursi alt, väites, et kuigi uusaeg on seadnud eetilisele mõttele enneolematuid ootusi, ei ole filosoofia nendele vastamisega toime tulnud. Raamat annab ülevaate peamistest teooriatest, mis on püüdnud vastata küsimusele, miks olla moraalne ja milline on moraalsuse proovikivi, keskendudes Aristotelese ja Kanti süsteemile, aga ka kontraktualismile ja utilitarismile. Kõne all on teemad nagu antiikmõtlejate erinevus uusaja mõtlejatest, õnn, kohus, relativism, objektiivsus, teadus ning eetilise teadmise võimalikkus. Williams püüab filosoofilist eetikat ümber orienteerida, nii et see ei üritaks formuleerida üldkehtivaid moraaliteooriaid ning loobuks keskendumast kohustustele ja tahtlusele. "Ratsionalistlike ratsionaalsuskontseptsioonide" järgimise asemel tuleks keskenduda karakterile ning inimelu "tõele, tõetruudusele ja üksikisiku elu mõttele". Raamatule on lisatud A. W. Moore'i teejuht, mis aitab Williamsi argumentatsioonis orienteeruda, ning tõlkija järelsõna "Moraali hauakaevaja". Tõlkinud Märt Väljataga