Kes oli Märt Laarman? Kunstikriitik, luuletaja, esseist ja tõlkija, raamatutegija, nende väljaandja, graafik ja maalija. Märt Laarmani kui kunstikriitiku mõjusaim periood oli ajavahemik 1929–1935 ja tema 20ndate aastate kirjutistes tuleb esmakordselt Eestis ilmsiks selgelt sõnastatud suhe modernismi moodsasse kunsti. Kõige muu kõrval töötas ta ligi 30 aastat pedagoogina, sellest poolteist kunstiõpetajana, ülejäänud aja aga eesti keele ja kirjanduse õpetajana. Autodidakt kunstnikuna, autodidakt eesti keele õpetajana, on ta saavutanud ometi väga paljudes valdkondades imetletavaid tulemusi. Käesolev raamat koondabki peaasjalikult Laarmani kahekümnendate-kolmekümnendate aastate kunstialaseid tekste ja arvustusi.

Raamatus on juttu koori dirigeerimisest, s.o erialast, kus esmajärguline tähtsus on just liigutusvilumuste omandamisel. Siin räägitakse koori dirigeerimise mitmesuguste võtete olemusest ja nende omandamise teedest.

Raamatus "Maailmakuulsad ooperitähed" kõnelevad lauljad, kokku 25 sopranit ja metsosopranit, muusikast, dirigentidest, ooperite lavastajatest; analüüsivad nii vokaaltehnika kui draamakunsti aspektist oma tuntumaid rolle, arutlevad repertuaari ja laulmise kunsti üle, kirjeldavad iseenda vokaalset arengut, kommenteerivad ooperielu erinevaid aspekte, ning kus võimalik, annavad kasulikke nõuandeid noorte lauljate jaoks. Ka pole nad unustanud rääkida ooperidiivaks olemise tähendusest nende isiklikku elu silmas pidades. Väljaande kõik peatükid, intervjuud, mis autor on teinud umbes kümne aasta jooksul, on kirjutatud nii, et neid saaks lugeda iseseisvate tervikutena. Vaid aeg-ajalt korduvad tänapäeva ooperimaailma mõningad üldisemad seisukohad.

Iga teatrihuviline on ehk mõttes mänginud "Eesti teatrisündmuste" mängu, koostades näiteks nimekirja oma elu teatrisündmustest või siis aasta teatrisündmustest. See raamat on ühe sellise mängu vili. Teatrisündmusena tulevad jutuks unustamatud lavastused, vaimustavad rollid, olulised teatritegelased, mõjukad teatrid, uskumatud teatriskandaalid ja veel palju muud. Raamatut kirjutades pidas autor lugejatena silmas muu hulgas ka teatrihuvilisi, kellel pole veel väga sügavaid teadmisi teatriloost, kuid on huvi Eesti teatrit ja selle värvikat ajalugu tundma õppida ning selle kaudu ka praegust teatrit paremini mõista. Tulemuseks on põnev ja intrigeeriv, kuid samas ka ülevaatlik ja hariv lugemine. Anneli Saro (snd 1968) on teatriteaduse professor. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja teatriteadust, täiendanud ennast Helsingi, Stockholmi ja Utrechti Ülikoolis. Alates 1997. aastast on ta õpetanud TÜ-s teatriteadust, lugenud külalislektorina loenguid ka Tallinna Ülikoolis, Eesti Kunstiakadeemias, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning Helsingi Ülikoolis.