Luuletaja, kriitiku ja esseisti käesolev esseekogu käsitleb eelkõige kultuuri-, kunsti- ja eetikaküsimusi.

2004. aastal ilmunud "Kolm päevikut" käivituvad päevaga, mil Ingrid Bergmanil diagnoositakse vähk. Sellest hetkest jälgitakse paralleelselt umbes seitsme kuu jagu kolme erineva inimese päevikuid - Ingrid Bergmani, Ingmar Bergmani ja Maria von Roseni oma. Viimast peeti seni Ingrid Bergmani eelmisest abielust pärinevaks tütreks, kuid raamatus selgub, et tegelikult on tema isa Ingmar Bergman. "Kolm päevikut" on sügavalt isiklik perekonnalugu.

Heino Kiige "Kuresaapad" on reis kaugete aegade taha – autori lapsepõlve. 40 jutukesse mahub kirjaniku lapsepõlv. Raamat algab väikese Heino sündimise päevaga Lepiku tallu Jaaguvälja külas ning lõpeb esimese koolipäevaga. Sinna vahele jäävad väikemehe igapäevased askeldused, kuhu mahuvad mängud venna ja naabrilastega, vurrisõda, mängud liivaaugus ja heinamaal jne. Kuna talus tuli kõigil talutöödest osa võtta, on ka Heino suur töötegija. Väikesele lugejale saab selgeks, kuidas saeti vanasti puid, tehti heina, peksti reht ja kooti kangast. Raamat on mõeldud väikestele lastele ja nende vanematele-vanavanematele. Suhted vanematega ja pereelu laiemalt on raamatus tähtsal kohal – väikestesse inimestesse suhtuti Lepiku talus samuti kui suurtesse. Kõigil olid omad kohustused ja õigused. Raamatut lugedes saab selgeks, kui kauniks aeg muudab selle nii olulise aja inimese elus – lapsepõlve.

Vaikis relvatärin Esimese maailmasõja rinnetel ja Ameerika sõdurid pöördusid Euroopast tagasi koju. Tagasisaabunute hulgas oli ka Walter Disney, lihtne, mitte millegi poolest silma paistev noormees, üks neist paljudest, keda oli rindele värvatud otse koolipingist. Nooruse tõttu polnud teda kohe kaevikusse aetud, vaid oli esialgu sanitaarauto rooli taha pandud. Tapatalgutele Disney sel kombel ei jõudnudki sattuda. Nüüd aga oli ta nagu enamik teisigi temasuguseid mures tuleviku pärast. Oli vaja leida tööd, määrata kindlaks oma elutee...