155 aastat Järvamaa Keskraamatukogu

Raamat Anna Tõrvand-Tellmanni Inglise Kolledžist loob pildi ainulaadsest koolist, mis tegutses Tallinnas Narva maanteel samas majas, kus praegu asub Tallinna Muusikakool. Artikleid ning mälestusi oma kooliajast ja pedagoogidest on kirja pannud paljud vilistlased, kelle hulgas on kultuuritegelasi, poliitikuid ja muidu ühiskondlikult aktiivseid inimesi. Proua Tõrvand (1880-1953) oli silmapaistev pedagoog ja ühiskonnategelane. Sügaval venestamispoliitika ajal rajas ta Tallinnas esimese eestikeelse tütarlastekooli ning Vabariigi valitsuse korraldusel 1919.aastal ka Tallinna 2. Tütarlastegümnaasiumi. Anna Tõrvand oli Asutava Kogu liige, rajas Naiskodukaitse ja Kodutütarde organisatsiooni. Sellal kui Eestimaa koolides õpetati võõrkeelena vene ja saksa keelt, mõistis proua Tõrvand, et maailma kultuuris, majanduses ja poliitikas kuulub tulevik inglise keelele. 1932.aastal avas uksed tema erakool - Inglise Kolledž, mis kujunes uueks suunaks eesti hariduselus. Koolis õpetasid oma ala parimad spetsialistid, näiteks muusikamees Anton Kasemets ja keelemees magister Ernst Nurm (eesti ja ladina keel).

"Vesiratta Talumuuseum" on lugu ühe veskitalu minevikust ja tänasest päevast, pererahva saatusest ning talumuuseumi rajamisest. Meie esivanemad on enamasti maalt pärit ja talust tulnud, vaarema ja -isa suitsutares sündinud ning üles kasvanud. Raamat jutustab meile peamistest talutöödest, rahvakommetest ja -uskumustest, omaaegsest kultuurielust külas, Eestimaa kaunist loodusest. Samuti peatutakse Eesti ajaloo tähtsamatel sündmustel. Eesti talule pühendatud muuseumiraamatu kirjutamisel on autorit innustanud mälestused lapse- ja noorpõlvekodust – oma vanavanemate-aegsest talust ja kodukülast, ülespaisutatud jõel asuvast vesiveskist, seda ümbritsevast maalilisest loodusest.

Vaimse elu üks kandjatest on kirik. See on kultuuri osa, mis süvendab inimeste kõlbelist ning hingelist tunnetust. Nõmme esimese organiseeritud koguduse tekkimine seondub Manfred von Glehni nimega. Nõmme linna rajaja poeg leidis kutsumuse siinse usuelu edendamises ning tegi seda üpris aktiivselt. Juba 1893. aastal asutas ta Jälgimäe baptistikoguduse, oli selle esimene vanem ja jutlustaja. Kümme aastat hiljem, 1903 jätkati tegevust Nõmmel praegusel Puuvilja tänaval endises Glehni mehaanikatookoja ruumes. 1904. aastal sai kohalik vennastekogudus peavarju endises Glehni valukuuris. Samas hoones hakati järgmisel aastal pidama ka luterlikke jumalateenistusi. 1913. aastal kinkis Manfred von Glehn need äpardunud tööstuse mälestusmargid koos kruntidega kogudustele. Lisaks said maa kiriku ehitamiseks ka Nõmme õigeusklikud. Baptistid, luterlased, õigeusklikud – need on Nõmmel kanda kinnitatud esimesed konfessioonid. Kõik nad on leidnud käsitlust ka kaesolevas raamatus. Lühidalt on peatutud ka katoliiklastel, kes peatselt Nõmmele oma pühakoda ehitama hakkavad.