20. sajandi kroonika. Eesti ja maailm” IV osa jätkab ülevaadet möödunud sajandil Eestis ja kogu maailmas toimunust, hõlmates ajavahemikku 21. jaanuar 1981 – 31. detsember 2000. Eelmise osa viimasteks tähtsündmusteks jäid Ameerika Ühendriikide presidendi Ronald Reagani ametisse vannutamine ning Teherani pantvangikriisi lahenemine. Selle köite, ühtlasi ka sajandi ja aastatuhande lõpetab Vatikani ajalehe esikaas, kus paavst Johannes Paulus II pöördub kõigi kristlaste poole, juhatades inimkonna uude aastatuhandesse. Teose koostamises on osalenud 64 oma ala asjatundjat. Raamatus on rohkem kui 1300 artiklit ja üle 1200 illustratsiooni, mis käsitlevad kahe aastakümne poliitika-, kultuuri- ja spordielu. Erilisel kohal on Eesti vabanemisega ja iseseisva riigina maailmaareenile astumisega seostuvad sündmused. Eesti taasiseseisvumise kohta puuduvad veel süvauurimused. Kroonik on suutnud üksnes riivamisi puudutada tollaseid sündmusi, mille mosaiikne kogum on seni ajaloolaste poolt läbi töötamata ja analüüsimata ning põhjaliku akadeemilise käsitlusena ilmumata.

Teos räägib sellest, kuidas Eesti ja Soome uuesti teineteise leidsid ning milline paistis meie taasiseseisvumine Soomest vaadatuna. Aeglane, kuid kindel kontaktide taastumine, uued lõuna ja põhja tee kulgejad, Eesti tõus laulvas revolutsioonis – kõik see moodustab raamatu sisu. Mida me teadsime teineteisest 1950. või 1960. aastatel ja sealt edasi? Kuidas info liikus ja kes olid need soomlased, kellel oli Eesti meeles ka siis, kui läbikäimine oli katkenud? Raamat üritab neile küsimustele vastata. Lennart Meri tegevus "eksiilvälisministeeriumis" Mariankatul 1991. aasta augustis moodustab raamatus omaette peatüki, nagu ka pingeline ülesehitustöö – suursaatkonna taasloomine meie endises saatkonnahoones Kaivopuistos. Eestlastele peaks huvi pakkuma ka meie oma lähimineviku meenutamine, kahekümne aasta taguste sündmuste objektiivsusele püüdlev käsitlus. Raamatus on hulgaliselt varem avaldamata haruldasi fotosid.

Pilgrimi kirjastuse originaalraamat “Meie inimesed” on raamat Eestile ja Eestist. See ingliskeelse paralleeltekstiga teos on kaunis kingitus nii igale Eesti inimesele kui ka meie külalistele. Raamat jutustab meie endi suu läbi lugusid meist, kes me siin väikesel maal kõrvuti elame, tuletades meelde, kes me oleme ja mida oma olemises oluliseks peame. Selle raamatu kaante vahel on ligi poolesaja inimese mõttepildid oma kodust. Vahetud, ausad ja emotsionaalsed. See raamat ei püüa anda eestlastest koondportreed, näidata statistilist summat kõige erinevamatest maailmapiltidest. Oma loo räägib nii 82-aastane laulumemm, 9-aastane koolijüts kui ka kasahhi juurtega õpetajanna. Iga lugu on erakordne, iga lugu on väärt kuulamist. Ladusate esseede asemel on siin ausad mõttepilved. Just nii rabedad, järsud või õrnad, nagu on rääkijale omane. Ilma puäntide ja ilukirjanduslike vinjettideta. Hääled, lõhnad, pildid ja sõnad, mis kasvanud hinge sisse. Mis on eestlases, mida teistes ei ole? Raamatust koorub tõde, et eestlastel on küll veel iseloomujooni ja oskusi, mis aitavad edasi kesta ja eristuda. Leia ennast „Meie inimestes”.

Sisukord: A. Peterson. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Etnograafia Muuseum nõukogude võimu aastail H. Moora ja A. Moora. Baltimaade ajaloolis-kultuuriliste allvaldkondade ja vähemate alljaotuste kujunemisest J. Linnus. Küla sepikojad Saaremaal. A. Viires. Eesti taluehitiste uurimisest. A. Luts. Rändpüügist Eesti merekalastuses V. Kalits. Kihnlaste kiviveost. E Looke. Kanepitoidud Eestis P. Ariste. Tänapäeva vadjalastest M. Stepermanis. Läti NSV TA etnograafide ekspeditsiooni töö tulemusi Põhja-Vidzemes. Resümee G. Kaljuvee. Töökuse kasvatamine lastes eesti rahvatraditsiooni järgi Aruanne Etnograafia Muuseumi tegevusest 1958. aastal.