Käesolevasse raamatusse on koondatud valimik luuletajana tuntuks saanud Jaan Kaplinski poliitilise suunitlusega artikleid, mis on kirjutatud aastail 1987-1991 ning millest osa on ilmunud meie ajakirjanduses, osa aga välismaal. Neid nüüd taasavaldades ei ole midagi "kaasajastatud". Artiklid on dateeritud ja see annab võimaluse jälgida autori mõtte arengut ning sedagi, millal millest ja kuidas meil kirjutada tohtis. Järgemööda on vaatluse alla võetud stalinism ja selle pärand, tärkava neofašismi oht, Moskva keskvõimu repressioonid iseseisvusele püüdlevate rahvaste vastu, meie intrite tegevus, Lääne "gorbimaanide" soovimatus mõista eestlaste iseseisvuspüüdlusi, lahkhelid, rahvusradikaalide ja rahvarindelaste vahel. Tasakaalukalt, filosoofilisele ja kultuuriloolisele taustale tuginedes osutab Jaan Kaplinski hetke peamistele vastuoludele ja meie iseseisvumist ähvardanud ohtudele.

22. novembril 1963 tapetakse Dallases president John F. Kennedy. Mõni tund hiljem vangistab politsei presidendi võimaliku tapja Lee Harvey Oswaldi. Kuid kahtlustatav ei saa uurijaile põhjalikumaid seletusi anda, sest kabareeomanik Jack Ruby laseb ta maha. Oswald viib oma saladused hauda kaasa.40 aastat ongi ametlikult ainuõigeks peetud Warreni komisjoni teesi ühestainsast tulistajast. Kuid siis, pärast aastakümneid kestnud vaikimist, hakkab rääkima Billie Sol Estes, Texase miljonär, kes rahastas järgmise presidendi Lyndon B. Johnsoni valimis-kampaaniaid. Ta avaldab prantsuse ajakirjanikule William Reymond´ile uusi fakte, mis seostuvad selle XX sajandi roimaga.

Teos sisaldab: Mart Nikluse kannatustee algusest tänapäevani, koos dokumentide ja kirjavahetusega, Jüri Kuke kannatustee algusest kuni tema surmani ja ta avaldusi ametiasutustesse, Nõukogude vangilaagrite elu üksikasjaliku kirjelduse, Ajakirjanduse seisukohavõtte kahest vabadusvõitlejast, Ohtralt pilte kahest võitlejast, Eesti ja Balti inimõiguslaste avalikke apelle, Ülevaate Mart Nikluse ja Jüri Kuke kaitseks teostatud aktsioonidest.

Ajakirjaniku intervjuud eestlastega, kes vaikselt ja süvenenult, ilma tunnustuse ja riigi toetuseta, sageli põlatuina ja tagakiusatuina on õppinud tundma ja arendanud mõnd vaimset distsipliini, mida kommunistliku ideoloogia järgi ei tohtinud olemaski olla või mis pidanuks kõige lähemal ajal vaikselt hääbuma. Kvintessentsi Uku Masingu, Gunnar Aarma, Elmar Salumaa, Ilmar Soomere, Vigala Sassi ja Einar Laigna mõttemaailmast pakubki kõnealune raamat.