Sisu: Uusi andmeid 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi alguse kunstielust Karl Eduard von Liphart kunstitundja ja kunstikogujana Ernst Friedrich von Liphart Mõnedest realismi avaldusvormidest 19. sajandi teise poole eesti kunstis J. Köleri vanaduspäevade suhted Tartuga Julie Hagen-Schwarzi dokumentaalmaterjalidest Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis Mõningatest vastuoludest 19. sajandi lõpu kunstielus J. Genss 19. sajandi baltisaksa kunsti uurijana

Käepärane lühiülevaade maailma kunstiajaloost. Teemadeks on: - Antiikkunst - Rooma kunst - Algkristlik kunst - Romaani stiil - Gooti stiil - Renessanss - Barokk - Rokokoo - Klassitsism - Romantism - Realism Raamat on illustreeritud 22 pildiga ja varustatud pildiregistriga. «Käesoleva kirjutise peaülesandeks on sisse juhatada maailma kunstiajaloo piirkonda nende suurte stiilitüüpide kaudu. Ruumipuudusel on võimalik käsitleda ainult kõige tähtsamaid stiile Euroopa kunstiarengus ja neidki ainult üksikute tüüpilisemate näidete najal, mis iseloomustavad konkreetselt ühele stiilile omast vormilaadi. Näited on valitud peamiselt ehituskunsti alalt, kuna selles ajajärkude eri ilmed on kinnistunud kõige ilmekamalt. Kuid ka skulptuuri ja maalikunsti on arvestatud täiendavalt, peamiselt nende stiilide puhul, kus nad on etendanud enam esindavat osa. Näit. maalile kuulub vastuvaidlematu esikoht XIX sajandil. Sellekohaselt on valitud ka selle sajandi stiilinäited, jättes hoopis kõrvale arhitektuuri, mis sel sajandil harrastas vaid möödunud ajajärkude vorme.» Autor

Koos nõukogude rahva majandusliku heaolu pideva kasvuga areneb meie inimeste kodukultuur ja täiustub maitse. Seepärast on kommunistlik partei ja Nõukogude valitsus seadnud kergetööstuse ette vastutusrikka ülesande -- parandada toodete kvaliteeti ja laiendada nende sortimenti. Käesolev propagandistlik üllitis on täiendatud rikkaliku pildimaterjaliga.

Näitus ja kataloog "Kumu hitid. Kaasaegne kunst Eesti Kunstimuuseumi kogust” on koostatud täies mahus Eesti Kunstimuuseumile kuuluvate teoste põhjal (näitus Kumu kunstimuuseumis 08.04.–28.08.2016). Näitus astub vaataja ette mitme ülesandega, soovides mõningaid neist lahendada üheskoos. Esiteks, kaardistades muuseumi kaasaegse kunsti oste, näeb väljapanek endal teejuhi rolli ja on kantud soovist juhatada vaataja kunstimaailmas sageli ebaselgeks jäävate protsesside ja liikumiste juurde. Kunstimuuseumi ostude kaudu ka kunsti arenguga seotud dünaamikaid, plahvatuslike uute meediate kasutuselevõtu kõrval vaikseid mõõnaperioode, kunstisuundade vahetumist, suuri lootusi ja eredaid esiletõuse talletades toob ekspositsioon välja läbilõike viimaste kümnendite kunstist, mis on jõudnud väljasisese ringluse lõpp-punkti – muuseumi kogusse. Teiseks, näitust võib käsitleda ka eesti kaasaegse kunsti alternatiivse püsiekspositsioonina ja mõtiskleda kuraatorivalikute üle selle koostamisel. Kolmandaks, hiti mõistet kasutades opereerib näitus meediumina kunsti ja publiku vahel, pakkudes välja nii kaasaegse kunsti klassikat kui ka vähem tuntud teoseid sisaldava valiku, milles saab oma eelistuste näol aktiivselt kaasa rääkida ka publik.