Lola Fiaccola (Canesalice ööbik) kuulub Bestoonia kirjanike keskmisse, nn. "sinisilmsete maailmaparandajate" põlvkonda. Päritolult üsnagi segavereline (kirjaneitsi vanaisaks peetakse Mihhail Gorkit, kellega kirjaniku isapoolsel vanaemal oli olnud Capril lühike, kuid keevaline romaan; emapoolne liin viib aga baltisaksa Michelsonideni), on käesoleva raamatu autor ometi tulihingeline bestoonia patrioot. Paatia okupatsiooni ajal avaldas Lola Fiaccola rea šifreeritud üleskutsetega luulekogusid, vabast Bestooniast saavutas lugejamenu kirjastuse "Solocchio" kaudu üllitatud teostega "Il Porcellino nella Borsa" ja "L'Assassinio umanitare in Bestonia". Praegu elab kirjanik tagasitõmbunult Canesalice pärusmõisas, kasvatades koeri ja šampinjone.

Terry Lennox on sattunud ebameeldivasse olukorda. Tema miljonärist naine on surnud ja tal on vaja kaduda. Abi saamiseks pöördub ta eradetektiiv Philip Marlowe' poole. Marlowe, kes usub, et Lennox ei tapnud oma naist, on nõus teda aitama, kuid peagi hakkab kogu lugu tal üle pea kasvama. Üks mõrv järgneb teisele ning tõde kipub ikka veel ta haardest välja libisema...

Los Angeles elab raskeid aegu. Euroopa sõjatandrilt naasnud Easy Rawlins vallandatakse lennukitehasest, kuna ta keeldub kummardamast oma valget ülemust. Kodust ilmajäämise ohus võtab ta vastu oma baaripidajast sõbra vahendatud tööotsa. Valge härrasmehe DeWitt Albrighti – kelle heleda fassaadi varjus tegutseb öömust kurjus – ülesandel tuleb tal musta Los Angelese kõrtsidest üles otsida valgenahaline kaunitar Daphne Monet. Et selle keeruliseks osutuva ülesandega toime tulla, läheb tal vaja loomuomast nutikust ja mitut paari tugevaid sõbrakäsi.

Ma mõtlesin sellele, mida Owen Griffith oli öelnud. Varem või hiljem jõuab pimedas tulistatud lask sihile. See oli tabanud Mrs. Symmingtoni. Kõrvalt vaadates oli tema küll viimane, kellel võis saladusi olla. Tuleb tõesti tunnistada, et kogu oma terasuse juures ei olnud ta just kuigi sitke naine. Ta oli aneemiline ja niisugune klammerduja tüüp, kes kergesti kokku variseb.