Tallinn anno Domini 1422. Apteeker Melchiori kriminaalromaanide sarja järjekordse romaani sündmustiku keskmes on kaks keskaegset tallinlannat – nooruke timuka tütar Wibeke Bose ja kaupmeheproua Else Werdynchusen. Nad mõlemad on linnarahva seas pisut tõrjutud; üks seepärast, et tema isa on timukas, teine sellepärast, et on võõramaalane ja valitseb oma majapidamist võimukamalt, kui teistel Tallinna prouadel kombeks. Neid seob aga üks mõistatuslik noormees Steffen, keda Wibeke põetab ja kes hiljem satub elama emand Else majja. Steffenit on tahetud tappa ja ta on kaotanud oma mälu, ta ei mäleta ei oma vanemaid, ei nime ega põhjust, miks ta Tallinnasse on tulnud. Ja ta ei tea ka oma raevuka vaenlase nime, kes teda halastamatult jahib, tappes kõik, kes Steffeni saladuse kohta midagi teada võivad. Melchior käib aga visalt nähtamatu mõrtsuka jälgedel...

On 28. detsember, rahvakalendri järgi süütalastepäev. Eradetektiiv Denno Silma ja tema kihlatu Hedvigi jaoks algab see päev autosõiduga Tallinnast Haapsallu. On nende pulmapäev. Samal hommikul alustab Soomes elav eestlane Heiki Kee reisi Helsingist Tallinnasse, et edasi suunduda Haapsallu. Tema peas on küpsenud kuritahtlik plaan. Et pulmaseltskonna ja Heiki Kee teed ristuvad, siis muutub kaunis pulmapäev kriminaalselt mustaks. Selle raamatu osad tegelased on lugejale tuttavad juba varasemalt ilmunud kolmest romaanist: "Täiskuu, reede 13." (2016), "Silm sihikul" (2017) ja "Pulmasurmasõit" (2019).

BPE kirjastusel on valminud tõlge ühe suurima Portugali kirjanduse klassiku, José Maria Eça de Queirosi meistriteosest “Isa Amaro kuritegu”. Romaani tegevus langeb 1870. aastatesse ja see kirjeldab värvikalt elu ühes riigi provintsilinnas. Selleks on valitud Leiria, kus autor enne diplomaatilise tööle asumist ise mõnda aega kohaliku nõukogu juhatajana töötas. Nagu pealkirjastki ilmneb, on teose põhirõhk kirikul, mille kirjeldamisel autor värvidega ei koonerda: Leiria ülempreester läheb pärast kalaõhtusööki “lõhki”, samal ajal kui naabrite juures käib vägev sünnipäevapidu. Vaja on leida uus preester ja selleks saab Amaro (tõlkes: mõru), kes on tegelikult sattunud preestriametisse vastu omaenda tahtmist ning saanud koha Leiria kirikus ainult tänu oma aristokraatlikele tutvustele. Üüriliseks saab ta majja, kus perenaiseks on jõuka kirikumehe salaarmuke ja kus on abiellumisealiseks saamas “linna kõige ilusam tüdruk, ” kellele on juba silma visanud ka üks tõsiste kavatsusega noormees, vabamõtleja. Ei ole vist raske ette kujutada, mis suunas ja missuguse raginaga asjad liikuma hakkavad, ja tingimata tuleb meeles pidada, et katoliku kiriku vaimulikel tuleb jälgida ranget tsölibaati, mis tähendab, et neil ei tohi olla mitte mingeid intiimvahekordi naistega. Ligi viiesajal leheküljel kirjeldab autor igasuguseid kiusatusi ja pahelisust, seda kõike värvika tegelaskonna ja kavalate mahhinatsioonide taustal.

Romaanis "Parv kahtlusaluseid" kohtub lugeja lord Peter Wimseyga, kes on Šotimaal puhkamas. Kaunis ümbruses on suurepärased tingimused kalastamiseks ning maalimiseks, millega Wimsey naabrid innukalt ka tegelevad. Wimsey meeleheaks ilmub aga peagi lagedale ka surnukeha. Dorothy L. Sayers paneb isekeskis pimesikku mängima terve hulga köitvaid kahtlusaluseid ja uuriojaid. Alibite asitõendite, kadumiste ja valede rägastikust kerkib esile arvukaid teooriaid selle kohta, kes kõigile närvidele käinud maastikumaalija maha lõi. Õigetel jälgedel on muidugi heatahtliku ja kahjutu olemisega, kuid sädelevalt teravmeelne ja -keelne lord Peter.