Raamat koosneb kaheksast peatükist. Esimene peatükk tutvustab tänast Armeeniat tervikuna, s.h ka Eesti ja Armeenia ajaloolisi ning tänapäeva suhteid. Järgnevad rahvastiku ülevaade ja ajalooline taust, kusjuures Armeenia on üks maailma tsivilisatsiooni hälle ning maailma esimene kristlik riik enne Rooma impeeriumit. Seal on käsitletud Armeenia häid ja halbu aegu: Suur-Armeenia kuningriiki ja Osmanite impeeriumis elamist. Neljas osa käsitleb Armeenia majandust koos SRÜ riikide võrdleva ülevaatega kuni 2004. aasta sügiseni. Viies peatükk on pühendatud Osmanite impeeriumile kuni Euroopa Liidu kandidaatmaa Türgini. Palju sajandeid oli Osmanite riik üks maailma võimsamaid ja on põhjustanud palju ebameeldivusi mitte ainult armeenlastele, vaid sajandeid ka Euroopale. Raamatu keskseks peatükiks on armeenlaste genotsiid nii Osmanite impeeriumis kui ka Nõukogude Liidus. Seda teemat on käsitletud globaalses kontekstis, s.h. 20. sajandil teiste Euroopa rahvaste kallal toime pandud inimsusevastasete kuritegude analüüsiga. See hõlmab lisaks türklaste kuritegudele ka bolševismi ohvreid teistes maades, s.h. Eestis. Hinnangu andmise lihtsustamiseks on toodud rahvusvahelise õiguse põhiseisukohad inimsusevastaste kuritegude kohta. Seitsmes peatükk annab hulgaliselt erinevatest allikatest pärinevaid tõendmaterjale armeenlaste genotsiidi kohta. Viimases osas on toodud suurriikide diplomaatia armeenlaste genotsiidi ajal ja tänapäeva arvamused armeenlaste genotsiidi kohta.