Kas Koraan nõuab džihaadi? Mida tähendas sünagoog juudi rahva ellujäämise jaoks? Kust võime leida nirvaana? Kuidas õhutavad religioossed veendumused tänapäeva konflikte Lähis-Idas? "Uskumused, mis muutsid maailma" vastab nendele ja teistele põhiküsimustele selles põhjalikus sissejuhatuses suurtesse religioonidesse. Juutide väljarändest ligi 3000 aastat tagasi kuni shinto tähtsuseni tänapäeva Jaapanis tuuakse päevavalgele maailma olulisemate religioonide ajalood ning paljastatakse igaühe taga peituvad tõekspidamised. Tegu pole mitte üksnes valgustava uurimusega sellest, kuidas usud on läbi ajaloo arenenud, vaid ajalise mõtisklusega teemal, kuidas religioossed uskumused endiselt meie maailma kujundavad. Käsitletud religioonide hulka kuuluvad judaism, kristlus, islam, hinduism, džainism, zoroastrism, sikhism, budism, konfutsianism, taoism ja sintoism.

"Suurepärane uus tänapäeva geopoliitilise maastiku lõhede analüüs." Financial Times

"Robert Cooper on väljapaistev Euroopa õpetlane ja diplomaat. Tema julge nägemus Euroopa ja Ameerika Üendriikide tulevikust on imetlusväärselt arukas ja optimistlik. See raamat juhatab transatlantilise mõttevahetuse uude järku." Robert Kagan, raamatu "Paradise and Power" autor

"Cooper on aukartustäratav mõtleja... kes esitab oma kesksed väited suure mõjukuse ja elegantsiga. Ta näitab, kuidas riigid ja inimesed, kellest need riigid koosnevad, võivad radikaalselt muuta arusaamu nii oma identiteedist kui huvidest." The Independent

"Cooper ei paku ühte ja ainsat organiseerivat ideed, vaid pigem terve hulga ajaloolisi paralleele ja jõuliselt väljendatud kontseptuaalseid eristusi... Ta on Ameerikat ja ÜRO-d pooldav Euroopa-meelne, kes toetab multilateraalset diplomaatiat, kuni see on võimalik ja sõda, kui see on paratamatu." The Economist

1519. aasta kevadel maabus hispaania seikleja Hermán Cortés Mehhiko tühjal rannikul. Mõne kuu pärast alistus asteekide pealinn Tenochtitlán lahinguta hispaanlastele ning kõikvõimsast valitsejast Motecuhzomast sai Cortési alandlik sõltlane. Käesolevas raamatus selgitatakse nii indiaani kui ka hispaania allikaid analüüsides Uue Maailma arenuima indiaani tsivilisatsiooni kiire hukkumise põhjusi. Rikkalikult illustreeritud, originaalsete kommentaaridega varustatud raamat kõigile ajaloohuvilistele.

Kuigi populist ei pea ilmtingimata äärmuslane olema ega äärmuslane populist, kipub inimkonna ajalugu ikka ja jälle vastupidist tõestama. Nii leiavad Holger Mölder ja Vladimir Sazonov raamatus "Populism ja poliitiline äärmuslus muistsest ajast kuni tänapäevani". Samuti nagu populism pole ka äärmuslus poliitikas kaugeltki uustulnuk. Tinglikult võib selle hälliks pidada Uus-Assüüria impeeriumit (930–610 eKr), mis laiutas kunagi tänase Iraagi, Süüria, Jordaania, Liibanoni, Iisraeli, mõneks ajaks Egiptuse ning osaliselt ka Saudi Araabia, Iraani ja Türgi aladel. See oli impeerium, kus inimeste ulatuslik tapmine, teibasse ajamine, poomine ja sandistamine olid kõigiti tavapärased tegevused. Mitme miljoni jagu küüditatuid ja mõrvatuid ning tuhandeid assimileeritud rahvaid – selline oli Uus-Assüüria impeeriumi vägivallatsemise tagajärg ja hind kõigest paari sajandi jooksul. Kuid paraku vaatavad meile ka lähiminevikust vastu küll karismaatilised, samas halastamatult kalkuleerivad, manipuleerivad ning julmad poliitilised figuurid, teiste seas Maximilien de Robespierre, Vladimir Lenin, Lev Trotski, Adolf Hitler, Benito Mussolini, Mao Zedong, Fidel Castro, Che Guevara, Pol Poth, Muammar al-Gaddafi ja Saddam Hussein. Neist paljud on leidnud tee sellesse mõtlemapanevasse raamatusse, mis analüüsib populistlikke ja äärmuslikke liikumisi, samuti poliitikuid alates inimtsivilisatsiooni algusest kuni tänapäevase tõejärgse ajastuni välja. Politoloogiadoktor Holger Mölder on rahvusvahelise julgeoleku ekspert ning Tallinna Tehnikaülikooli rahvusvaheliste suhete dotsent. Ajaloo ja kultuuriuuringute doktor Vladimir Sazonov on Tartu Ülikooli Orientalistikakeskuse vanemteadur. Autorid on varasemalt avaldanud hulgaliselt artikleid, Sazonovi sulest on ilmunud ka mitu raamatut.