EE 12. köide on viimane kolmest ainult Eesti ainestikku käsitlevast köitest. Käesolevas köites on 5020 märksõna, mis tähestikuliselt järjestatuna sisaldavad kohti, asutusi ja ettevõtteid, seltse ja ühinguid ning mõisteid ja sündmusi valgustavaid artikleid.

Miks pole lepatriinul jalgade asemel hoopis rattad ja miks mutt ei ole kerakujuline? Kuidas valmib sipelgapesa, kui sel puudub arhitekt ja töödejuhataja? Kuidas haned oskavad hanereas lennata? Mil moel teevad koostööd rakud ja kust kulgeb elu taluvuspiir? Kõike seda kirjeldavad elu võrrandid. Füüsikareeglid määravad kindlaks eluvormide külluse mitte ainult Maal, vaid ka teistel planeetidel – juhul kui maaväline elu eksisteerib, paistab see meile tõenäoliselt kummaliselt tuttavlik. "Meie ümber on biosfäär oma piiritutes ja imelistes üksikasjades, kuid selle vormid on ülimalt lihtsad. Me ei näe hirmuäratavat kolme- ja viiejalgsete elukate loomaaeda, groteskseid korrapäratuid vorme, kummastavate ja eemaletõukavate joontega olendite kogumit, piiritut evolutsioonijuhuste ja -katsete tontlikku segaputru. See on biosfäär, kus valitseb sümmeetria, ennustatavad mõõtmed ja silma rõõmustavad suhted, vormi ja kehaehituse mustrid, mis on juurdunud sügavalt kõikjal, biokeemilisest arhitektuurist sipelgate ja lindude sugukondadeni. See on füüsika ja elu vankumatu ning hävimatu abielu." Charles S. Cockell on Edinburghi ülikooli astrobioloogiaprofessor ja Ühendkuningriigi astrobioloogiakeskuse direktor. Tema akadeemiline huvi keskendub elule äärmuslikes keskkondades, maaväliste keskkondade elamiskõlblikkusele ning kosmose uurimisele ja asustamisele

Raamat koosneb peale sissejuhatuse ja lõppsõna kolmest peatükist: esimene peatükk räägib savipiipudest Eestis, teine peatükk eestlaste suitsetamisharjumustest, piibu tähendusest ning võitlusest suitsetamise vastu ning kolmas peatükk on pühendatud erinevast materjalist piipudele nii Eestis kui maailmas. Lisaks piibupildistustele on kasutatud päris palju ka fotosid. Raamat on eesti-inglisekeelse paralleeltestiga.

Raamat on kaheosaline. Esimene osa käsitleb mitmesuguseid teoreetilisi ja tehnilisi küsimusi ja selle on põhiliselt kirjutanud Ott Kangilaski. Üksikute peatükkide aluseks on enamasti tema ajakirjanduses avaldatud artiklid, millest mõned on jäänud muutmata, mõned on põhjalikult ümber töötatud ja rida uusi on juurde kirjutatud. Raamatu teine osa annab ülevaate kunstivoolude ja -stiilide ajaloolisest arengust ja selle on kirjutanud Jaak Kangilaski.