Hämmastavad faktid ja inimvõimete piirid maailma suurimast rekordite raamatust. Missugune ämblik on kõige raskem? Kes on maailma kiireim inimene? Milline must auk asub Maale kõige lähemal? Kellel on maailma suurimad jalad? Kus asub kõige võimsam vulkaan? Iga rekordit on enne ametlikku kinnitamist väga põhjalikult uurinud asjatundjad õle kogu maailma. "Guinnessi maailmarekordid" on lõpuks ilmunud ka eesti keeles. See on maailma kõige müüdum autoriõigusega kaitstav raamat, mille kogutiraaž on praeguseks üle 100 miljoni eksemplari 38 erinevas keeles. Suureformaadilises värvitrükis raamatus on 290 lehekülge jahmatavaid rekordeid ja efektseid fotosid. Tänavuse 4000 rekordi seas on esimese eestikeelse väljaande puhul välja toodud ka kõik 10 eestlaste nimel olevat rekordit. Raamat on jagatud erinevateks teemadeks, nii on rekordeid loodusteadustest sõjanduseni ja meelelahutusest inimeste veidruste ning spordini. Eesti väljaanne on identne originaaliga, raamat on varustatud ka indeksiga. Ehkki "Guinnessi maailmarekordid" on lööva kujundusega meelelahutuslik raamat, on ta suures osas tõsine teatmeteos. Mitmel pool maailmas, eriti Skandinaavias, on "Guinnessi maailmarekordid" üks kõige populaarsemaid ja ihaldatumaid jõulukinke. Esmakordselt ilmus raamat 1955. aastal Londonis ning sellest sai koheselt müügiedetabelite liider.

Teadmisi on mitut sorti. Mõned kuluvad kõige paremini ära eksamil, teised metsas matkates, kolmandad õhtulauavestluses. Koht, kus need kõik kokku saavad, on mälumäng. Siin pole edukad mitte need, kes on entsüklopeediad pähe õppinud, vaid pigem need, kes käivad maailmas ringi lahtiste silmadega ja tunnevad kõige vastu elavat huvi. Eesti mahukaim mälumänguraamatut – 5300 küsimust!See mälumänguraamat annab võimaluse – olgu siis puhtalt lugemise mõnust või kellegagi võisteldes – teha tiir ühtaegu tuntud ja veel avastamata teadmiste maailmas.

1953. aastal avastasid James Watson ja Francis Crick DNA kaksikheeliksi struktuuri. Avastus oli suur, Nobeli preemiat vääriv hetk geneetika ajaloos, aga see ei aidanud meil lugeda inimese rakkude keerdunud, redeli-sarnaste ahelate sõnumeid. Keegi ei teadnud, milline inimgenoomi järjestus tegelikult on. Keegi ei olnud elu koodi lahti muukinud. Nüüd, uue aastatuhande hakul, on see õnnestunud. Kevin Davies, juhtiva geneetikaajakirja Nature Genetics asutaja ja toimetaja ning mitme teadusraamatu kaasautor, on inimgenoomi de?ifreerimise loo hoolikalt kirja pannud, nii nagu see kümne aasta jooksul nädalast nädalasse arenes. Esimest korda on teie ees dramaatiline lugu ühest kõige suuremast teaduslikust võidust maailma ajaloos - inimgenoomi kaardistamisest - kõigis oma inimlikes, teaduslikes ja rahalistes üksikasjades.

Lapsevanemal lasub tohutu vastutus ja selle kandmiseks on talle antud ka mitmesuguseid õigusi. Tihti juhtub aga, et inimene ise ei ole oma võimalustest teadlik. Ta vajab kinnitust: sa oled õigel teel, sa oled vajalik, sinust hoolitakse. Ta vajab nõu, abi, toetust. Käesolevaga püüame seda pakkuda.