Donald J. Trump on Ameerika eduloo ere näide, mees, kes kehtestab pidevalt kõrge kvaliteedi standardeid ning laiendab oma huvisid kinnisvara, kasiinonduse, spordi ja meelelahutuse vallas. Trump on New York Timesi enimmüüdud raamatute "Tehingukunst", "Tipus ellujäämine", "Naasmise kunst" ning ka "Ameerika mida me väärime" autor. Kõiki neid raamatuid on müüdud üle miljoni eksemplari. Käesolevas raamatus paljastab Trump esmakordselt ja avameelselt oma edu ja äri saladused. Samuti kirjeldab ta oma tähtsamat rolli – isana, kes on edukalt teadvustanud oma lastele raha väärtust ja raske töö vajalikkust.

Kui Sophia Amoruso oli teismeline, hääletas ta mööda maad ringi, varastas asju ja otsis prügikastidest saiakesi. Kooli pooleli jätnud, raha ja kindla sihita, kontrollis ta 22-aastasena kunstikooli fuajees dokumente, sest mingit töökohta oli ju tervisekindlustuse jaoks vaja. Just seal fuajees tuli ta mõttele hakata eBays kasutatud rõivaid müüma. Kümme aastat hiljem on Sophia veebipoe Nasty Gal asutaja ja juhatuse liige. Moekaupa müüva firma väärtuseks on 250 miljonit dollarit ja seal töötab üle 400 inimese. Sophia pole kunagi olnud tüüpiline, ei tegevdirektorina ega üheski teises ametis. „#Tegijatüdruku” kirjutaski ta kõikidele teistele endasugustele tüdrukutele: kõrvalseisjatele (ja siseringis olijatele), kes otsivad ainulaadset rada edu juurde, isegi kui see tee on paganama käänuline ja kubiseb pessimistidest. Sophia Amoruso tõestab, et edukus ei tähenda seda, millises ülikoolis sa käisid või kui populaarne sa keskkoolis olid. Oluline on usaldada oma vaistu ja sisetunnet, teada, milliseid reegleid järgida ja milliseid rikkuda, otsustada, millal nööbid korralikult kinni panna ja millal oma sisemine friik valla päästa.

Ei ole ilmselt kellegi jaoks eriline uudis, et traditsioonilised raamatupidamis- ja aruandlustavad võivad mõne ettevõtte puhul osutuda kas mittekohaseks või lausa eksitavaks... Samale järeldusele on jõudnud ka Arthur Anderseni ekspertide grupp oma raamatus, mille eesmärgiks on sillutada teed uue majanduse võidukäigule. Nende poolt välja pakutud väärtusdünaamika kontseptsioon püüab anda mõõdetava väärtuse sellistele kaasaegse ettevõtte mittemateriaalsetele, ent otsustava tähtsusega varadele nagu töötajaskond ja edasimüüjad, kliendid ja intellektuaalne kapital. - Financial Times 29.märts 2000

Inimestena vajame edasiminekut, et mitte jääda kinni oma igapäeva ja manduda. Sama kehtib ettevõtete kohta: innovatsiooni ja arengut vajatakse nagu õhku. Sel hetkel, kui üks ettevõte otsustab mitte enam edasi areneda, võib paralleelselt mõtlema hakata äritegevuse lõpetamisele. Muutuste vajalikkus on saanud pigem reegliks kui erandiks ning nutikamad-julgemad turu ja teenuste uuendajad on selles olukorras kindlasti pikas perspektiivis võitjad. Ettevõtetes viiakse ellu kõikvõimalikke muudatusi alates muudatustest organisatsioonikultuuris kuni digitaliseerimise, kokkuhoiupoliitika ja rohepöördeni välja. Eri allikates toodud andmete kohaselt ebaõnnestub ettevõtetes u 70% projektidest. See tähendab, et planeeritakse kaugelt rohkem muudatusi kui reaalselt edukalt ellu suudetakse viia. Projekti alustatakse, ta leiab koha eesmärkide roadmap’is või tegevuskavas, tehakse esimesed sammud ning siis juhtub midagi (ilmselt planeerimatut) ning jõud raugeb. Muudatuste juhtimist saabki defineerida kui vajalike tegevuste kogumit selleks, et jõuda organisatsioonis töötavate inimeste või klientidega vanast seisundist uude. Igasuguse projekti õnnestumiseks ja kinnistumiseks on oluline, et võimalikult paljud tuleksid uuendustega kaasa ning leiaksid selleks isikliku motivatsiooni. Selleks tuleb aga ette võtta teadlikke tegevusi inimeste, huvigruppide ja nende motivatsiooni suunal. Tiina Sakkos, pikaaegse kogemusega juht ja mentor, toob sinuni kuus sammu, mida silmas pidada, et paika panna strateegia, sõnastada eesmärgid, ületada vastupanu ja kommunikeerida selgeid sõnumeid, et mis tahes mastaabi muudatus edukalt ellu viia ja nende 30% õnnestujate hulka kuuluda.