Seiklusromaan inglise kirjaniku Henry Rider Haggardi (1856-1925) sulest on täis ootamatuid konfliktirikkaid seiklusi, palavat armastust, vapruse imesid ja muud, mis sellele žanrile omane. Kõik see on projitseeritud täpsesse ajaloolisse olustikku -- konkistadooride vallutuste aegsesse asteegi riiki; tegelaste seas ei puudu ka ajaloolised, tegelikult elanud isikud.

Seda romaani peavad mõned arvustajad parimaks Taani-aineliseks teoseks pärast «Hamletit». Tegevustik leiab aset peamiselt Kopenhaagenis aastatel 1629-1630, kui Taani kuningriik on pärast sekkumist Kolmekümneaastasesse sõtta sattunud majanduslikesse ja poliitilistesse raskustesse. Pealkiri märgib kahe peategelase, kuninga ja tema abikaasa absoluutselt erinevat eluhoiakut. Romaan algab inglise lautomängija Peter Claire'i saabumisega, kes soovib liituda Christian IV kuningliku orkestriga, milles on mitmest rahvusest muusikuid. Alates hetkest, mil noormees kogeb, et muusikud esinevad külmas keldris kuninglike ruumide all, mõistab ta, et on saabunud paika, kus valgus ja pimedus ning hea ja kuri kui vastandid peavad teineteisega halastamatut võitlust. Oma hea välimuse tõttu kuninga «ingliks» määratuna armub Claire nooresse naisesse, kes on kuninga abielurikkujast abikaasa Kirsteni kaaslanna – ja ta ustavus on edaspidi saatuslikult lõhestatud kohustuse ja kire vahel.

Jutustus Eesti lennuväe loomisest ja selle algpäevadest. «Loen selle loo oma otstarbe täitnud olevat, kui see suudab anda peamiselt meie nooremale sugupõlvele üldpildi EV lennuväe töö-, pidu- ja sõjapäevist, lendurite kutselisist ja inimlikest muredest, vaimust ja võitlusist oma ideede eest. Loodan, et see ühtlasi pakub pisut värskendust ka endiste lennuväelaste mälestusile «õpitud kutse» tööpõllul rassimise aegadest. Et viia lugeja talle võõravõitu miljöösse lihtsaimalt ja loomulikult, on jutustus kavastatud lennuväkke sattuva nooruki ja hiljem lendurina kõigil temataoliste üritusil kaasalööva mehe käekäiguna, mis on rööpaiks jutu veeremisel läbi möödunud poolsajandi ja selle sündmuste päätegelase lähimas ümbruses. Juhtumid on esitatud päätegelase vaatepunktist ja sageli sündmuste meeleolu all. Seega siis ei esinda see eesti lennuväelaste poolt ühiselt tunnustatud seisukohti ega taha olla kokkuvõte Eesti lennuväe ajaloost või selle ühest osastki.» Autor

Jutustus Eesti lennuväe loomisest, selle algpäevadest ja lõpust Teise maailmasõja aastail. «Loen selle loo oma otstarbe täitnud olevat, kui see suudab anda peamiselt meie nooremale sugupõlvele üldpildi EV lennuväe töö-, pidu- ja sõjapäevist, lendurite kutselisist ja inimlikest muredest, vaimust ja võitlusist oma ideede eest. Loodan, et see ühtlasi pakub pisut värskendust ka endiste lennuväelaste mälestusile «õpitud kutse» tööpõllul rassimise aegadest. Et viia lugeja talle võõravõitu miljöösse lihtsaimalt ja loomulikult, on jutustus kavastatud lennuväkke sattuva nooruki ja hiljem lendurina kõigil temataoliste üritusil kaasalööva mehe käekäiguna, mis on rööpaiks jutu veeremisel läbi möödunud poolsajandi ja selle sündmuste päätegelase lähimas ümbruses. Juhtumid on esitatud päätegelase vaatepunktist ja sageli sündmuste meeleolu all. Seega siis ei esinda see eesti lennuväelaste poolt ühiselt tunnustatud seisukohti ega taha olla kokkuvõte Eesti lennuväe ajaloost või selle ühest osastki.» Autor