Birutė Jonuškaitė romaan „Maranta“ räägib kolme põlvkonna naiste dramaatilisest saatusest keerulistes ajaloolistes oludes alates II maailmasõjast kuni tänase päevani. Romaani kesksed tegelased on vanaema Dominyka, tütar Saulė ja tütretütar Rasa, kelle elu on kulgenud peamiselt Gaładuśi ja Sejwy järve vahel asuvas leedulaste põliskülas Kirde-Poolas, mis on ajalooliselt olnud eri võimude ja riikide mängumaa. Samast kandist on pärit ka raamatu autor. Romaani peatelje moodustab suurpere, kelle vanim tütar rändab üle Atlandi Ameerikasse, jättes kodupaika maha kaks teda armastavat meest – Tadulise ja Rūkase. Samuti jääb teda igatsema väike Rasa, kes on romaani minategelane ja jutustaja. Tegevus toimub algul lapse, siis teismelise ja viimaks kunstiakadeemias õppiva tudengi pilgu all. Elutee viib teda Poolast Ameerikasse, Pariisi, Jeruusalemma; ta püüab välja selgitada painavaid küsimusi, et mõista iseennast ja oma perekonda ning leida lõpuks ometi hingerahu. Samm-sammult selgub, et nii Dominyka kui ka Saulė elus on olnud varjatud lehekülgi ja lahtirääkimata lugusid. Kas Rasa, perekondlike mõistatuste lahendaja, saab saladuste selginedes õnnelikuks? Birutė Jonuškaitė (snd 1959) on Leedu kirjanik, luuletaja ja publitsist. Ta on lõpetanud Vilniuse ülikooli ajakirjanduse eriala ning töötanud ajakirjanikuna Poolas ja Leedus. 2018. aastal valiti ta Leedu Kirjanike Liidu juhatuse esimeheks. Tema proosat ja luulet on tõlgitud inglise, saksa, prantsuse, hispaania, gruusia, poola, vene, valgevene, ukraina, horvaadi, sloveeni, läti ja nüüd ka eesti keelde.

Kultusraamatuks saanud Joomahullu päevaraamatu ähmased antikangelased kakerdavad nüüd Juha Vuorise netis ja varasemates raamatutes avaldamata lugudes. Osa neist kirjutas Vuorinen ajalehte Myrkky, kus need avaldati juba millalgi möödunud sajandil. Punane Vänt sisaldab ka palju varem avaldamata jõledusi. Mis juhtub, kui Pisi-Juha satub Punane Vänt Ltd reklaamikirjade tulva ohvriks? Kas läheb kaubaks..? Originaali pealkiri: Juoppohullun päiväkirja, Myrkky-vuodet (1988-2000)

Tuntud norra kirjaniku talupojaainelise romaanitriloogia esimene raamat, milles kujutatakse uhke mägismaatalu inimeste elu, nende võitlust lausmaaelanike kadeda vaenuga, kõikemõjutavat armastust ja surma. Raamatus on rohkesti põhjamaiselt karget romantikat, karujahtide, talveöiste saanisõitude, uhkete pidude ja ballide kirjeldusi.

See oli maailma üks õudsemaid katastroofe, kui Vesuuvi purske tagajärjel aastal 79. m.a.j. hävis kolm Kampaania linna; Herculaneum, Pompeji ja Stabiae. Kui need linnad uuesti avastati (Pompejis alustati väljakaevamisi 1748.a.), leiti imestusega, kuivõrd täiuslikult olid tuha kaitsva kihi all säilinud nii majad kui ka nende sisustus. Kaugete minevikulinnade saatus virgutas asjasthuvitatute fantaasiat. Üks Pompeji ajaloo uurijaid oli ka inglise kirjanik Edward Bulwer-Lytton, kelle töö tulemusena ilmus romantiline ajalooline romaan “Pompeji viimsed päevad”.