Schuberti elus polnud mingisuguseid ebatavalisi sündmusi, mis teeksid tema eluloo "ilukirjanduslikult" haaravaks. Hämmastav oma loomingulise produktiivsuse, alaliste otsingute, ülirikaste kunstiliste muljete poolest, näis tema elu väliselt argipäevasena ja üksluisena. Beethoveni ja Weberi, Goethe ja Heine kaasaegsena, kes teostas oma kunstialal samaväärse pöörde, nagu need suurvaimudki, ei leidnud Schubert oma eluajal nendega võrdset hindamist ega saavutanud üldse kuigi laialdast tunnustust. Schuberti loomingu kõige tähtsam osa ei huvitanud kirjastajaid ja jäi käsikirjadesse. Paljud teosed, nende seas ka terve sümfoonia (niinimetatud "Gasteini sümfoonia", mille lõi helilooja 1825. aasta suvel Gasteinis), on nähtavasti jäljetult kaduma läinud, aga mõned teosed, nagu näiteks geniaalne "Lõpetamata sümfoonia", leiti peaaegu pool sajandit pärast helilooja surma. Helilooja kodulinnas Viinis toimus kontsert Schuberti teostest vaid üksainus kord tema eluajal. Schuberti elus ei olnud huvitavaid välisreise, ei silmapaistvaid avalikke esinemisi, ei romantilisi seiklusi, ei hiilgavaid seltskondlikke sidemeid, ei väliseid triumfe - kõike seda, mida esineb maailmakuulsuste biograafiates.

Eesti armastatud helilooja mõtted loomingust ja loomisest, muusikast meie ümber, õpetamisest, armastusest ja õnnelik olemisest

Poistebändidest ei tulda elusana välja. See võib juhtuda kogemata ja ainult geniaalsete muuskikutega. Näiteks nagu George Michael... Kui Robbie 1995.aastal Take Thatist jalga lasi ning terve suve erinevate rokimeestega kaelakuti õllekõht punnis ja kotid silmade all vabõhufestivalidel poseeris, arvasid väga vähesed, et temast saab asja. Praegu aga ei saa Robbie Williams minna ühegi tavalise pubi uksest sisse. Esiteks seetõttu, et ta rikuks kõigi tuju - Rob on rääkinud, et alati hakkavad kõik mehed talle jooke välja tegema ja kõik naised talle silma tegema, seejärel kõigi naiste mehed teda vihkama. Teine põhjus on kirjas selles raamatus. Nende lehekülgede vahel otsustab mees hakata karsklaseks. Ja ta on rohkem elus kui kunagi varem...

Monograafia käsitleb NSV Liidu rahvakunstniku Hendrik Krummi elu- ja loometeed. Rohke fotomaterjali abil püütakse heita põgus pilk laulja aastatepikkusele tööle teatris ja kontserdilaval.