Võib öelda, et kurbus on tagurpidi jutustatud armastuslugu. Või siis, et armastus ja selle kaotus on sama mõõtu. Kas ei mõelnud sellist võrrandit välja üks romantiline füüsik? Või peaks selle sõnastama nõnda: kujutlege lumekuuli ning selles kuulikeses tillukest lumme mattunud maja. Kujutlege, et tillukeses majas voodiserval istub naine ja raputab lumekuuli ja selles lumekuulis on tilluke lumme mattunud maja, kus on naine, ja too naine seisab köögis ja raputab veel ühte lumekuuli ja selles lumekuulis ...

Raamatu peategelane Stella kohtus illusionist Martyniga rongis ning see tõi ta ellu muutuse. Hiljem arutles ta, et ilma selle kohtumiseta oleks ta elu olnud kindlasti lihtsam, kuid temast ei oleks siis saanud ka kirjanikku. Kirjanikuks sai ta tõenäoliselt kõige selle tõttu, mille tunnistajaks ta oli olnud Martyni kõrval elades ning jälgides, kuidas armastus mehe vastu asendus vähehaaval sügavas hingepõhjas hõõguva vihaga.

Natalie Meg Evansi esikromaan „Kleidivaras“ viib lugeja 1930. aastate Pariisi kõrgmoeloojate armutusse maailma. Romaani peategelaseks on terane ja hakkaja Alix Gower, kelle unistuseks on saada sama edukaks moeloojaks nagu Coco Chanel. Alixil on imetlusväärne anne: ta suudab kopeerida ükskõik milliseid kõrgmoe kavandeid, olles neile üksnes põgusa pilgu heitnud. Tänu sellele oskusele saab ta tööd ühes Pariisi edukaimas moemajas. Peatselt tõmmatakse ta aga kõrgmoetööstuse varjatud petuskeemide rägastikku. Samal ajal vaevavad Alixit vastuseta jäänud küsimused oma perekonnaloo kohta. Kuidas suri tema vanaisa, kes on tema tõeline isa ja kes on salapärane väljapressija, kes mineviku arvelt rikastuda püüab? Kui Alix kohtub sümpaatse inglise sõjareporteri Verrian Havilandiga ja minevikusaladused hakkavad tasapisi ilmsiks tulema, taipab ta, et piisab vähimastki väärsammust – või vale inimese usaldamisest – ja tema elu võib õmblustest lahti käriseda.

See on lugu armastusest. Armastusest kaotatud ja leitud ja uuesti kaotatud naise vastu. Juhuslik teineteisenägemine Londoni bussis; kiri, mis pidanuks jääma lugemata; pianist, kelle saladus murendab tema musitseerimise tuuma -- nendest ja paljudest teistest detailidest on Vikram Sethil õnnestunud luua illusioon elust endast. Samas on see raamat muusikast ja armastusest muusika vastu, mis võib kirgliku teemana joosta läbi terve elu. Eelkõige on aga tegemist raamatuga, mida võib nautida ja korduvalt lugeda.