Romaan on eelkõige Beatrice Bonningtoni lugu. Erinevalt paljudest teistest kangelannadest ei ole ta silmatorkavalt ilus ja tema figuurgi on pigem täidlane kui habras. Tal on aga raudne tahtejõud ja eksimatu ärivaist ning isalt päranduseks saadud kaubamaja lööb tema käes lausa õilmitsema. Sellest on aga talle vähe! Nõustunud abielluma mehega, kes vajab eelkõige tema raha, seab ta endale peaaegu võimatuna näiva eesmärgi võita mehe armastus. Selle nimel on ta valmis väga paljuks. Mida Beatrice Bonnington teha otsustab ja kas tema ellu tuleb lõpuks ihaldatud romantiline armastus, seda on juba võimalik teada saada käesolevast raamatust.

Naine oli usaldanud rändrüütli kaitsma oma valdusi, kuid tema südamega on hoopis teised lood...Sir Henry oli rändrüütel, kes võis olla muljetavaldavalt vahva lahinguväljal... ja voodis. Leidnud oma kambrist kannatlikult ootamas kaks õde, üks rabavalt ilus, teine vankumatu ja otsustav, kaalus ta nende ettepanekut: helde summa eest juhtida võitluses kastelli sõjamehi, et päästa neile kuuluvad valdused. Ahvatletud Giselle'i ilust, ent vastupandamatult lummatud Mathilde'i – niisama mõistatusliku naise nagu ta saladused – intelligentsusest ja sarmist, võtab Henry nende pakkumise vastu. Kui sissetungijad lähenevad, peab Mathilde usaldama oma sügavamaid tundeid ja meest, kes on valmis võitlema, et tõestada oma rüütliau.

20. sajandi inglise kirjanduse suurkuju David Herbert Lawrence'i üks peateoseid, mis pani aluse tema maailmakuulsusele, on seni eesti lugejale tundmata. See on romaan «Vikerkaar», mille esmatrükk ilmus 1915 ja mis kohe Scotland Yardi poolt konfiskeeriti kui moraalivastane trükis. Seksuaalpsühholoogiline käsitlus selles oli tolleaegsete moraalinormide jaoks liialt avameelne ja tabudevaba. «Vikerkaare» sündmustik algab 19. sajandi esimesel poolel, kui Nottinghamshire'i põlistalu perepoeg Tom Brangwen kosib endale aadlisoost poolatari Lydia Lensky, kel eelmisest abielust on tütreke Anna. Romaan keskendubki algul Tomi suhetele oma aadlisoost naisega ja kasutütrega, hiljem tõuseb teose keskmesse Anna abielu Tomi sugulase Will Brangweniga. Lõpupeatükkides muutub peategelaseks juba Anna kõige vanem tütar Ursula – jõuline, suurte ihadega moodne naine, kelle seksuaalset nõudlikkust keskpärane mees rahuldada ei suuda.

V. I. Warshawski on sunnitud toimetama tuttava neiu lähimasse haiglasse, sest neiul algab sünnitus. Ema ja laps surevad mõlemad, peagi tapetakse ka surnud naise arst. Vic Warshawski, kes otsib vastuseid mitmele tekkinud küsimusele, leiab ootamatult ka ennast surmaohus.