Kõndis sangar János üle mitme raja, kõndis nõndaviisi ilmatuma aja. Pimedamaks muutub maailm. Ei saa sotti, mis see õige on - no mine nagu kotti! Mõtles János endas: "Tõesti, küll on ime! On see nüüd siis öö või olen mina pime?" Polnud ööd, ei kustund ka ta silmavalgus, oli pimeduse riigi pime algus.

Lasteraamatutes on tavaliselt kombeks kirjutada armsatest karumõmmidest, lõbusatest jänkudest ja vallatutest hiirekestest. Andrus Kivirähki uuest lastejuttude kogumikust "Kaka ja kevad" neid karvaseid ja pehmeid loomakesi ei leia. Selle asemel astuvad lugeja ette romantiline kakajunn, punapäine viiner, pissipotis elav tont, munevad sokid, loll jope ja mereröövlist lusikas. Ning lisaks veel terve parv veidraid olevusi, kellel varem pole olnud vähimatki võimalust lasteraamatusse pääseda. Nüüd on nad lõpuks kohal! Kõik Kivirähki lastelood on eelnevalt ilmunud ajakirjas "Täheke" ja pälvinud laste heakskiidu ning kurjade tädikeste pahase porina. Pildid on raamatusse joonistanud Heiki Ernits ja nagu Ernitsa puhul tavaline, võib tema pilte vaatama jäädagi.

Valikkogu luuletaja kolmekümne aasta pikkusest loomingust, mille ilmne rõhuasetus on poeetilisel ja muinasjutulisel loomelaadil. Ent selle kõrval leidub kogus ka argisemaid pilte laste elust, nähtud läbi sooja ja humoristliku pilgu, ning pikem värssmuinasjutt "Linalakk ja Rosalind". Mõelud koolieelikutele ja nooremale koolieale.

Koit ärkas vara, ta oli hästi välja puhanud ja talle näis, nagu oleks täna mingi suur püha. Onn oli heledasti valgustatud, väljast paistis sisse ere päike. Poiss kuulis pirinat, nägi - täissöönud sääsk punetas aknaruudul nagu roosa helmes. Koit tappis pisikese vereimeja vähimagi süümepiinata ning ruttas välja, kissitades silmi harjumatust eredast valgusest, mis paiskus alla taevast, peegeldus välgutaoliste sähvatustena jõelt. Oli haruldaselt vaikne ja soe. Kaselehed lõhnasid. "Tsüit, tsüit, tsürr..." vidistas kõrge rookõrre otsas saba võngutades väike, pruun, musta peaga rootsiitsitaja. Ruugete tiivaotstega valge koiduliblikas hõljus kergelt üle värske rohu. Koit hingas täie rinnaga karget ja puhast õhku. "Kena hommik, mis?" küsis Rookull, katkestades võrguparandamise. "Tore!" "Jaa, ilm võttis viimaks teise tuuri..."