Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Kolm teost, mis moodustavad nii sündmustikult kui ka ühiste tegelastega triloogia eestlaste muistsest vabadusvõitlusest, on esimene ulatuslik kujutus meie varasemast ajaloost. "Aita" toob meieni selle aja, millal eestlased olid liivlastega ühel meelel ning kaitsesid vanemate Aatso, Kaupo, Imanta ja Lembitu juhatusel oma rahva vabadust võitluses sakslastega. Huvitavaim ja esteetiliselt kaaluvaim on jutustus "Leili". Liivlaste vanem Kaupo laseb ennast piiskop Meinhardil ristiusku meelitada, hoolimata sellest, et ta on lubanud oma rahva usust mitte iialgi taganeda. "Vambolas" võitleb Kaupo ühes oma malevaga juba koos sakslastega eestlaste vastu. Elus romantiliselt häälestatud, oli Saal seda ka oma kirjanduslikus loomingus. Lootes leida rahva iseteadvusele õhutust eesti rahva minevikust, vabadusvõitluse aegadest, tungis ta nii sügavale kodumaa minevikku, kui sel ajal oli selleks andmeid. Romantilisi tegelasi ümbritseb romantiline loodus. Vanad hiied, kuu ja taevatähed aitavad luua tagapõhja tegelaste käitumisele.

Romaani tegevus toimub Oktoobrirevolutsiooni ja kodusõja päevil ning autor püüab kirjeldada tolleaegset tsivilisatsiooni nii, et see püüdleb rahu ja harmoonia poole. Romaani peategelane leiab, et on saatusest märgitud mees ning püüab leida oma kohta kiiresti muutuvas maailmas, milles revolutsioonilised liikumised tekivad hetkega, impeeriumid lõhutakse ja võimu püütakse jagada kohutavas heitluses punaste ja valgete vahel.

Anya Setoni ajalooline romaan Inglismaa ajaloost 11. sajandil, normannide vallutusretkest Inglismaale ning Norra viikingite avastusretkest Gröönimaale ja Ameerikasse.

Camille Claudel (1864-1943) - kuulsa prantsuse skulptori Auguste Rodin'i õpilane, abiline, kaastööline, modell, muusa ja kauaaegne armuke. Rodini kaudu teda tuntigi, sest kes oleks 19. sajandi Prantsusmaal uskunud, et naisterahvas võiks saada tõeliseks skulptoriks. Camille' saatus kujunes traagiliseks. Rodin kasutas ära ta annet ja ideid, kolmkümmend aastat tuli tal veeta vaimuhaiglasse suletuna. Sinna saatis oma tavatu õe vahepeal endale kirjanikuna nime teinud Paul Claudel - hilisem Prantsuse Akadeemia liige. Ometi mäletatakse Camille'd praegugi - eriti viimasel ajal on huvi ta vastu taas tärganud.

Õpiku võib jaotada kahte, nii ajaliselt haardelt kui mahult üsna ebavõrdsesse ossa. Esimene neist käsitleb viimast suust sõda meie planeedil, Teist maailmasõda, teine selle sõja järgset külma sõja maailma. Maailma aastani 1991. Õpik püüab kajastada nii maailma ja selle peamiste regioonide kui tähtsamate riikide ajalugu. Tema ülesehitus liigub maailma üldiselt arengult kõigepealt meile lähemale ja siis siit jälle kaugemale ning tuleviku poole.

1918. aasta veebruaris välja kuulutatud Eesti Vabariik sai omariiklust üles ehitama asuda alles pärast Saksamaa sõjalist kokkuvarisemist sama aasta novembris, kui seaduslik võim Ajutise Valitsuse näol hakkas sisuliselt tegutsema, seistes silmitsi ohuga, et bolševistlik Venemaa võib iga hetk noore riigi vastu sõjategevust alustada. See oht saigi reaalsuseks 28. novembril Punaarmee sissetungiga Eesti territooriumile. Algas sõda, mida saame õigusega nimetada Vabadussõjaks, kuna selle võitmine tagas meie omariikluse püsimajäämise. Omariikluse sünniperiood ja Vabadussõda on senises ajalookirjanduses üsna palju tähelepanu leidnud. Kuid see ajastu väärib endiselt värsket uurijapilku, mistõttu ongi siinne kogumik pühendatud tollaste, saja aasta taguste sündmuste ja arengute käsitlemisele. Kogumiku artiklid ei keskendu üksnes Vabadussõja sõjalisele küljele, vaid neis analüüsitakse teemat laiemas raamistikus, võetakse vaatluse alla riigikaitse korraldamine sõja eel, välisabi diplomaatilised ja sõjalised aspektid, koolinoorte osalus sõjas, sõjaaegse ühiskonna sisepoliitilised arengud jne. Kogumiku kaante vahele on tee leidnud väga erinevatele ja uudsetele teemadele pühendatud artiklid, autoriteks nii kogenud kui ka alles oma uurijatee alguses olevad teadlased — eelöeldut tasub lugejal silmas pidada. Kogumik tervikuna on oluline panus selle sõja uurimise historiograafiasse.

Teine raamat "Emand" räägib nimitegelase elu oma mehe Erlend Nikulausepoja pärustalu perenaisena, tema pingutustest laokilejäetud talu jaluleaitamiseks ja oma laste tuleviku kindlustamisest, kuni Erlend, keda süüdistatakse kuningavastase vandenõu organiseerimises, kaotab nii talu kui ka muu vara.

Soomepoiste lühielulood

1991. aasta jaanuarikriis Leedus ja Lätis vallandas sündmusteahela ka Eestis. Just selle kriisi tulemusel lõi vabariigi valitsus alternatiivse sidesüsteemi ja oma salajase sidekeskuse. Et telefoni- ja raadiosidet hoiti Moskva keskvõimu ja KGB erilise kontrolli all, tuli Eesti valitsusel teha ettevalmistusi oma sidesüsteemide loomiseks eriti suure saladuskatte varjus. Juuliks olid Toompea lossi pööningule paigaldatud vajalikud antennid ja valitsuse salajane raadiosidekeskus võis alustada ööpäevaringset tegevust. Sealt rajatud salajased telefoniühendused valitsuse sidekeskusega Kosel ja Rapla sidesõlmega andsid väljapääsu üle-eestilisse telefonivõrku. Valitsus ei unustanud ka elektroonilisi kommunikatsioonikanaleid. Toompealt suundus salajane liin Tallinna teletorni Vikerraadio saatjasse, mis lubas vajadusel kasutada otse-eetrit. Pika Hermanni torn sai Eesti Raadio ja ETV varusaatjad. Ettevalmistused käisid saadete jätkamiseks konspiratiivkorteritest. Mõnigi plaan jäi veel paberile, sest Eestist möödus kriis kardetust leebemini, osa plaanidest läks aga käiku sama aasta augustis. Noil päevil ei teadnud keegi, mis võib juhtuda homme, juba täna mõne tunni pärast...

Vendlus, vaprus, vabadus - need kolm tähendusrikast sõna olid meie rinnasildil, kui Izjumi lahingu 50. aastapäeva tähistamiseks 1993. aastal Elvas taas kokku saime. Seal otsustati, et peame oma sõjameheteekonna ajalooraamatus jäädvustama. Raamat sai teoks ja oli sümboolne, et ta ilmus Eesti Vabariigi aastapäevaks. Taas Elva mändide all kokku saades leiti, et "Narva" on veel väärt teist raamatut. Sinna koondame meeste isiklikke mälestusi. Paljunäinud sõduritel neist puudust ei ole. Selle raamatu kirjutamise ajaks on saanud pool sajandit, kui toimus sünge draama viimane vaatus: 20. novembril 1945. a. algas kaunis Baierimaa linnas Nürnbergis kohtuprotsess natsliku Saksamaa sõjaroimarite üle.

Robert Raid on eesti rindeohvitseri-kirjaniku pseudonüüm, kes oma kodumaa vabadusvõitluses korduvalt raskesti haavata sai. R. Raidi raamatu kirjutamise tehnika uudseks võtteks on, et kõik esinevad silmapaistvad kujud on antud nende õigete nimedega, keda me tegelikust elust tunneme. Raamatu põhi-idee on oma riigi ja rahva hukkumise kujutlus rangelt kronoloogilises järjestuses. Eesti rahva 1939-1941 aastate draama esitlus on aga tuleviku kuulutuseks nendele poliitikutele, kes ikka veel lootust hellitavad kaaseksistentsile kommunistidega. Selle raamatu ilmumisega eesti keeles rikastub meie emakeelne kirjavara ühe ajalookirjandusliku teose võrra, mille lugemisköitvus ületab kõik teised kirjandusliigid. Raamat pälvis ilmudes laia tähelepanu, saades nii positiivset kui negatiivset kriitikat. "See on raamat, mida läänemaailma kõik riigimehed peaksid sundkorras lugema," lausub Darmstädter Tageblatt.

Tavaliste venelaste mäss oli Ida-Euroopa edukate ülestõusude vältimatu eeltingimus. Allutatud rahvad ihkasid oma majandusliku viletsuse lõppemist. Lõppkokkuvõttes sulasid need kaks elementi kokku suureks poliitiliseks tehinguks, mis tõi kaasa kommunistliku maailma ümbersünni...

August Gailit oli kirjanik, kes oma avalikes esinemistes ja vähestes autobiograafilistes kirjutistes väärtustas loomingut ja hoiatas liigse tähelepanu eest autori isiku vastu. Kuid oma isikulugu taandades, varjates ning viimastel elupäevadel isegi selle tõendeid hävitades soodustas ta paratamatult nende legendide ja lugude levikut, mis hoiavad elus mitte üksnes tema loomingut, vaid ka looja isikut. Miks muidu meelestub mitmest kirjaniku surma järel ilmunud mälestuskirjutistest eelkõige see, et rõhutatakse elava Gailiti lähedust?!

Raamat käsitleb süstemaatiliselt dialektilist ja ajaloolist materialismi. Raamat on mõeldud kõrgemate õppeasutuste üliõpilastele, parteiharidusvõrgu kuulajatele ja iseseisvalt õppijatele.

Romaan "Looduse rüpes" (1872) on üks autori helgemaid teoseid. Sellest sai alguse kirjaniku nn Wessexi-romaanide tsükkel, mille tegevus toimub tema sünnikohas Dorsetis Lõuna-Inglismaal.See on lugu noore kirikumuusiku Dick Dewy armastusest nägusa, kuid edeva kooliõpetaja Fancy Day vastu. Fancy arvates ei vääri Dick teda päriselt, tegelikult aga ei vääri neiu seda natuke lihtsameelset, kuid teda siiralt ja jäägitult armastavat noort meest. Kirikuõpetaja, kes samuti on Fancysse armunud, jõuab temas juba pettuda, kuid Dickil seisab pettumus alles ees.Romaani sündmustiku taustaks on muudatuste ajastu Inglismaa külakirikutes üheksateistkümnenda sajandi keskel, mil keelpillid jumalateenistustel asendati oreliga. Humoorikalt, paiguti isegi leebe irooniaga, samas osavõtlikult kujutab kirjanik nende pühendunud, kuid hääbumisele määratud pillimeeste väärikat taandumist ja oma saatusele alistumist.

"Raamatusse on koondatud internetipäevikus ja Eesti meedias avaldatud lugusid autori elust New Yorgis: grillipidudest, pulmadest, tuletõrjeredelitest, jootrahast, 11. septembrist, surnuaedadest, lõbustusparkidest, kaalujälgimisest ja paljust muust. Epp kirjutab Ameerikast täpselt nii, nagu mina seda riiki tean. Olen USAs kolm aastat elanud ja äratundmisi on igal leheküljel. Epp on hea vaatleja. Ta räägib Ameerikast kui naine oma armastatud abikaasa kummalisest hobist: hella imestuse ja huumoriga, tähele pannes, hinnanguid andmata. Aigi Vahing, Steppenwolf West näitlemisstuudio õpilane, Los Angeles Mäletan Epuga New Yorgis salvestatud Vikerraadio keskööprogrammi, kus ta oskas sugestiivselt ning värvikate detailidega luua pilte kohalikust elust. Sama teeb ta ka oma raamatus, tuues lugeja selle elu keskele, millest päevauudistes sageli ei räägita: kus inimesed võitlevad oma kehakaaluga, tunnevad muret tervisekindlustuse pärast, püüavad ületada erinevate kultuuride põrkumisel tekkivaid probleeme. Epu terane silm ja terav sulg aitavad eestlastele arusaadavamaks muuta seda esmapilgul Euroopast mitte nii erinevat, kuid tegelikult siiski väga teistsugust maad. Neeme Raud, ETV-ER korrespondent, New York"

Kirjad üle mere: Mart Lepiku kirjavahetus Julius Mägiste, Karl Ristikivi ja Bernard Kangroga.

Praegu on parim aeg, et olla naine: meil on hääleõigus ja meil on Pillid ja meid pole juba 1727. aastast nõidadena põletatud. Mõned häirivad küsimused on siiski jäänud...Miks ma pean ennast vahatama?Kas mul tuleks kasutada Botoxit?Kas mehed vihkavad mind salaja? Kuidas kutsuda oma vagiinat? Miks rinnahoidja haiget teeb? Ja miks kõik muudkui küsivad, millal ma juba lapse saan? Raamatus "Kuidas olla naine" vastab Briti aasta kolumnist Caitlin Moran kõigile neile ja ka paljudele teistele naiseks olemist puudutavatele küsimustele, toetudes omaenda kogemustele lapsepõlves, teismeeas ja noore naisena.

"Leib. Ilo & vägi" on Evelin Ilvese raamat leivast, kodumaast ja nendest õhkuvast ürgsest väest. Meil Eestimaal on leivaga oma eriline suhe. Leib ei ole pelgalt toit ega toidukõrvane – ta on põhitoidus. Leib on nagu usk ja uskumise vägi, osa meid esivanematega ühendavast igikestvast loost. Osa meie loodusest, väest ja ilost. Ma valisin välja 18 leiba ja palusin raamatusse 17 naist enda ümbert. Need leivad said lihtsad, valmistatud Eestimaa jahudest. Kõik sobivad meie maitsete ja toitudega. Saavad valdavalt vähese vaevaga valmis. On meeldinud meie inimestele ja külalistele ka. Need naised aga, nad on päris tavalised naised. Nad esindavad erinevaid elusid ja sünniaastaid. Kuidagi väga ilus oli aru saada, et nii 11- kui ka 86-aastases on olemas aegadeülene tarkus, igavikuline ilu, avar hing. Nad on nii erinevad ja samas nii üks. Neid ühendab vägi, tänu millele oleme rahvana alati alles. Justkui armastusega kokku seotud igavene hõim. See raamat võiks meile olla nagu peegel – kui sinna vaatame, tunneme oma Eesti ära. Rõõmu, väge, ilo teile! Bread-making is always special. On the one hand, because our love and respect for it is immeasurable. And on the other, because there are few things we can make with our hands that are the best in world… This is one of them: to a baker's family home-made bread tastes the best in the world. Bread-baking has brought a hallowed and loving aura back to the kitchens in many Estonian homes. Yet, breads come with different faces and in hundreds of flavours. This is why these 18 varieties were chosen for this book – to make your breadbasket richer and those who love bread even happier. For those who have yet to try bread-making, today could be a good day to start. Joy, power and beauty to you all!