Hea elu on igavene tasakaalu hoidmine inimelu väiksuse talumise ja selle suuruse ohjes hoidmise vahel. On igati inimlik soovida paremat elu ja muutust sinna, kus on hõõrumist. Kui vaid saaks hakata lihtsal kombel natuke paremaks, toredamaks ja tasakaalukamaks inimeseks! Sellepärast üritamegi hoolega vabaneda asjadest, millega oleks targem õppida toime tulema. Tahame tunda rõõmu, aga vältida valu. Tahame pidutseda, aga mitte pärast pidu koristada. Tahame kiireid, kergeid ja lihtsaid lahendusi, mis viiksid meid õndsusse! Kui tead, mida ja kuidas saad mõjutada ja mida mitte, säästad jõuvarusid selle jaoks, mis on sulle kõige tähtsam. Psühhoterapeut Maaret Kallio suunab oma raamatus targalt elu ebatäiuslikkusega leppima. Maaret Kallio on hinnatud soome psühhoterapeut ja autor, ta on ka Helsingin Sanomate kolumnist. Lisaks psühholoogilisele nõustamisele Kallio koolitab, peab „Nõudlikult leebe”-nimelist blogi ja on tuntud ka telesaadetest. Elu on. Punkt. Superelu on hiigeleksitus. Tark valib oma võitlused.

See ei ole raamat leinast, surmast ega suremisest. See on raamat elu ja armastuse sügavusest, mis jääb sünni ja surma vahele. See on ka raamat kliinilise psühholoogi töö kõige olulisemast valdkonnast, mida ei ole võimalik raamistada mitte ühegi ankeedi, mõõdiku ega testiga. Selleks on töö patsientide ja nende lähedaste emotsioonidega. Jimmie S. Holland on öelnud, et kuulake vähihaigete emotsionaalseid vajadusi. Psühholoogina elu ja surma piirimail olen ma omandanud oskuse mitte ainult kuulata, vaid ka täita vähihaigete patsientide, sealhulgas surijate emotsionaalseid vajadusi. Patsientide lähedastelgi on oma tundepõhised soovid, mida olen püüdnud märgata ning jõudumööda täita. See hõbedane raamat on minu austusavaldus neile, kes on mulle usaldanud enda elu lood selleks, et Sina, lugeja, saaksid neid elavana hoida nende hetkede varjus, kui aega oli jäänud vähe … „Kui aega on jäänud vähe …“ ilmus esmakordselt 2019. aastal. Selles väljaandes on mitu uut lugu.

Järjekindel isiksus on väga töökas, täiust taotlev, sihikindel, pro­duktiivne, energiline, eesmärgikindel, piinlikult täpne ja teovõimas. Harilikult on niisuguse isiksuselaadiga inimesed enda vastu väga nõudlikud, mis puutub asjade elluviimisesse, moraali ja vastutusse. Nad kalduvad olema ambitsioonikad, aga mitte tingimata karjääriredelil tõusmise mõttes, mida ambitsioonikusega tavaliselt seos­tatakse. Järjekindlus võib viia nii kogude viisi luuletamise kui ka tippjuhiks pürgimiseni. Kas tundsite ennast selles kirjelduses ära? Kompulsiivsus on suure saavutusvajadusega inimese relv, mis tasakaalukal rakendamisel toob palju kasu ja toidab ambitsioone, ebaterve intensiivsuse korral aga pöördub tema enda vastu, põlistades jäika ja kontrollivat meelelaadi, mis omakorda hoiab teda pinges, toob kohustused ettepoole kõigest muust, lõhub inimsuhteid jne. Järjekindlus kui isikuomadus võib niisiis sama skaala eri otstes mõjutada teie elu äärmuslikel viisidel. Gary Trosclair aitab jõuda sügavama arusaamiseni sellest, mis üldse on järjekindel või kompulsiivne isiksus, kuidas selliseks kujunetakse ning mis kihtidest see koosneb. Selle raamatu abil õpite teadvustama oma lugu, seadma paremini prioriteete ning juhtima eluterveid muudatusi olulistes eluvaldkondades. Teadvustage oma mina osi, hoidke ohjad kindlalt käes ja võtke enda ülipüüdlikkusest maksimum.

Kehal on emotsioonide väljendamiseks suur hulk viise. Piinlikkus paneb punastama, erutus mõnikord lausa minestama. Käed värisevad, kui haarame sulepea, et anda allkiri abieluregistrisse. Enne esinemist närveerides veereb üle lauba higipisar. Need käivad kokku impulsiga, mis pani koopainimese südame kiiremini lööma, et ta suudaks karvase mammuti eest ära joosta. Need on keha füsioloogilised reaktsioonid, millel on kindel eesmärk isegi juhul, kui see eesmärk pole alati ilmselge. Kuid mis saab siis, kui sedalaadi normaalne füüsiline reaktsioon emotsioonile lakkab õigesti töötamast? "Kõik sünnib su enda peas" kõneleb erilistest haigustest, mis käivad mööda tavalisi inimesi ja nuhtlevad neid pimeduse, halvatuse, krampide, kurnavate valude või tapva tinase väsimusega. Kõigis nende vaevades ei ole süüdi aga keha, vaid hoopis vaim – tegu on psühhosomaatilise haigusega, mis tekib psühholoogilistel põhjustel, kuid alles siis, kui sümptomid ületavad tavapärased piirid, hakkavad takistama inimese funktsioneerimist või ähvardavad tema tervist. Neuroloog Suzanne O'Sullivan kirjeldab oma raamatus äärmuslikke juhtumeid, kus tema juurde halvatuse, krampide või mõne muu esmapilgul neuroloogilise sümptomiga jõudnud patsiendid said diagnoosi, mis pani kahtluse alla kõik nende kannatused. Nende haigusi ei saa ravida operatsiooni ega tablettidega, vaid appi peab tulema psühhiaater. Iga patsiendi loo kõrval jutustab autor nende haiguse uurimise ja ravimise ajalugu, alustades antiikaja käsitlusega hüsteeriast ja lõpetades tänapäeva kõrgtehnoloogiliste diagnostikameetoditega. Wellcome Trusti 2016. aasta raamatuauhindRoyal Society of Biology 2016. aasta raamatuauhind Suzanne O'Sullivan on Iiri neuroloog, kes lõpetas 1991. aastal Trinity kolledži Dublinis ja töötab neuroloogia ja kliinilise neurofüsioloogia valdkonnas arstina alates 2004. aastast. Lisaks kaitses O'Sullivan 2015. aastal Londoni ülikooli Birkbecki kolledžis magistrikraadi loovkirjutamises. Tema sulest on lisaks erialastele publikatsioonidele ilmunud kaks populaarteaduslikku raamatut.