Postilli on võetud jutlusi väga erinevatest aegadest. Enamikus pärinevad need nn nõukogude stagnaajast, mil kirik oma tegevusega oli lõpuks tõepoolest tõrjutud ühiskonna äärealale. Kuid selle kõrval kajastub ka Eesti rahva uuem aeg, mil Jumala ees vaadatuna probleemid on pealtnäha teisenenud, oma sügavamalt olemuselt aga jäänud samaks. Minu ametist olenevalt on uuema aja jutlused tihti kasuaalsed, s.t et nad on peetud tähtpäevade või sinodite erijumalateenistustel.

"Kristlus kutsub meid uskuma ka Jeesuse jumalikkust. Sellele keskendub minu raamatki. Lähtepunktiks on seisukoht, et usk Jeesusesse tekib Jumala kinnitusega. Kas meil endil on neis asjades mingi osa või valikud?" Marjatta Laitinen

Raamatu "Kiituslaulud" näol on tegemist Piibli Vana Testamendi lauluraamatu ehk psaltri kõige uuema tõlkega. Psalter on ilmselt üks piibli armastatumaid ja tõlgitumaid raamatuid. Lisaks psalmidele on sissejuhatus Jumala nime erinevatest vormidest psaltris, ülevaade heebrea nimede hääldusest ning palveid, mida laulude lugemisega seoses kasutada. Lisas on laulude lugemise kord 30 päevaks ning ülevaade lauludevõimalikust kasutamisest päevastel palvekordadel. Selle kõige uuema eestinduse autoriks on õpetaja emeeritus Enn Kivinurm, kes tõlkinud selle iidse poeesia heebrea keelest lähtudes judaistlikust piibli- ja psalmikäsitlusest. Ka Rakvere psaltriks nimetatud tõlge pakub kindlasti täiesti uuelaadse vaate nendele iidsetele lauludele, mis kannavad endas arvatavalt üle 1000 aastast jumalagaotsinguga seotud inimkogemust. Raamatu trükkimist on organiseerinud EELK Rakvere Kolmainu kogudus. "Kiituslaulud" on kõvas köites ilus kinkeraamat.

Endine katoliku nunn ja nüüdne viljakas usundiloolane Karen Armstrong vaatleb oma 1993. aastal ilmunud raamatus monoteistliku Jumala-käsituse ajalugu kolmes suures religioonis: judaismis, kristluses ja islamis, heites lisaks pilku teistele usulistele traditsioonidele alates vanast Mesopotaamiast.Ta näitab, et kolme usundi esindajad on Jumala saladuse käsitlemisel tihti jõudnud üllatavalt sarnastele lahendustele, eriti müstilistes traditsioonides. Inimene on olnud religioosne olend aegade algusest peale, tänapäeval aga on teaduse ja usu kokkupõrge läänemaailmas toonud kaasa "Jumala surma". "Kas Jumalal on tulevikku meie ühiskonnas?" küsib suure rahvusvahelise menu pälvinud teose autor, "või jääb peale ajaloolises plaanis enneolematu ja Läänes suhteliselt lühikest aega valitsenud ateism?"