Ma hakkasin kirjutama seda lugu sellepärast, et need, kelle jäljetutel haudadel praegu kasvab kastehein või ürgmets, tulevad peaaegu igal ööl oma haudadest minu juurde ja tuletavad end meelde. ... On möödunud pool sajandit sellest, kui olin nendega koos. Olen enamuses unustanud nende nimed, nemad aga tulevad ikka ja jälle. Elmar Valpi (1913 – 1995) Kogumik „Katki“ toob kokku pildid nende inimeste eludest, kelle nõukogude võim Teise maailmasõja eel, ajal ja järel küüditatute ja arreteeritutena Venemaale saatis. Koostaja Vahur Laiapea kogus katkendeid paljudest varem ilmunud väljaannetest ja jagas need kolme ossa: Ema, Laps ja Isa. Siinsete kaante vahel on ligemale 80 inimese mälestused, murdosa kannatusest, mis inimesed katki tegi. „Kui midagi nii kohutavat sünnib, siis inimene küsib: miks just mina? Ja midagi pole teha – me ei leia vastust sellele küsimusele,” kirjutab raamatu eessõnas vaimulik Toomas Paul. Kuidas toime tulla kõikjale kanduva vägivalla ja selle jälgedega? Meelde tuletades. Meeles hoides. Mäletades.

Eestlaste vabadusvõitlus, mis algas Jüriööl aastal 1343. Nii jutustab Bartholomäus Hoeneke kirjutatud riimkroonika, mis on edasi antud Johann Renneri kroonika järgi Tõlkinud Hans Kruus. Teksti kirjutanud ja illustreerinud Paul Luhtein Jaroslavis 1943

Raamat tutvustab laiemale lugejaskonnale esinduslikku valikut Tallinna Linnaarhiivi kogudes säilitatavate dokumentide pitseritest. Suureformaadilistel värvitahvlitel kujutatakse originaalmõõdus selle haarava pisiplastikažanri 92 erinevat, valdavalt keskajast pärit näidet. Esindatud on olulisimad omaaegsed pitsatikasutajad – ilmalikud ja vaimulikud valitsejad, kloostrid, linnad ja üksikisikud. Raamatust leiab ka pitserikujutiste kirjelduse ja teksti transkriptsiooni. Eesti keeles on see esimene üleni pitseritele pühendatud raamat.

550 aastat Tallinna veevarustust